Sämitige stivrâ hilgoi sämitiggevaaljâi puátusist tohhum njuolgimvátámâšâid

Sämitige stivrâ meridij čuávdusijnis hilgođ sämitiggevaaljâi puátusist tohhum njuolgimvátámâšâid. Ive 2019 sämitiggevaaljâi puátusis lâi tohhum meriääigi siste nelji Sämitiggeest adelum laavâ 40 §:st uáivildum njuolgimvátámâš. Njuolgimvátámâšâin lii vattum puáttus komettem já uđđâ vaaljâi ornim.

– Sämitiggevaaljâi puátusist tohhum njuolgimvátámâšah láá tääl kieđâvuššum já tot uási valjáid lohtâseijee monâttâlmist lii Sämitige uásild hoittájum. Sämitiggevaljáid vyelgidijn lâi jo tiäđust, ete tile lii uáli siähálâš. Sämitige stivrâ lii ain tuođâi huolâstum sämmilij vuáđulii jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuumeest sämmiláid kyeskee siskáldâs aašijn, iätá Sämitige saavâjođetteijee Sanila-Aikio.

Sämitige stivrâ ana, ete kuulmâ njuolgimvátámâš uásild iä lah oovdânpuohtum Sämitiggeest adelum laavâ 40 § vaattâm vuáđustâsah vaaljâi puáttus njuolgim várás tâi vaaljâi uđđâsist toimâttemnáál.

Niäljád njuolgimvátámâš uásild Sämitige stivrâ meridij, ete ij njuolgii valjâpuáttus. Stivrâ pahudij čuávdusistis, ete ollásávt árvuštâldijn vaaljâi toimâttem ohtâvuođâst sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ ij lah olášum, mutâ njuolgimvátámâš vuáđuld vaaljâi tooimâtmân lohtâseijee valjâlävdikode miärádâsâin tâi tooimâin ij lah pahudum valjâlävikode tooimâin šoddâm laavâvuástásâšvuotâ.

Veikâ vátámâš rähteeh láá čáittám vaaljâi puáttus nonnim almos laavâvuástásâšvuođâ já feilâlii valjâluvâttâllâm vaikuttâs valjâpuátusân, te sij iä lah pastam ájáttâlhánnáá – valjâsyeligâsvuođâ tiet – oovdânpyehtiđ njuolgâ čááitu tast, ete maht laavâvuástásâš valjâluvâttâllâm lii vaiguttâm eidu sii peht. Koččâmušâst orroo feiláid kyeskee čááitu lii máhđulâš oovdânpyehtiđ tuše epinjuolgâsávt.

Sämitige stiivrâ pevdikirje 19/2019 čuákkim 13.11.2019

Sämitige stiivrâ čuávduseh ive 2019 sämitiggevaaljâi puátusist tohhum njuolgim 1-4

 

40 § (30.12.2002/1279) Vaaljâi puátusân kyeskee njuolgimvátámâš já väidim

Jienâvuoigâdvuođâlâš, kote ana, ete valjâlävdikode miärádâs vaaljâi puáttus nonniimist teikâ vaaljâi tooimâtmân lohtâseijee eres toimâ lii laavâvuástásâš, uážžu toohâđ sämitige stiivrân njuolgimvátámâš majemustáá 14 peeivi siste tast, ko valjâlävdikodde lii nonnim vaaljâi puáđus.

Sämitige stivrâ kalga kieđâvuššâđ njuolgimvátámâš huápulávt já majemustáá ovdil ko valjâihe nohá.

Sämitige stiivrâ miärádâsân uážžu uuccâđ nubástus väidimáin alemuu haldâttâhriähtán majemustáá 14 peeivi siste tast, ko äššiomâhâš lii finnim tige stiivrâ miärádâs tiättun. Nubástusucâmist nuávdittuvvoo mudoi, mii haldâttâhlaavâkevttimlaavâst asâttuvvoo.

