Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹjj!
Buriid juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi!
Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ihe!
Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹjj!
Hyvää joulua ja onnellista uutta vuotta!
Merry Christmas and Happy New Year!
Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr iʹlmmat ooccâmnalla plaaneei mieʹrräiggsaž tuâj
Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõl koontâr ååcc mieʹrräiggsaž plaaneei, koon tuâjjan lij raajjâd teâđtem-materiaal sääʹm ǩiõll-lääʹjj da säʹmmlai jeeʹres ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi pirr nuʹtt sääʹmnarooʹde, ko veʹrǧǧniiʹǩǩid neʹttseeidaid da jeeʹres kanaaʹlid. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt kolmm määnpââʹj.
Ââʹntemkaiʹbbjõsân lij tuâj oudldem škooultõs da lââʹssen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi, sääʹmkulttuur da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ saaǥǥtemtääidaid. Härjjnummuž vaʹstteei tuâjaid ǩiõččât pueʹrren.
Päʹlǩǩ meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2565,88 euʹrred /mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuâjast härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeeʹn 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz. Tuâjast ââʹnet kuõiʹt neäʹttel ǩiõččlõddâmääiʹj.
Ooccmõõžž mieʹlddõõzzeezvuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 10.1.2020 mõõneeʹst addrõʹsse: https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?05c8db1e
Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi
Aanrest 20.12.2019
Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 24.12.2019-6.1.2020
Sääʹmteeʹgg teʹlfonkõõskõs lij kidd 24.12.2019-6.1.2020.
Sääʹmteʹǧǧ reäšš škooultõõzz vueʹssen Muumlieʹǩǩ-rääid sääʹm ǩiõli duʹbbjempuuʹtʼtõõzzâst
Yle, Gutsy Animations da Sääʹmteʹǧǧ tuejjee õhttsažtuâj ämmtallaš duʹbbjemkulttuur raajjmõʹšše pukin koolm sääʹmǩiõlin. “Juõʹǩǩ tuåimmjeei pohtt õhttsaž pårdda jiiʹjjes pueʹrmõs silttummšes”, särnn Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio.
Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr da jieʹllikarttkõõskõs Skábma reäʹšše duʹbbjummša kuulli škooultõõzz ođđeeʹjjmannust. Škooultõõzz mieʹrren lij ainsmâʹtted, što pueʹtti ǩiiđâst ääʹljeeʹl Muumid kuulât pukin koolmin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹm ǩiõlin.
Tuåimmjeei lie suåppâm, što tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Muumlieʹǩǩ-rääid puuʹtʼtem paaldâst puäʹđet vueiʹnned še vuõʹzzi puuʹtʼtempõõʹjid aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Muumlieʹǩǩ-rääid valmštõõvvmõš puki sääʹm ǩiõlivuiʹm oudldâstt duʹbbjeeʹji ooccmõõžž da škooultõõzz aktiivlanji. Kuõiʹt puuʹtʼtempââʹj obbvuõtt koolm ǩiõʹlle õõlǥât lââʹssteäggtõõzz. Sääʹmteeʹǧǧ čåuddmõš lij duʹbbjeeʹji da läullʼji duʹbbjemškooultõõzz lââʹssen åålǥbeällsaž teäggtõõzz ainsmâttmõš.
“Meeʹst lie jiânnai čieʹppes da älššas tuejjeei. Ååskam, što kaunnâp pukid ǩiõlid duʹbbjeeʹjid Muumi mailmma”, mušttal Anne Kirste Aikio. “Nuʹtt-ba jieʹllikarttkõõskõs Skábma kåčč pukid duʹbbjem årra miõl ǩieʹssi oummid ǩiõččlõddâd, måkam tuâjj ämmtallaš duʹbbjummuš sääʹm ǩiõlivuiʹm lij”, auʹǯǯai Aikio.
Jos miõll ǩeäss škooultõʹsse, vuõlttâd vuäʹnkõs neʹttpååʹšt mieʹldd õhttvuõtt-teâđääd addrõʹsse anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi 8.1.2019 mõõneeʹst. Škooultõõzz tääʹrǩab aaiʹjid iʹlmmtet ođđeeʹjjmannust.
