Nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj jåårǥlõttum kouʹmme sääʹmǩiõʹlle

/in , /by

Narodleett nuõrid rajjum seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij jåårǥlõttum tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da õlmstõttum Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuåimâst.

Seksuaalʼlažvuõtt lij õhtt vääžnai vueʹss oummu šõddmõõžž. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ääʹšš lie leämmaž ǩiõlddum jeäʹrben sääʹmõhttsažkååʹddest. Tõin lij vuäittam leeʹd vaiggâd mainsted, jie-ka ođđ temma kuõskki sääʹn leäkku leämmaž vieʹltǩani sääʹmǩiõʹlle valmmša âânnmõõžžâst. Sääʹnnǩiiʹrji veäkka smeʹllkâʹttep sääʹmnuõrid mainsted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõõžžâst lij še jurddum sääʹmǩiõllsa seksuaalčuõvtõõzz taarbid.

”Sääʹnnǩeeʹrj valmštummuž lij vuõrddum da lij fiinâs, što vuõǯǯim õlmstõttum samai ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹjj poodd. Tuäivvap, što seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj šâdd veiddsõs liâvtõʹsse da tõn vääʹldet smeʹllkââʹtteeʹl âânnmõʹšše. Tuäivvmõššân lij še, što seksuaalʼlažvuõđâst vueiʹtet mainsted hieʹlǩeld, ǥu tõõzz käunnʼje sääʹn jiijjâs ǩiõlin”, rämmaš nuõrisuåvtõõzz vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ánte Veijola.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij tuʹmmjam Narodleett blogist sääʹmǩiõllsa seksuaalsääʹnnǩeeʹrj miârktõõzz. ”Taarbšep seksuaalʼlažvuõđ kovveei saaʹnid sääʹmǩiõʹlle. Sannõs tuärjjad sääʹmǩiõl mättjummuž – lij veʹt ǩiõll ikkân kulttuuʹre. Sääʹmnuõr taarbše jiijjâs sääʹnnǩeeʹrj seksuaalsannõʹsse, ǥu teâđ vuäǯǯmõš jiijjâs ǩiõlin lij priʹmeârla. Sääʹn õuʹdde neävv õlmmeed jiijjâs tiõrvâs naaʹlin, di tõn diõtt sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj lij miârkteei da kaiʹbbjum lââʹss. Sääʹmǩiõllsaž seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩeʹrjj taʹrjjad še vuõrâsoummuid kuånstid väʹldded aaʹššid õuʹdde päärnaivuiʹm”, tuʹmmai Rahko.

Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâttmõʹšše kuʹlle jiânnai terminologiatuâj, ǥu puk sääʹnnǩeeʹrjest åårrai sääʹn jie võl leäkku âânnmõõžžâst leʹbe noormtum. Sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlõõzz lie valmštõõvvâm kõrr tuâj puåđõssân iiʹjji 2018 da 2019 poodd. Jåårǥlâʹttemtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjin.

“Leäm samai toođvaž, što vuäǯǯap nuõrttsääʹmǩiõʹlle ođđ seksuaalsannõõzz. Sääʹn lie leämmaž õuddâl samai occanj, mõõn diõtt juʹn tåʹlǩ jåårǥlâttmõš lij leämmaž vaʹǯǯtõsnallšem. Vaʹǯǯtõsvuõđâst čuäʹjat juʹn tõt, što ǩiõttʼtõõllâmnallšem sääʹnnliʹstte nårrje õhtseʹžže 441 sääʹn, koid leäʹp nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz såbbrin ǩiõttʼtõõllâm. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki aaʹššin jeät leäkku ääiʹjab saaǥǥstõõllâm da tõt kuâsttji še vueʹjj ǩiõlltuâjast: jåårǥlõõzzid lij leämmaž vaiggâd kaunnâd da jiânnai lie õnnum vuõiʹǧǧest läiʹnnsääʹn. Koid-ne saaʹnid lie leämmaž määŋg vaajtõsmääin, kooi uuʹcces miârktõsjeäʹrdõõzzin leäʹp ooccâm teâđaid.” särnn nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjlaž Mervi Semenoff sääʹnnǩiiʹrji jåårǥlâʹttemproseezzâst.