Jis valjâlävdikode 1 momentist uáivildum miärádâs teikâ toimâ lii lamaš laavâvuástásâš já taat lii vaiguttâm vaaljâi puátusân, vaaljâi puáttus kalga njuolgiđ já staatârääđi táárbu mield meridiđ sämitige jesânijd já värijesânijd vaaljâi njyelgejum puáttus mield.

Jis vaaljâi puáttus ij paste njuolgiđ, vaaljah kalgeh meriduđ uđđâsist toimâttemnáál.

 

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Stuárráámus suovvum puásuilovoh -pargojuávkku ij iävtut puásuilovoi čuoppâm

Eennâm- já meccituáluministeriö lii almostittâm onne stuárráámus suovvum puásuilovoh -pargojuávhu loppâraapoort. Raportist pahuduvvoo, ete palgâskuáhtásáid elettempuásuilovvoid iä iävtut nubástus, mutâ jieškote-uv paalgâs kenigittoo oovdânpyehtiđ kyevti tooimâ kuátumij killeelvuođâ visásmitmân. Sämitigge ana eromâš pyerrin pargojuávhu iävtuttâs, ete palgâskuáhtásáid puásuilovvoid iä iävtut nubástus.

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio uásálist 25.11.2019 stuárráámus suovvum puásuilovoh -pargojuávhu iävtuttâs almostittemtilálâšvuotân. “Sämmilii puásuituálu hárjuttemhinái já eellimvuáimálâšvuođâ tááhust lii eromâš tehálâš, ete pargojuávkku ij iävtut puásuilovoi čuoppâm”, Sanila-Aikio paahud.

Eennâm- já meccituáluministeriö asâttij 12.10.2018 stuárráámus suovvum puásuilovoh -pargojuávhu valmâštâllâđ iävtuttâs poccui tälvikuátumij kilelis pyevtittemnaavcâ miäldásii elettempuásuimeereest ivvijd 2020-2030. Sämitige ovdâsteijen pargojuávhust lii toimâm Asko Länsman. Pargojuávhu loppâraapoort lii valmâštum, ijge stuárráámus suovvum puásuilovvoid iävtuttuu čuoppâm.

Pargojuávkku oovdânpuáhtá loppâraportistis, ete poccui tälvikuátumij kilelis kevttim visásmitmân já luándu maaŋgâhámásâšvuođâ ovdedeijee puásuikuáttum optimi juksâm tiet ráhtojeh kenigittee palgâskuáhtásiih puásuikuátumij tipšo- já kiävttuvuáváámeh. Pargojuávkku iävtut, ete paalgâs väljee čuávuváást kyevti tooimâ kuátumij killeelvuođâ visásmitmân: 1) Ucemustáá 7 % elettempuásuimere kepidem stuárráámuu suovvum elettempuásuimere háárán, 2) tooleeb njuovvâm 1.6.-15.11., 3) jävilkuátumij tile pyeredem, 4) kesikuáttumjuurrâm ovdedem, 5) palgâsij ovtâstittem.

Sämitige já eennâm- já meccituáluministeriö koskâsâš sämitiggelaavâ 9 § miäldásâš ráđádâllâm pargojuávhu loppâraportist já iävtuttâsâst lâi 14.11.2019. Ráđádâlmist kieđâvuššui eereeb iärásij tooláá njuovvâm tooimâ já toos lohtâseijee hástuseh. Sämitigge puovtij oovdân, ete maaŋgâin sämmilij päikkikuávlu palgâsijn njuovvâm olášuttem lii kiddâ luándutiilijn já tooleeb njuovvâm ij veltihánnáá lah máhđulâš olášuttiđ 15.11. räi, ko poccui čokkim pygályssáid váátá jieŋâ já muottuu. Hástusin puáhtá leđe meid tot, ete palgâseh iä finnii piärgukaavpijd meriääigi räi. Te Sämitigge iävtuttij, ete sämmilij päikkikuávlu uásild palgâsijd kenigitteh oovdânpyehtiđ oovtâ tooimâ kuátumij killeelvuođâ visásmitmân. Ráđádâlmijn meridii, ete eennâm- já meccituáluministeriö asâttem puátteevuotâpargojuávkku árvuštâl Sämitige avžuuttâsâst 15.11 peivimere paaldâst monnjârääji “já/tâi ovdil tälvikuátumáid sirdâšum” ko čuávdih kiävttu- já tipšovuávám olášuttem.