Lââʹssteâđ:
Anne Kirste Aikio, ǩiõllstaanpiisar, teʹl 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
Tarja Porsanger,jieʹllikarttkõõskõs Skábma, teʹl +358 10 839 3182, tarja.porsanger(at)samediggi.fi
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlvälddmõš säʹmmlai tuõttvuõtt- ja suåvâdvuõttkomissio šiõttummša
Sääʹmteʹǧǧ noorõõđi Aanrest mââimõs såbbrasas (5/2019) 17.12.2019 ǩiõttʼtõõllâd eʹtǩǩõõzz säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõtteem vääras da priimi eʹtǩǩõõzz, ceälkk peäʹlvälddmõšân nääiʹt:
Säʹmmla lie alggmeer ânnʼjõž neellj riikk, Taarrjânnam, Ruõccjânnam, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam vuuʹdest. Säʹmmlain lij jiiʹjjes meeran da alggmeeran nuʹtt meersaž ko pâʹjjel raaʹji vuällai perspektiivâst jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõtt.
Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što peäggtum riikki assimilaatioproseeʹss lie kuõsktam säʹmmlaid nuʹtt õhttsiʹžže ko õhttu ooumžen, juõʹǩǩ meersažriikk jiiʹjjesnallšemvuõđivuiʹm da pâʹjjel raaʹji vuällai naaʹlivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ viiʹttai, što riikki assimilaatiopolitikk säʹmmlaid kuõskeeʹl lij häittam sääʹm meer jiõččmääinlaž õuddnummuž da tuõđlaž tääʹssäärv da õõutverddsažvuõđ teâuddmõõžž säʹmmlai da õhttsažkooʹddi kõõsk pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaʹji vuällʼjen da meeraikõskksanji.
Sääʹmteʹǧǧ vuäinn tääʹrǩes äʹššen, što riikksuåvtõs õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin da Saaʹmi sijddsåbbrin šiõttâd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio noorrâd da tuõđsted säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi sääʹmkulttuur da tõn aunnsallaš vuâđ čuõccteei tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjõõzz tõin lie leämmaž da õinn lie säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzliʹžžen, di tuejjeed tän vueʹssen tobdstum fiʹttjõõzzâst tõʹst, mii mij historia da ânnʼjõž äiʹǧǧ lij. Sääʹmteʹǧǧ ǩeäčč komissio šiõttummuž miârkkšõõvvâm, što õlmmsest tobdstedt riikk assimilaatiopolitiikk vaaiktõõzzi kaiʹbbjem teevvai tuåimid.
Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummuš ij leäkku rämm ij-ka vuäittmõš. Tän pukin mââimõs tueiʹmme ääʹljet tõn diõtt, što ääiʹjab neävv peälšted säʹmmlai vuuʹdid da kulttuurid jie leäkku riʹjttjam muʹtted põrggmõõžžid assimilâʹstted säʹmmlaid väʹlddkulttuuʹre. Komissio alttummuš lij juõkkum peʹccel teâđsteeʹl tõn, mäʹhtt määŋg jie jiiʹjjes jieʹllemäiʹǧǧen ǩiõrggnam vuäǯǯad vuõiggâdvuõđ. Komissio tuâj šâdd puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹtt meeran ko õhttu ooumžen kueʹdde pâʹjjel puõlvvõõǥǥi. Täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttu ooumžen ko kollektiivlanji lij lossâd da täärmtõʹtti. Kuuitâǥ tõn âlgg tuejjeed håʹt tâʹmmet, što panntääʹssteädd tuõʹllʼjeei tuåimid vueiʹtet tobdsted da muʹtted, nuʹtt što sääʹm meer vuõiggâdvuõtt jiõččmeäʹrrummša vuäitt še meer seʹst teâuddjed. Säʹmmla vuäʹmste jiiʹjjes jieʹllemǩiõččlâsttmõõžžâs da historias, da nääiʹt sij lie še čouddi sââʹjest tõʹst, mõõn nalla pâʹjjel puõlvvõõǥǥi nuäđsteez seʹlvvne. Säʹmmlain ij vuäǯǯ viikkâd tän proseeʹss äiʹǧǧen vueiʹttemvuõđ kaunnâd jiõčč čuâkkses puârrnem årra. Tät oudldâstt, što säʹmmlaid lij prosessa valmštõõttmen, tõn äiʹǧǧen da mâŋŋa tõn vuäǯǯmest sääʹmǩiõllsaž da kulttuursensitiivlaž jiõgglaž da psyykklaž tuärjjõs.