Juʹn pâʹjjel 10 eeʹjj mââiårra Narodlett vuâmmši, što nuõr kõʹčče jiânnai seksuaalʼlažvuõʹtte da seʹksse kuõskki saaʹnid, fiʹttõõzzid da meäʹrteeʹlmid. Sääʹnnǩeeʹrj veäkka haaʹleeš čiõlǥeed seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki teeʹrmid, što teeʹmest mainstummuž hiâlptââvv. Tõn veäkka haaʹleeš vaaikted tõõzz, što nuõr vuäǯǯa ääʹššmeâldlaž teâđ, kååʹtt lij ânnʼjõõvi muʹrdded seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki ǩiõlddjid da åskkmõõžžid. Seksuaalʼlažvuõʹtte kuõskki fiʹttõõzz da meäʹrteeʹlm lie jiânnai da ođđ šâʹdde čõõđ ääiʹj. Tõn diõtt sääʹnnǩeʹrjj lij vääžnai oođeed mieʹrrkõskksaž aaiʹjin, särnn Narodleett äʹšštobddi Sari Hälinen.

Tobdstõõđ seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩerjja lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.

Nuõrisuåvtõõzz vuäzzlaž Niila Rahko lij ǩeeʹrjtam Narodleett blogiiʹje jurddjin seksuaalʼlažvuõđ sääʹnnǩiiʹrjin. Looǥǥ lââʹzz https://narodleettblogi.com/2019/09/30/sääʹmǩiõllsaž-seksuaalsääʹnn-lââʹzzat-pueʹrrjieʹllem-da-tieʹttemvuõđ/

Lââʹssteâđ

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Narodlett, äʹšštobddi Sari Hälinen teʹl, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi

 

     

 

Sääʹmǩiõllsaž mobiilsiõrr lij õlmstõttum

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋǩǩõõzz vuõssmõs mobiilsiõrr lij vaalmâš, da tõt lij laaddâmnalla Google Play -kaaupâst nõõmin Karhu ja kettu. Mobiilsiõrr lij õlmstõttum koouʹmin sääʹmǩiõlin; aanarsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle.

Kaampâr da Riʹmmj lij maainâsnallšem mobiilsiõrr, koʹst seuʹrrjet jieʹllikuâhttaz da sij naʹzvaani määʹtǩ  Sääʹmjânnma. Maainâz õuddan vieʹsslõsvuõđin jååʹđeeʹl čõõđ eeʹjjpooddi, da juõʹǩǩ eeʹjjpoodd puõtt liâ vaʹlljeemtuâj. Siõr täävtõsjoukkân liâ vuâlla škooulâkksa päärna, leša siõrr suäpp pukid, še rävvsab ǩiõl mättʼtõõđjid.

Kaampâr da Riʹmmj -mobiilsiõr alggpueʹttemjuurd da kaart liâ čeäppneǩ-kärtteei Ulla Sainio. Siõr lij raajjâm jyväskyläst åårrai siõrrooudâsviikki da Kõskk-Lääʹddjânnam šuurmõs siõrrvuuʹd põõrǥâs Zaibatsu Interactive.

Sääʹmteeʹǧǧ vuâlla škooulâkksai päärnaimateriaalhaʹŋǩǩõs lij eeʹjj 2019 ǩeâllʼjeei mättʼtõs- da kulttuurministeria teäggtem haʹŋǩǩõs, koʹst puuʹtʼtet Lääʹddjânnam sääʹmǩiõlin kueʹhtt mobiilsiõr, kueʹhtt digiǩeeʹrj, pååđsääʹmǩiõli bukva da puäʒʒteeʹm õõʹnni luʹvddsiõrr. Materiaal õlmstââʹttet päärna vuõiggâdvuõđi peiʹvven 20.11.

Lââʹssteâđ

Mä. ǩiõllpieʹss jååʹđteei
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

 

Sääʹmǩiõllsaž nuõri teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõs ävvan

/in , /by

Koolmin sääʹmǩiõlin da lääʹddǩiõlin iʹlmstõõvi seeidaid lij puuʹtʼtam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs.