Puásuituálulaavâ 21 § mield eennâm- já meccituáluministeriö meerrid love ihán häävild, kalle elettempoccuu paalgâs uážžu ihásávt toollâđ já kalle taggaar poccuu palgâs uásálâš uážžu enâmustáá omâstiđ.

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Iäláttâsčällee Sarita Kämäräinen puh. 040 186 7258, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi

Kove: Tomi Guttorm / Sámediggi

Uusâ hárjuttâllen Walt Disney Animation Studiosân

Lah-uv jotemin uápuid tâi eidu valmâštum uáppee taiđuu, animaatio, graafâlii teikkâ filmâ syergist? Walt Disney Animation Studios oceh hárjuttâlleid kiäsán 2020. Talent Development -hárjuttâllen tust lii eromâš máhđulâšvuotâ porgâđ oovtâst Disney stivrejeijein já tutkâđ puoh peelijd taaiđâ-, mainâstem- já filmâsyergist.

Hárjuttâllâmohjelm pištá love okkod já syergih, moos tun puávtáh uuccâđ. Luuvâ eenâb sii hárjuttâllâmohjelmist já iävtuin täst:

Story

Production Management

Character, CG Artist

Environment, CG Artist

Visual Development

CG Animation

Technology Tools

Technology Research Graduate

Intern Meander Drawing Software

Graduate Intern Appearance Modeling and Rendering

Real-Time Rendering Intern

Environment Software

Uuccâmäigi WDAS hárjuttâllen já mätkistipendin: 13.01.20 tme 9:00 Taažâ/Ruotâ ääigi já 10:00 Suomâ ääigi.

Mätkistipend

Hárjuttâllee puáhtá uuccâđ 10,000 $ stuárusii mätkistipend, mon Sämirääđi já Sämitigeh ruttâdeh. Occest kalga leđe sämituávááš, sun kalga tevdiđ WDAS iävtuid hárjuttâllei já sust kalga leđe vuávám tast, ete maht sun áigu pyehtiđ tiäđu maasâd sämmilii siärvádâhân , ovdâmerkkân sosiaallii media peht, luvâlduvâin jna.

Čääli ucâmuš, enâmustáá 1 sijđo, mast tun čielgiih jieijâd tuáváá já vuávám toos, ete maht tun ááiguh pyehtiđ tiäđu maasâd.

Merkkii ucâmušân “WDAS internship” já vuolgât tom taan čujottâsân: kmr@saamicouncil.net

Uuccâmäigi WDAS hárjuttâllen já mätkistipendin: 13.01.20 tme 9:00 Taažâ/Ruotâ ääigi já 10:00 Suomâ ääigi.

Ohtâvuotâtiäđuh

Christina Hætta, Sämirääđi
+47 48021734
kmr(at)saamicouncil.net

 

Vuálá škovlâahasii párnáimateriaalhaavâ loppâjuhle já materiaalij almostittemtilálâšvuotâ Sajosist 20.11.

Sämitige kielâtoimâttuv Vuálá škovlâahasii párnáimateriaalhaavâ loppâjuhle já rahtum materiaalij almostittemtilálâšvuotâ lii Sajosist párnái vuoigâdvuođâi peeivi 20.11. tijme 9.00-12.00.

Tilálâšvuotâ álgá auditoriost savâigijn, pyevtittum materiaalij oovdânpyehtimáin já párnái lavluin, mon maŋa Sajos viäskárist lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ tärkkilubbooht materiaalijd.

Haahâ lii álgám ive aalgâst já tast láá šoddâm kyehti moobiilspeelâ, kyehti digikirje, puásuifáddásâš lyevdispellâ já pođoipuustaveh anarâš-, nuorttâ- já tavesämikielân.