Sääʹmteʹǧǧ vuârdd riikk resursâʹsttem säʹmmlaid čårsteei raajõõzzi muuttâstuâj di jõskkâm harjjteʹmes assimilaatiopolitiikk, kååʹtt šâdd õinn tän še poodd, ååʹn, juõʹǩǩ peeiʹv, što ođđ nueʹđđseʹrddmi juäʹtǩǩem vuäitčeš pueʹtǩǩeed. Sääʹmteʹǧǧ peejj teädd tõõzz, što tuõtt tääʹssarvvu da õõutverddsažvuõʹtte kuåsttâm õuʹdde âlgg meeraikõskksanji primmum da čõõnni ooumažvuõiggâdvuõđid da alggmeervuõiggâdvuõđid ciʹsttjed da suåvlded pääiklanji, vooudlanji, meersanji, pâʹjjel raaji vuällʼjen da meeraikõskksanji, jeäʹrben ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõõzz jiõʹǧǧe.
Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš sääʹmõõutstõõzz vuässõõttmest tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss valmštõõllma. Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš še äʹšštobddjid, koi tuâjj valmštõõllmõõžžâst lij leämmaž samai tääʹrǩes. Mââimõsân Sääʹmteʹǧǧ späʹssbââšš saaʹmi sijddsåbbar da Lääʹddjânnam riikk saǥstõõllâmproseeʹss õõudâst.
Aanrest 17.12.2019
Tiina Sanila-Aikio
saaǥǥjååʹđteei
Pia Ruotsala-Kangasniemi
vaaldâšmjååʹđteei
Eʹtǩǩõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio šiõttummša
Sääʹm ǩiõlltuâjj -PAʹLǨǨUMMUŠ Pasila vuâđđškoouʹle da tõn tâʹvvsääʹm-lääʹdd klaʹsse
Sääʹmteeʹǧǧ sääʹm ǩiõllsuåvtõs lij miõttâm sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuž Pasila vuâđđškoouʹle da tõn kuõiʹtǩiõllsaž tâʹvvsääʹm-lääʹdd-klaʹsse. Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuž jueʹjjet viiđad vuâra.
Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummšin uuʹdet tobdstõõzz sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääʹm ǩiõl sââʹj ooudeem pueʹrren tuejjuum tuâjast Lääʹddjânnmest. Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuš lij sääʹm ǩiõtt-tuâjj (duodji) da diplom. Paʹlǩǩummuž jueʹjjet Pasila škooulâst mââibaarǥ 17.12. čiâss 10.00.
– Pasila škooul tâʹvvsääʹm-lääʹdd klass lij ouddmiârkk tõn kaallšõs tuâjast mâiʹd tuejjeet sääʹm kulttuur da sääʹm ǩiõli seeiltem õuʹdde säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn, särnn sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Neeta Jääskö. Sääʹmkulttuur jieʹllem-mäinnan lij sääʹm ǩiõl seillmõš pueʹtti puõlvvõõǥǥid da ǩiõll lij sääʹmkulttuurâst tääʹrǩmõs da kõskksumus vueʹssen, koon serddjummuš gååradpirrõõzzâst vuäitt leeʹd väʹǯǯel. Pasila škooul lij jiiʹjjes positiivlaž ouddmiârkines älšmâttam sääʹm-mättʼtõõzz ooudummša še jeeʹres gåårdin – tän ääʹšš vuäitt lookkâd škooul rehtorr pueʹrren, späʹssbââšš Jääskö.