”Rämmšep, što piâssâp sääʹm ǩiõllneäʹttel cisttân ääveed ođđ seeidaid. Seeidain kaaunak jeäʹrbi mieʹldd teâđaid nuõrisuåvtõõzzâst da tõn tuåimmjummšest, sääʹmnuõri teâtt- da vuäʹpstõskääzzkõõzzid da videoblogid. Mâʹŋŋlubust piâzzak še ǩeeʹrjted saaǥǥstõõllâmfooruuʹme”, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen.

Seiddõõzz siiskõõzz liâ rajjum jeäʹrben sääʹmnuõrid. Lââʹssen seeidain käunnʼje teâđ še takainalla pukid ouddmiârkkân Dihtosis- teâttpaʹǩaat ååʹblǩest. Seeidai teeʹmm lij õhttsallašvuõtt. “Haaʹleep, što täk seeid liâ puki sääʹmnuõri vääras, koʹst täättas sij juʹn   jälsteʹče. Tuäivtep sääʹmnuõrid pueʹtted tiõrvân vuässõõttâd še siiskõõzzpuuʹtʼtõʹsse teeʹksti, snimldõõǥǥi di videoi pääiʹǩ”, Risten Mustonen särnn.

Nuõri teâtt- da vuäʹpstõstuâjj lij cõggi nuõrituâjj, kååʹtt taʹrjjad teâđ, ohjjeem da vuäʹpstõõzz jeeʹresnallšem nuõri jeällma kuõskki kõõččmõõžžin da vueʹjjin. Tuâjjmaallin tuärjjeet nuõri šõddmõõžž, jiõččsmõõvvmõõžž da pueʹrrjieʹllem da tõk vuâđđâʹvve nuõri teâđ da tuärjjõõzzi taarbid.

Vueʹssen seiddõõzz liâ še nuõrisuåvtõõzz ođđnam seeid. Seiddõõzzâst pââstak tobdstõõttâd nuõrisuåvtõõzz tuåimmjummša da seuʹrrjed måkam tuåimmjummuž suåvtõõzzâst lij ååʹn da pueʹttiääiʹjest. Seiddõs ävvan seärad 23.10. addrõõzzâst www.nuor.fi.

Teâtt- da vuäʹpstõs-seiddõõzz viiǥǥât ooudâs čõõđ ääiʹj. Väʹlddep vuâstta siiskõsjurddjid. Jõs tuʹst liâ jurddi seiddõõzz siiskõõzzâst, vääʹld õhttvuõđ haʹŋǩǩõstuâjjliʹžže.

Seeid liâ vueʹss DigiÁrran-haʹŋǩǩõõzz, kååʹtt lij nuõrisuåvtõõzz da Vuʹvddvaaldâšmkonttâr õhttsažtuejj.

Lââʹssteâđ:

Kati Eriksen
DigiÁrran-haʹŋǩǩõs
Sääʹmteʹǧǧ
kati.eriksen(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõl sääʹmsteei älšmâʹtte mainsted sääʹmǩiõl

/in , /by

Sääʹmǩiõl õuʹdde puʹhttem diõtt Sääʹmteʹǧǧ lij nõõmääm nellj sääʹmsteei, kook tuåimmje õuddmaallân da siâzztâʹlle mainsted smeʹllkââʹtteeʹl sääʹmǩiõlid. Juõʹǩǩkaž sääʹmsteeʹjin lij sniimmâm uʹcc video, koin sij mainste jiijjâs õhttvuõđstes sääʹmǩiõʹlle.

– Täʹst õhttvuõđâst lij veʹt šiõǥǥ muʹštted, što puk sääʹmǩiõl liâ še vaarvuâla. Tõn diõtt leäʹp tääiʹben Sääʹmteeʹǧǧest haaʹlääm altteed tuåimid, koin älšmâʹttep jeäʹrben päärnaid da nuõrid mainsted sääʹmǩiõl, särnn Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio.