Sämitigge tuáivut puohháid, mut eromâsávt puoh materiaalij rähtimân uásálisteijeid párnáid, sämikielâlijd vuálá škovlâahasijd párnáid já ovdâškovlâuáppeid, tiervâpuáttim almostittemtilálâšvuotân.

Tábáhtus lii sämikielâlâš.

Lasetiäđuh

Má. kielâpiervâlstivrejeijee
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Sämitige vuálá škovlâahasii párnáimateriaalihaahâ lii ive 2019 pištee máttááttâs- ja kulttuurministeriö ruttâdem haahâ, kost pyevtittuvvojeh Suomâ sämikieláid kyehti moobiilspeelâ, kyehti digikirje, sämikielâi pođoipustaveh já lyevdispeelâ puásuielimist.

Iävtuttâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission vaalmâš

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio aasâtmân kyeskee ráđádâlmeh láá finnim loopân staatâ, Sämitige já Nuorttâlij sijdâčuákkim kooskâst. Staatârääđi lii kieđâvuššâm já tuhhiittâm iävtuttâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission eehidškovlâstis 13.11.2019. Iävtuttâs ovdán Sämitige já Nuorttâlij sijdâčuákkim kieđâvuššâmnáál.

Ulmen lii asâttiđ komissio, mast ličij vittâ jeessân já mii ličij toimâstis jiečânâs já jiešráđálâš. Iävtuttâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio aasâtmân siskeeld eereeb iärásij komissio toimânadelem, pargo puátuseh já tooimah, já tain tieđettuvvoo lase maŋeláá. Sämitige čuákkim kieđâvuš iävtuttâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission čuákkimistis 17.-18.12.2019.

­- Vuáđulii valmâštâllâm já sehe Sipilä ja Rinne haldâttâssáin tohhum ráđádâlmij maŋa mij lep peessâm toos räi, ete mun puávtám viijmâg pyehtiđ iävtuttâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio vuáđđudmân Sämitige stiivrâ já čuákkim kieđâvušmân, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

– Tollum kulâmijn sämiaalmug lii vaattâm staatâst čonâdâttâm. Sämmiliih vyerdih, ete puástuvuođah selvâttuvvojeh já vyeigejuvvojeh já ete puástuvuođah iä innig kuássin tábáhtuuččii. Valmâštâllâm ääigi mun lam šoddâm tiettiđ tuođâlijd, ovtâskâs sämmiláid tábáhtum tragediaid. Tain tábáhtusâin šadda sämiaalmug ohtsâš historjá já cevzimmaainâs. Sämitigge já Nuorttâlij sijdâčuákkim kalgeh suogârdâllâđ, ete halijdep-uv, ete tábáhtum puáhtoo uáinusân, Sanila-Aikio juátká.

Suomâ haldâttâs lii Sämitige iävtuttâsâst algâttâm sämiaašijd kieđâvuššee tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees valmâštâllâm roovvâdmáánust 2017. Sämitige čuákkim oovdânpuovtij vuolgâttâssavâstâlmist 9.2.2018, ete prosesist uárnejuvvojeh sämmilij kulâmeh nuuvt sämmilij päikkikuávlust ko meid ton ulguubeln-uv. Staatârääđi kanslia almostitij raapoort kulâmijn 26.11.2018. Sämitigge meridij čuákkimistis 18.12.2018 ovdániđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist já oovdânpyehtiđ Suomâ staatân tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio vuáđudem sehe mandaatráđádâlmij algâttem. Sämitige stivrâ váldásmittui ráđádâllâđ mandaat staatáin.

Staatârääđi tiäđáttâs 13.11.2019; Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio asâttem ovdán

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sämiaašij ráđádâllâmpeeivijn savâstâllâmnáál ee. kulttuurpalvâlusah já soti- já eennâmkoddeuđâsmittem

Sämiaašij ráđádâllâmpeeivih uárnejuvvojeh oppeet 7.-8.11.2019 Helsigist. Ráđádâllâmpeeivih uárnejuvvojeh jyehi ive já peeivij ulmen lii moonnâđ čoođâ äigikyevdilis sämiaašijd ministeriöi virgeulmui já Sämitige ovdâsteijei kooskâst. Vuossâmuu peeivi ääigi lii puoh ministeriöid uáivildum ohtâsâš uási haldâttâsohjelm kirjiimijn já tai tooimânpieijâmist.