Paʹlǩǩummuš lij Ilmari Tapiola ǩiõtt-tuâjj– duodji
Sääʹm ǩiõlltuâjj -paʹlǩǩummuš lij sääʹm ǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij vaʹlljääm Sámi Duodji ry. Paʹlǩǩummuš lij muõrâst rajjum čueʹrvin heärvtum muõrrnäʹpp (tâʹvvsäämas gárri) da tõn valmšteei lij ǩiõtt-tuâjjlaž Ilmari Tapiola, Uccjooǥǥâst.
Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđõõttmõš
Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõs vuâđđan tuʹmmstõʹǩǩe lij jm. tõt, što Pasila vuâđđškooul tuåimmjemnääʹll oudd tuäiv da rääjj vueiʹttemvuõđid, što gåårdest vuäitt ââʹnned sääʹmǩiõl, jieʹlled säʹmmliʹžžen da mättjed kulttuur. Feʹrttai še vuâmmšed, što tät Pasila vuâđđškooul pilotâsttmõš lij älšmâttam še jeeʹres škooulid seʹlvvted vueiʹttemvuõđ altteed kuõiʹtǩiõllsaž klaass leʹbe vuâđđeed nåkam. Ǩiõllsuåvtõõzz mieʹldd Pasila škooul pueʹrren vueiʹtet lookkâd še tõn, što tõt veekk čõõđ säʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid veiddsubun, ko lääʹǩǩ õõlǥat.
Pasila škooul lij še kaggâm säʹmmlaid da uʹcc sääʹmklaassâs puki äʹššen škooulâst, škooulâst lij määŋgai jeeʹres naaʹli da šõddmõõžživuiʹm valddum lokku sääʹm kulttuur da sääʹm ǩiõll.
Lââʹssteâđ:
Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, teʹl. 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi
Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 17.-18.12.2019 čiâss 10, Sajos Aanar
Ǩiõčč vuõigg vuõlttõõzz:
Davvisámegillii
Anarâškielân
Nuõrttsääʹm
Suomeksi
Vuõigg vuõlttõs sååbbarpääiʹǩest
Sääʹmteʹǧǧ haaʹlad kuʹǩesäiggsaž čåuddmõõžžid ǩiõllpieʹsstuåim staanmõʹšše – ij vääʹld ǩiõllpieʹsstuåim jäʹrjstemnalla
Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiõttʼtõõli såbbreʹstes 2.-3.12.2019 kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimast rajjum vuõiggâdvuõđlaž čiõlǥtõõzz da kõõččmõõžž ǩiõllpieʹsstuåim jäʹrjstummšest da puuʹtʼtummšest. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmii såbbreʹstes sääʹm kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim vuäʹniǩ da kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk ooudâsviikkâmplaanees pirr.
Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam valmmša čiõlǥtõstuâj, koon pââimõs tuâjjan lij leämmaž čiõlǥted mâi neävvai da määinaivuiʹm kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim vuäitčeš seʹrdded Sääʹmteeʹǧǧ jäʹrjsteʹmen. Tät lij valddum täävtõssân Sääʹmteeʹǧǧ jooʹtti vaalpââʹj poliittlaž tuåimmprograammin. Nuʹtt še Aanar da Suäʹđjel kååʹdd õõutsââʹjest Anarâškielâ servin lie alttõõzzstes eʹtǩǩääm, što Sääʹmteʹǧǧ väldd kulttuur- ja ǩiõllpieʹsstuåim jäʹrjstemnalla.
Tõt ǩeän vaʹstteem vueʹlnn sääʹm kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimm lij, lij õhttân tuåim šuurmõs vaʹǯǯtõõzzin. Čiõlǥtõõzz mieʹldd vaʹlljeemväärran õõlǥče smiõttâd vaʹǯǯtõõzzi kuʹǩes ääiʹj čåuddmõõžž ǩiõllpieʹsstuåim põõššâm, šlaajj da tuåimmjemnâânasvuõđ staanmõʹšše. Čiõlǥtõõzz puåđõõzzin puätt še õlmmsa, što viõǥǥâst åårrai ouddpeâmmlääʹjj mieʹldd Sääʹmteʹǧǧ ij vueiʹt tuåimmjed ǩiõllpieʹsskääzzkõõzzi jäʹrjsteeʹjen kooʹddi nalla. Ǩiõllpieʹsstuåim puuʹtʼtummuš kooʹddi Sääʹmteeʹǧǧ beäʹlnn oudldeʹče, što Sääʹmteʹǧǧ vuâđđeʹče tõʹst jeeʹrab privattvuõiggâdvuõđlaž tuåimmjeei. Čiõlǥtõõzzâst čuäʹjtum vaʹlljeemväär kaiʹbbje kuuitâǥ tääʹrǩab ärvvtõõllmõõžž da lââʹssresuursid.