Lââʹssteâđ:

 

Eeʹjj 2019 ââʹnet ÕM alggmeerai ǩiõli eeʹǩǩen. Teeʹmmeeʹjj mieʹrren lij kaggâd õuʹdde alggmeerai ǩiõli vueʹjj. Täävtõssân lij teeʹmmeeʹjj pääiʹǩ jm. lââʹzzted teâđstummuž alggmeerai ǩiõlid da tõi vaarvuâlažvuõʹtte da õõuʹdeed da standardisâʹstted ǩiõlid. Maaiʹlm nuʹtt 6700 ǩiõlâst pâʹjjel 40 % lie vaar vueʹlnn. Täin jäänmõssân lie alggmeerai ǩiõl.

www.samediggi.fi/iyil2019/

 

 

Sääʹmteeʹǧǧ vaalin nellj vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ vaali puåđõõzz kuõskki vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz lie puättam nellj (4) mieʹrräigga mõõneeʹst. Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz âlgg ǩiõttʼtõõllâd vuõiǥeemkaiʹbbjõõzzid ǩirrsânji da mââimõõzzâst ouddâl vaaleeʹjj loopp.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 40 § mieʹldd jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ, kååʹtt ǩeäčč, što vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõk vaali puåđõõzz raavummšest leʹbe vaali tuåimmjummša kuõskki jeeʹres tuåimm lij lääʹjjvuâsttsaž, vuäitt tuejjeed sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz mââimõõzzâst 14 peiʹvven tõn peeiʹvest, kuäʹss vaal-luʹvddkåʹdd lij raavääm vaali puåđõõzz.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz âlgg ǩiõttʼtõõllâd vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz ǩirrsânji da mââimõõzzâst ouddâl vaaleeʹjj loopp.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz tuʹmmstõʹǩǩe vuäǯǯ ooccâd muttâz lääiteeʹl ââʹlmõs vaaldšemvuõiggsa mââimõõzzâst 14 peiʹvven tõn peeiʹvest, kuäʹss ääʹššvuäʹmsteei lij vuäǯǯam tiiʹǧǧi halltõõzz tuʹmmstõõǥǥ teâttan. Muʹttemooccmõõžžâst jääʹǩǩtet muđoi, mâiʹd vaaldâšmlääʹjjââʹnnemlääʹjjest šiõtteed.

Jõs vaal-luʹvddkååʹdd 1 momeeʹntest miârktum tuʹmmstõk leʹbe tuåimm lij leämmaž lääʹjjvuâsttsaž da tät lij vaaiktam vaali puåđõʹsse, vaali puåđõs âlgg vuõiǥeed da riikksuåvtõõzz taarbšeen mieʹrreed sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaid da vääʹrrniiʹǩǩid vaali vuõiǥuum puåđõõzz meâldlânji.

Jõs vaali puåđõs ij leäkku vuõiǥeemnalla, vaal aʹlǧǧe mieʹrreed oođeemnalla. 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Sääʹmǩiõllsaž nuõri luõvâsvuõđtuåimmjummša lij tarbb pukin sääʹmvuuʹd kooʹddin

/in , /by

Sääʹmtiiʹǧǧi nuõrisuåvtõõzz De! -haʹŋǩǩõõzzâst vuõǯǯum ǩiõččlâsttmõõžži vuâđald sääʹmǩiõllsiʹžže nuõri luõvâsvuõđtuåimmjummša lij tarbb pukin sääʹmvuuʹdkooʹddin. Tuåimmjummuš õõlǥat põõžžtem vääžnmõsân tõin čårrsummuž siidin, koin jiâ ääiʹjab leäkku leämmaž ni måkam tuåimmjummuž nuõrid. Nuõrisuåvtõõzz haʹŋǩǩõõzz tuåimmjummuž puuʹđi 30.8.2019.

Haʹŋǩǩõõzzâst rieʹššeš odm. vueʹllǥa kõddâz nuõrijeäʹǩǩõõzzid di altteeš šuurab šõddmõõžži õhttvuõʹtte mâʹta Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva da Ijahis idja-festivaaʹlid. Haʹŋǩǩõõzz poodd rieʹššeš õhttseʹžže 24 šõddmõõžž, koin liâ leämmaž õhttseʹžže 945 vuässõõđi. Šõddmõõžžin nuõrid lij smeʹllkõttum mainsted sääʹmǩiõl ođđ pirrõõzzin da ââʹnned õhttvuõđ vuuʹd jeeʹres sääʹmǩiõllsaid nuõrid pâʹjjel kåʹddraaji.