Ráđádâllâmpeeivij ääigi savâstâlloo Sämitige iävtuttâm fáádáin jieškote-uv syergi västideijee virgeulmuiguin. Taan ive ráđádâllâmpeeivijn Sämitige oovdânpuáhtám fáádáh láá kulttuurpalvâlusah, soti- já eennâmkoddeuđâsmittem já mađhâšem.

Kulttuurpalvâlusâin váldojeh oovdân kuávdái tooimâ já ruttâdem sehe Veikkaus -ruttâdem kepidemvaikuttâsah. Soti -uđâsmitmist oovdân láá sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuáđuvuoigâdvuođâi já ovtviärdásâšvuođâ kievrâb olášuttem sehe sämmilij vaikuttemmáhđulâšvuođâi já kulttuur-jiešhaldâšem pyeredem. Maađhâšmist oovdân láá lijgemađhâšem arktâlii kuávlust, torvolâšvuotâ- já reesuurskoččâmâšah já páihálij ulmui kuullâm já huámmášumán väldim.

Ráđádâllâmpeivijd uásálisteh Sämitiggeest I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, stiivrâ jeessân Nilla Tapiola, haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, kulttuurčällee já káidusohtâvuođâi peht Sämitige virgeulmuuh jieškote-uv syergist.

Ráđádâllâmpeeivih láá riehtiministeriö já Sämitige koordinistem já toh uárnejuvvojeh tääl viiđâd keerdi.

Lasetiäđuh

I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, puh. 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, puh. 040 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi, puh. 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Uusâ fáárun tâi iävtut jeessân sämitige nuorâirááđán 2020-2021

Mij uuccâp nuorâirááđán fáárun aktiivlijd, sämiaašijn perustum nuorâid pirrâ Suomâ. Nuorârääđi valjiimist váldoo vuotân, et jesâneh ovdâsteh ubâ sämikuávlu sehe jieškote-uv kielâjuávhuid nuuvt pyereest ko máhđulâš. Sämikielâ táiđu lii tuáivuttettee. Valjiimist nuávditteh meid suhâpeelij koskâsii täsiáárvu. Nuorâirääđi jesâneh iä taarbâš leđe sämitige jesâneh.

Nuorâirááđán väljejuvvojeh čiččâm eidusâš jesânid sehe sijjân juáhážân persovnliih värijesâneh. Jesâneh kalgeh leđe 18–28-ihásiih aktiivliih säminuorah. Toos lasseen rááđán väljejuvvojeh vittâ pisovâš äššitobdee. Äššitobdeejesâneh kalgeh leđe valjiidijn 15–17-ihásiih. Nuorâirääđi taha sämitige stiivrân iävtuttâs jesânijn, kiäh väljejuvvojeh, já lopâlii miärádâs taha sämitige čuákkim.

Tun puávtáh uuccâđ fáárun tâi iävtuttiđ jieijâd mielâst nuorâirááđán hiäivulijd 18–28-ihásijd säminuorâid já äššitobdeejesânin hiäivulijd 15–17- ihásijd säminuorâid. Iävtuttâsâid vuáđustâsâidiskuin puáhtá vuolgâttiđ 1.12.2019 räi šleđgâpostáin nuorâičällei čujottâsân elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

tâi poostâ peht

Nuorâirääđi
Sajos, 998700 Aanaar

Tun puávtáh tevdiđ meiddei uuccâmluámáttuv.

Sämitige ohtâvuođâst tuáimee nuorâirääđi váldupargon lii ovdediđ säminuorâi kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid sehe nanodiđ säminuorâi identiteet nuorâipargo pehti. Lasseen rääđi valmâštâl taid sämitige iävtuttâsâid, alguid, ciälkkámušâid já eres uáivilijd, moh kyeskih säminuoráid.