Sääʹmteʹǧǧ lij toođvaž ǩiõllpieʹsstuåim šõddma da tõn puåđõõzzid ǩiõlljeälltummšest. Lääʹddjânnam riikk tuärjjõs ǩiõllpieʹsstuåimid lij leämmaž miârkteei da tõt lij vueiʹtlvâsttam šõddmõõžž da fijnn puåđõõzzid. Ååʹn lij kuuitâǥ tarbb seʹlvvted måkam muttsid ǩiõllpieʹsstuåim põõžžtummuš ooudald lääʹjjšeâttma da tuåimmjemraajõõzzid, što tõn šiõǥǥ puåđõõzzid vuäǯǯat še juätkast staanum.
”Ǩiõllpieʹsstuåimm lij samai tääʹrǩes tuåimm da tuäivam, što ânnʼjõž tuåimmjeei vuäiʹtte juäʹtǩǩed, sa meeʹst lie kuʹǩesäiggsaž čåuddmõõžž. Tuäivam, što taarb mieʹldd kååʹdd vaʹsttee ǩiõllpieʹsstuåim juätkkjummšest”, ceälkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.
Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad, što vueʹssen mättʼtõs- da kulttuurministeeʹr aalǥtem sääʹm ǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz ooudâsviikkmõõžž raajât sääʹm ouddpeâmm di sääʹm kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåim čuâǥǥaskaart. Čuâǥǥaskaartast meäʹrtõõlčeš tuåimmjem kuʹǩesäiggsaž täävtõõzzid da tõi oudldem tuåimid. Seämmast Sääʹmteeʹǧǧ halltõs eʹtǩǩad Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2020 tuåimmplaaʹne, što jueʹtǩet čiõlǥtemtuâj tõʹst, vuäitt-a Sääʹmteʹǧǧ tuåimmjed ǩiõllpiesskääzzkõõzzi jäʹrjsteeʹjen.
Snimmõk: Ville-Riiko Fofonoff / Sääʹmteʹǧǧ
Lââʹssteâđ:
Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio teʹl. 040 707 5626, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
Ouddčiõlǥtõshaʹŋǩǩõõzz plaanni, Piia Nuorgam teʹl. 040 623 3341, piia.nuorgam(at) samediggi.fi
Sääʹmteʹǧǧ juäʹtǩǩ ooccâmääiʹj: sääʹmǩiõl koontâr ååcc tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas
Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc
tâʹvvsääʹmǩiõl jåårǥlõõʹtti sâjjsa vuârtõõllâmluõvâsvuõđ ääiǥas
Sâjjsažvuõtt lij äigga 1.4. – 30.9.2020. Sâjjsiʹžžen vaʹlljem tuâjjlast âlgg tieuʹdded vuârtõõllâmluõvâsvuõttlääʹjjest (1305/2002) miârktum määinaid. Jåårǥlõõʹtti tuâj liâ meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 36 § da jåårǥlõõʹtti ââʹntemõõlǥtõõzz asetõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧest (1727/1995). Jåårǥlõõʹtti päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/IV leʹbe V/II meâldlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2518,95-2180,06 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvi ǩiõččlâʹsttemlââʹzz.
Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez aʹlǧǧe tooimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 31.12.2019 mõõneeʹst addrõʹsse https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?823d2f13fi-FI
Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar teʹl. 010 839 3124. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi.