De! -Haʹŋǩǩõõzz poodd lij rajjum čââpp õhttsažtuejjsäiʹmmõs Uccjooǥǥ, Aanar da Suäʹđjel vuuʹdi nuõrituej toimmjeeʹji kõõsk da vuässõttum Aanar vuuʹd cõggi vuäivvõõttâmtuej Selvä Peli-tuåimmjummša. Haʹŋǩǩõõzz mieʹtt nuõrisuåvtõs põõʹsti vuässõõttâd konkreettlânji Selvä Peli-tuåimmjummša da vuõssmõs vuâra Lääʹddjânnam beäʹlnn riâššâd še sääʹmǩiõllsa cõggi vuäivvõõttâmtuej nuõrid. Haʹŋǩǩõõzzâst lij še tuejjuum õhttsažtuej sääʹmõhttõõzzi, mâʹta Sámi Siida rõ:in, Vuõccu sääʹmõhttõõzz, Nuõrttsääʹmkuttuurfoondin, Saaʹmi siidsåbbar da Sámi Duodji rõ:in. Projeʹktt lij tuejjääm õhttsažtuej še Leader-teäggtemvuâla Youth Activator Network-haʹŋǩǩõõzzin.  Õhttsažtuej tuejjeeš še jeeʹres sääʹmšõddmõõžži da tõi riâššjivuiʹm.

“Haʹŋǩǩõõzz aalǥâst viiǥǥim čõõđ nuõrid jurddum webropol-kõõjjõs tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da lääʹddǩiõʹlle. Kõõjjõõzz veäkka kartʼteeš nuõri tuõvvjid sääʹmǩiõllsa luõvâsvuõđtuåimmjummuž kuõskeeʹl. Kõõjjõʹsse puõʹtte 43 vasttõõzz. Lââʹssen jiõʹlim škooulkueʹssreeisast Čeʹvetjääuʹrest, što piâzzim kuullâd nuõrttsääʹmǩiõllsai nuõri tuõvvjid. Täi vasttõõzzi vuâđald vuõʹljim õhttsažtuejjsäiʹmmõõzzâst viikkâd čõõđ nuõri jurddjid pääiklaž ǩiõllvueʹjj da resuurs lokku vääʹldeeʹl”, särnn De! -haʹŋǩǩõõzz projeʹktt-tuejtuejjliʹžžen reâuggam Tuuli Miettunen.

Nuõrisuåvtõs juätkk õhttsažtuej sääʹmvuuʹd nuõrituejjlaivuiʹm da Selvä Peli-säiʹmmõõzzin. Nuõrid smeʹllkââʹttet jiijjâsmääinla tuåimmjummuž riâššmõʹšše taʹrjjeeʹl siʹjjid ouddmiârkkân siõrid da jeeʹres materiaal uuʹdeeʹl läinna. Materiaalid vueiʹtet laiʹnnʼjed še õhttõõzzid, jõs tõk haaʹlee riâššâd sääʹmǩiõllsaž tuåimmjummšid nuõrid.

“Rämmšep tõʹst, mõõn jiânnai haʹŋǩǩõs lij täävtam nuõrid da mäʹhtt määŋgbeällsa tuåimmjummuž leäʹp pâsttam taʹrjjeed da nääʹit tuåimmjummšin vaʹstteed nuõri jiijjâz tuõvvjid. Haʹŋǩǩõs lij čuäjtam, što sääʹmǩiõllsiʹžže nuõrituõjju da tõn põõššjen vuäǯǯmõʹšše lij jõnn tarbb. Nuõrilääʹjj 8 §:n mieʹldd nuõrituejj kooll kooʹddi tuejaid. Haʹŋǩǩõõzz poodd rajjum õhttsažtuejjsäiʹmmõõzzi mieʹldd lij pueʹrr juäʹtǩǩed kooʹddivuiʹm tuåimmjeei õhttsažtuej da viikkâd ooudâs sääʹmǩiõllsa nuõrituej”, nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen tuâtt.

