Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra peäʹlvälddmõõžž säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss pirr

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs priimi såbbrest 2.12.2019 peäʹlvälddmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ såbbra õõudâs eʹtǩǩeemnalla, jõs sååbbar tuʹmmad priimmâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest.  

Peäʹlväʹlddmest tuõđât, što säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.  

Peäʹlväʹlddmest piijât teädd tõõzz, što peäggtum riikki assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen, juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai naaʹlivuiʹm. Peäʹlväʹlddmest viiʹttjet tõõzz, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.  

Peäʹlväʹlddmest tuõđât tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij.  

Peäʹlväʹlddmest teäddted, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ. Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti. Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. 

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra eʹtǩǩõõzz tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest priimmʼmõõžž leʹbe hiâlǥummuž. Lââʹssen halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, jõs Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmad priimmâd eʹtǩǩõõzz, što Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar lââʹssen preemm peäʹlväʹlddem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest di preemm eʹtǩǩõõzz Sääʹmteeʹǧǧ mõõntõõllmõššân kuõiʹt komissaar eʹtǩǩummša riikksuåvtõʹsse. 

Looǥǥ peäʹlväʹlddem obbnes tääiʹben di eʹtǩǩõs Sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljeem-mõõntõõllma tääiʹben. 

Sääʹmteeʹǧǧ 5/2019 såbbar 17.-18.12.2019 äʹššlistt. 

Lââʹssteâđ: 

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi  

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt Madrid äimmõskonfereʹnsse

/in /by

Sääʹmteʹǧǧ vuässââtt Madridist 2. – 13.12. õnnum ÕM äimmõs-såbbra. Kõõččmõõžžâst  lij ÕM vuâllsaž äimmõs-suåppmõõžž 25. vueʹsspieʹllsååbbar da mââimõs såbbar õuʹddel Pariis suåppmõõžž pââʹj älggmõõžž. Konfereeʹnsest lij mieʹrren ǩiõrǥted Pariis suåppmõõžž vuâkkõsǩeeʹrj kuõskki saǥstõõllmõõžžid da suåppâd jeäʹrben markkânmekaniiʹsmid kuõskki vuâkkõõzzi pirr.

Alggmeeraid kuõskki ääʹšš såbbrest lie suåppmõõžž vuâllsaž alggmeerai äimmõsfoorumin kaaunõõttmõš di tõn vuâllsaž šõddmõõžž såbbar äiʹǧǧen di alggmeerai äimmõsfoorum tuâjjprograamm priimmʼmõš. Lââʹssen Pariis suåppmõõžž vuâkkõõzzid kuõskki saǥstõõllmõõžž alggmeerai ooumažvuõiggâdvuõđid kuuleeʹl lie tääʹrǩes ääʹšš Sääʹmtegga. Alggmeerpaneeʹl tuâjjprograammâst sueʹppeš konfereeʹns vuõssmõs neäʹttlest, nuʹtt-ba Pariis äimmõs-saǥstõõllmõõžžin 2015 älggam proseʹss foorum aalǥtummšest lij nääiʹt ǩiõrǥtum da da foorum vuäitt altteed jiõčč tuâjas. Programm lij puõʹtti kuõiʹt eeǥǥas da tõt âânn seʹst õhttsiʹžže 12 aktiviteeʹtted õhttneeʹl alggmeerai äʹrbbvuõđlaž tiõttu di vuässõõttâmvueiʹttemvuõđid, ââʹneeʹl seʹst ouddmiârkkân vooudlaž tuâjjpääʹj riâššmõõžž.

”Äimmõsmuuttâs kuâskk miʹjjid pukid, da tõʹst lij jõnn vaaiktõs aarktlaž vuuʹdi alggmeerai jieʹllma. Alggmeerai vuässõõttmõš di ooumažvuõiggâdvuõđi ciʹsttjummuž lokku välddmõš vueʹǩǩsânji lij tääʹrǩes äʹšš meeraikõskksaž äimmõs-saǥstõõllmõõžžin”, mušttal II väärrsaaǥǥjååʹđteei Juuso vuârddmõõžžsteez äimmõs-såbbar pohttmõõžžin.

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Juuso vuässõõđi veâl mainsteeʹjen konfereeʹns šõddmõõžžid di tuõʹllʼji alggmeerpaneeʹl vuâllsaž šõddmõõžžâst õhttsaž saakkvuâr EU:in.

Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest eeʹttkâʹstte II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso da meeraikõskksaž aaʹšši piisar Inka Saara Arttijeff.

Lââʹssteâđ

Tuomas Aslak Juuso, II väärrsaaǥǥjååʹđteei
tuomas.juuso@samediggi.fi
teʹl. 040 187 1331

Šiõǥǥ Lääʹddjânnam jiõččnažvuõttpeeiʹv!

/in /by

Buori Suoma iehčanasvuođabeaivvi!

Šiev Suomâ jiečânâsvuođâpeivi!

Šiõǥǥ Lääʹddjânnam jiõččnažvuõttpeeiʹv!

Hyvää Suomen itsenäisyyspäivää!

Kove: Tarja Länsman

Kuva: Anja Vest

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša õlmstõttum

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar ǩiõttʼtõõli säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss 2.12.2019 såbbrest da tuʹmmii eʹtǩǩeed Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, što tõt juʹn-a preemm leʹbe lääʹǧǧast eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummšest. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar ǩiõttʼtââll ääʹšš såbbrest 17.-18.12.2019. Saaʹmi siidsååbbar ǩiõttʼtââll ääʹšš 12.12.2019 Njeäʹllem-Keväjääuʹr da Njauddâm vuuʹdi sääʹmsuåvtõõzzi õhttsaž såbbrest.