Aanrest 13.11.2019 Sääʹmteʹǧǧ (iʹlmmtõs lij peeiʹvtum 12.12.2019)
Raaji râstldeei škooulõhttsažtuâj raportt õlmmuum
Vuõss haʹŋǩǩõõzz raportt ”Raaiteʹmes sääʹm-mättʼtõs” õlmmummuš seärad 4.12. Sääʹmteeʹǧǧest Taarr Karasjooǥǥâst, toʹben haʹŋǩǩõõzz piisar Arla Magga ǩeeiǥii rapoort sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzliʹžže Mikkel Eskil Mikkelsena.
– Mij leäʹp späʹssballaš tän tuejâst, kåått pâjjan vääžnʼjen Taarr, Lääʹddjânnam da Ruõcc peäʹl Sääʹmtiiʹǧǧid puõʹttivuõđâst kuõskeeʹl mättʼtõsplaanid, mättʼtõsmateriaalid da škooulõhttsažtuâj. Tät rääjj vuâđ õhttsažtuâj lââʹzztummša, ceälkk sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Mikkel Eskil Mikkelsen.
Rapoort väʹlddtäävtõssân lij leämmaž äinnad da noorrâd ǩiõččlâsttmõõžžid da vueiʹttemvuõđid di kaunnâd õuddmiârkid tõʹst, mäʹhtt škooul lie tuejjääm škooulõhttsažtuâj rââst raaji. Rapoort loʹppe lie norrum eʹtǩǩõõzz tuåimin, kookk vueiʹtte veäʹǩǩted raaiteʹmes sääʹm škooulõhttsažtuâj alttummšest leʹbe juätkkjummšest pirr Sääʹmjânnam. Säʹmmlaid kuõskki mättʼtõspolitiikk õõlǥči taʹrǩstõõllâd da tuõttân piijjâd nuʹt, štõ sääʹmpäärna- di nuõr vuäǯǯa vueiʹttemvuõđ nââneed mättʼtõõzzâst ǩiõlâs, identiteeʹttas da kulttuurâs, nuʹt štõ valdiaraaj jiâ leäkku mättõõzz cõggjen.
Sääʹm škooulõhttsažtuâj õõudummuž kooll Säʹmmlaž parlamentaarlaž suåvtõõzz väʹlddtäävtõõzzid, koon diõtt šõõddi tarbb altteed vuõsshaʹŋǩǩõs da ǩeeʹrjteškueʹtted rapoort. Taarr Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩii haʹŋǩǩõspiisar da jåʹttʼti tuâjj-joouk, kååʹtt tuejjii eeʹjj 2019. Tuâjj-jooukâst lie leämmaž mieʹldd Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen Uccjooǥǥ da Sirma škooulõhttsažtuâj eeʹttǩeei. Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteejen lij tåimmam Inger Anne Klemetsen Taarr Sääʹmteeʹǧǧest, piisren õs Arla Magga Sääʹmteeʹǧǧest Läädd peäʹlnn. Tuâjj-jooukâst lie leämmaž tõn lââʹssen Ulla Aikio-Puoskari da Eila Tapiola Sääʹmteeʹǧǧest Läädd peäʹlnn, Laura Arola Uʹccjooǥǥ kååʹddest, Jon Christer Mudenia Deanu kååʹddest da puärrsi õudsteei Aura Pieski da Leif Erik Varsi da tuʹtǩǩeei Torkel Rasmussen.
Raportt lij tâʹvvsäämas, da tõt šâdd eeʹjj 2020 aalǥâst taarr- da lääʹddǩiõʹlle. Raportt käunnai tääiʹben.
Rapoort õlmmeem pooddâst Taarr Karasjooǥǥâst Inger Anne Klemetsen, Mikkel Eskil Mikkelsen, Torkel Rasmussen, Leif Erik Varsi da Arla Magga. Snimmõk: Sääʹmteʹǧǧ/Sametinget
Õhttvuõttoummu:
Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei Inger Anne Klemetsen
+47 78 47 40 94
inger.anne.klemetsen(at)samediggi.no
Tuâjj-joouk piisar Arla Magga
+358 401 985 033
arla.magga(at)samediggi.fi