Haʹŋǩǩõõzz jõrddmõššân lij leämmaž kartʼteed sääʹmvuuʹdest di jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest sääʹmǩiõllsaž luõvâsvuõđi tuåimi tarbb da raajji di älšmâʹtted jeeʹres tuåimmjeeʹjid puuʹtʼted sääʹmǩiõllsa nuõrikulttuur. Õhttân tääʹrǩes täävtõssân lij leämmaž jeeʹres tuåimmjeeʹji säiʹmmõõttmõš. Haʹŋǩǩõõzzâst lij malluum jeeʹresnallšmid luõvâsvuõđtuåimmjummšid Uccjooǥǥ, Aanar da Suäʹđjel kooʹddi vuuʹdest.

De! -haʹŋǩǩõõzz teäggti Leader Pohjoisin Lappi (Tââʹvmõs Lappi) da haʹŋǩǩõs viʹǩǩeš čõõđ ääiʹjest 1.10.2018-30.8.2019.

Lââʹssteâđ

Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Risten Mustonen, risten.mustonen(at)samediggi.fi

Vs. Nuõripiisar Elli-Marja Hetta teʹl. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

 

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2020 jäʹrjstet Aanar Sajoozzâst da Riutula Vasatokkast

/in , , /by

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2020 jäʹrjstet Aanrest sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst da nuõrroummikõõskõs Vasatokkast Riutulast. Čeäʹppvuõđpeeiʹv äiʹǧǧ lij 15.-16. njuhččmannust. Šõddmõõžž teeʹmmen lij tanss, koon pirr obb šõddmõõžž programm šâdd.

Čeäʹppvuõđpeeiʹv jäʹrjstummšest lie mieʹldd Taike säʹmmlaž lääʹnčeäppneǩ Auri Ahola, Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr,  nuõrisuåvtõs, päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu di jieʹllikartt- da musikk-kõõskõõzz. Čeäʹppvuõđpeeiʹv jäʹrjstõõllmõõžžin teâđtet tääʹrǩben pueʹtti eeʹjj   beäʹlnn. Čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššmõõžžâst vaʹstteei tuejjlaž alttad  tuejstes muäʹdd määnpââʹj  õuʹddel šõddmõõžž. Čuâv Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidaid www.samediggi.fi da somekanaalid! Säʹmmlaž tanssǩeʹdd/ Sámi dánsungieddi kåčč!

Čeäʹppvuõđpeeiʹv pääiʹǩest da ääiʹjest mieʹrrii Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd såbbreʹstes 3. kålggmannu.

Lââʹssteâđ:

Škooultõs- da mättmateriaalkoontâr da Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeid

SottiisiMoves 10.-11.6.2020 Tampere > https://nuorikulttuuri.fi/

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õhttseʹžže kutt (6) stipeeʹnd

/in , /by

IʹLMMTÕS

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla õhttseʹžže kutt (6) 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook liâ jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʼtõõttjid da sääʹmǩiõllsaž tuejj-jieʹllma valmštõtti õlltääʹzz škooultummšest leʹddjid.  Ooʒʒjin raaukât jeäʹrab vuâđđõõttmõõžžid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđjurddjen vueiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâj valmštummša kuulli jeäʹrab kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mätt’tõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul.

Frijjnallšem ooccmõõžžid raaukât tuåimted vuõssaarǥ 18.11.2019 mõõneeʹst čiâss 16 räjja addrõʹsse Sääʹmteʹǧǧ/ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd, SAJOS, 99870 Aanar. Ooccmõʹšše âlgg õhtteed kopio mättrekiʹstterväʹlddõõǥǥâst. Ooccmõõžž vuäitt vuõltteed še liâdǥlânji addrõʹsse info@samediggi.fi

Vännai leʹbe mâŋŋnam ooccmõõžžid jeäʹt ǩiõttʼtõllu.

Aanrest 9.10.2019

Sääʹmteʹǧǧ/ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkåʹdd

Sääʹmteʹǧǧvaali vuâđđeei puåđõs

/in , /by

Sääʹmteʹǧǧvaali vaal-luʹvddkåʹdd lij såbbreʹstes 1.10.2019 õuddam sääʹmteʹǧǧvaali vuâđđeei puåđõõzz. Sääʹmteʹǧǧvaali vuâđđeei jiõnstemproseʹntt lij 48,58. Jiõnnvuõiggâdvuõđ vaalin õʹnne õhttseʹžže 2853 jiõnnvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ.

Sääʹmteʹǧǧvaali vuâđđeei puåđõs (PDF).