Õlmstõttum eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša âânn seʹst jeeʹrab mieʹldd komissio tueiʹmmepiijjmõõžž, tuâj täävtõõzzid da tuejjõõzzid. Eʹtǩǩõõzz mieʹldd riikksuåvtõs šiõttâd komissio õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost lie 5 komissaar, koin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzz mieʹldd, 2 Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz mieʹldd da 1 Saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzz mieʹldd. Komissio vuäzzla lie veiddsanji oskkum oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd seʹst. Komissio lij tuâjstes jiõččnaž da čõnnsateʹmes.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij tobdsted da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk assimilaatiopolitiikk, di vuõiggâdvuõđi čuõcctummšid, čiõlǥted mõõn nalla täk vaaikte säʹmmlaid da sij õõutstõʹsse ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩad, mõõn nalla vuäitči ooudeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai seʹst. Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn jeeʹrab vuäzzliʹžžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Komissio rääjj tuâjstes rapoort, koon uuʹdet riikksuåvtõʹsse, Sääʹmtegga da Saaʹmi siidsåbbra 30.11.2022 mõõneeʹst. Komissio vuäitt viikkâd tuåimmjummšes pueʹrmõssân vueiʹnnmes årra da riâššõõttâd pueʹrmõssân vueiʹnnmes naaʹlin da vuâđđeed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid da juâǥǥtõõzzid tueiʹmmepiijjâm tieuʹddma da tõõzz pijjum täävtõõzzi tieuʹddma. Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da piisarkådda vueiʹtlvaž jeeʹres vuäzzlaid. Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

Psykososiaalʼlaž tuärjjõs lij kõskksaž vueʹssen proseeʹss čõõđviikkmõõžžâst. Jiõgglaž da psyykklaž tuärjj sääʹm ǩiõlivuiʹm da kulttuurtuâǥǥa oudldemnalla âlgg leeʹd vuäǯǯmest. Suåvâdvuõttproseeʹss aunstõõzz arkivââʹstet Meerarkiiv Sääʹmarkiiʹve.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs da väʹlddminister Sipilä sueʹppe kaaunõõttmõõžžstes 5.5.2017, što altteet tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss nuʹtt, što tääʹrǩab aaʹššin suåvât mâʹnnjlubust. Väʹlddminister Antti Rinne halltõõzz prograamm mieʹldd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj jueʹtǩet. Riikksuåvtõs lij ǩiõttʼtõõllâm da priimmâm eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomission jeäʹǩǩes-škooulstes 13.11.2019.

Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi 

Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff teʹl.  050 396 1297, veikko.feodoroff(at)kolttasaamelaiset.fi

Sääʹmteʹǧǧ oudd stipeeʹnd kuʹtte õllškooulmättʼtõõttja

/in , /by

Sáárá Seipiharju, Janne Hirvasvuopio, Tytti Kyrö, Suvi-Tuuli Veijola, Mira Rauhala ja Máren-Elle Länsman vuäǯǯa tän eeʹjj Sääʹmteeʹǧǧ õllškooulmättʼtõõttja õõlǥtum stipeeʹnd. Sääʹmteʹǧǧ piiji ooccâmnalla rõõǥǥâdmannu 9. peeiʹv  õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeeʹnd, kookk leʹjje õõlǥtum sääʹmǩiõl da/leʹbe säʹmmlažkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultõõzzâst leʹddjid.

Sääʹmteʹǧǧ vaaʹldi vuâstta õhttsiʹžže 12 stipeʹnddooccmõõžžad. Stipeeʹndi ooccâmäiʹǧǧ puuđi skamm-mannu 18 peeiʹv. Škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd mieʹrrii stipeeʹnd vuäǯǯjin såbbreʹstes 25.11. Vuâđđjurddjin mieʹrrõʹsse leʹjje mättõuddnummuš, säʹmmlaž silttummuuž veeidummuš mättjummuš jeeʹres vueʹzzin, di sääʹmǩiõli kõskksaž õõutverddsažvuõtt.

Sáárá Seipiharju lookk Oulu õllškooulâst väʹlddaunnsen aanarsääʹmǩiõll, čårraunnsen sääʹmkulttuur da pedagokikk. Janne Hirvasvuopio lookk Heʹlssen õllškooulâst väʹlddaunnsen valdiamätt, cårraunnsen tâʹvvsääʹmǩiõll. Tytti Kyrö lookk Lappi õllškooulâst väʹlddaunnsen sosiaaltuejj da lij spraavâm aanarsääʹm ǩiõl- da kulttuur škooultõõzz Sääʹmvuud škooultõskõõskõõzzâst. Suvi-Tuuli Veijola lookk Oulu õllškooulâst väʹlddaunnsen säʹmmlaž kulttuur. Mira Rauhala lookk Oulu õllškooulâst puuʹttʼtõställõõzz da tâʹvvsääʹmǩiõl. Máren-Elle Länsman lookk Oulu õllškooulâst väʹlddaunnsen säʹmmlaž kulttuur da čårraunnsen psykologia da sosiologia.

Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš pukid stipeeʹnd ooccjid da tuäivat pukid leekk da pueʹr õuddnummuš nuʹt määttain ǥo puõʹttivuõđ tuejj-jieʹllmest še!