Nuorâirääđi tooimân tun puávtáh uápásmuđ lase tääbbin www.nuor.fi

Lasetiäđuh

Vs. Nuorâičällee Elli-Marja Hetta puh. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Savâstâllâmtilálâšvuotâ Oulust 12.11. ja Ruávinjaargâst 13.11.

Puáđi savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn!
Sämitige stiivrâ ornim savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh Oulust já Ruávinjaargâst.

Oulu, majebargâ 12.11. tme 17-19,
Bar & Café Keltainen Aitta, Aittatori 25, 90100 Oulu

Ruávinjargâ, koskokko 13.11. tme 18-20,
Santa’s Hotel Santa Claus (-1. krs), Korkalonkatu 29, 96200 Rovaniemi

Tilálâšvuođâ tárguttâssân lii teivâđ kuávlu sämmilijguin já savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.
Tiervâpuáttim! Faallâp käähvi.

”Halijdep stivráin juátkiđ vala savâstâllâmtilálâšvuođâi ornim návt loppâ toimâpaje ääigi. Savâstâllâmtilálâšvuođah láá šiev tilálâšvuotâ peessâđ savâstâllâđ já lonottiđ jurduid Sämitige já eromâšávt stiivrâ pargoost sierâ kuávlu sämmilijguin. Tilálâšvuođâin lii meid šiev máhđulâšvuotâ adeliđ evvisijd čuávvoo Sämitiigán, iätá saavâjođetteijee Sanila-Aikio já tuáivut ääšist kiddiistum ulmuid tiervâpuáttim tilálâšvuođáid.

Vaaljâpaje majemuš savâstâllâmtilálâšvuotâ tuálloo Čevetjäävrist 1.12.2019.

Lasetiäđuh:
Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Saavâjođetteijee Sanila-Aikio uásálist Frozen 2 maailmvuosâehidân

Sämitige saavâjođetteijeeh Tiina Sanila-Aikio, Aili Keskitalo (NO) ja Per-Olof Nutti (SE) sehe Sämirääđi saavâjođetteijee Åsa Larsson Blind uásálisteh Frozen 2 -elleekove maailmvuosâehidân Los Angelesist kuovâmáánu 7. peeivi 2019.

”Disney elleekoveh láá stuorrâ tobdoi elleekoveh. Lii jiäráskittee uáiniđ, ete mon ennuv sämikulttuur lii movtijdittâm elleekoverähteid já maht tot uáinoo elleekooveest”, muštâl saavâjođetteijee Sanila-Aikio vuorduinis ovdil määđhi.

Sämidelegaatio Frozen 2 -elleekove lostâmediatilálâšvuođâst Oslost 22. já 23.9.2019. Kove: Lars Opstad / Sámidiggi & Sámeráđđi.

Sämitige já Sämirääđi saavâjođetteijeeh väldih fáárun nieidâidis, kiäh láá puoh stuorrâ Frozen-fanih. Sanila-Aikio nieidâ Elli-Då´mnn Aikio (10-i.) vuálgá vuosâehidân.

Sämitigeh já Sämirääđi láá porgâm oovtâstpargo Walt Disney animaatiostudioin já uásálistem maailmvuosâehidân lii uási taan sopâmuš. Kollim ohtâvuođâst saavâjođetteijeeh teivih meid Frozen 2 -elleekove rähteid já animaatiojuávhu. Sijjân oovdânpuáhtoo meid Walt Disney animaatiostudio.

Sämitigeh já Sämirääđi tieđettii syeinimáánust 2019, ete tavesämikielâlâš versio Frozen 2 -elleekooveest olášuttoo sämiaalmug já Walt Disney animaatiostudio oovtâstpargo puáđusin. Toos lasseen čohčâmáánust  2019 almostittii lasetiäđu oovtâstpargoost ko muštâlii sämmilii äššitobdeejuávhust já almostittii uásipeelij koskâsâš seremoniaallâš sopâmuš.

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 8393140 / 040 663 4493, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi