Nuoraide oaivvilduvvon seksuálavuođa sátnegirji jorgaluvvon golmma sámegillii

Sámedikki nuoraidráđđi lea jorgalahttán ja almmustahttán Álbmotlihtu nuoraide oaivvilduvvon seksuálavuođa sátnegirjii davvisáme-, anáraš- ja nuortalašgillii.

Seksuálavuohta lea okta dehálaš oassi olbmo ahtanuššamis. Seksuálavuhtii laktáseaddji áššit leat leamašan tabu erenomážit sámeservodagas. Dain lea sáhttán leat váttis hállat, eaige fáddái laktáseaddji ođđa sániide leat vealttakeahttá leamašan sámegielat vástagat. Sátnegirjjiiguin mii roahkasmahttit sámenuoraid geavahit iežaset eatnigiela. Sátnegirjjiid jorgaleamis leat jurddašuvvon maiddái sámegielat seksuálabajásgeassima dárbbut.

”Mii leat vuordán sátnegirjji gárvvásmuvvama ja lea fiinna ášši, ahte lihkostuvaimet almmustahttit daid aiddo ON:id eamiálbmogiid giellajagi áigge. Mii sávvat, ahte seksuálavuođa sátnegirji lebbejuvvo viidát ja váldojuvvo roahkkadit atnui. Sávaldahkan lea maiddái, ahte seksuálavuođas sáhttit hállat álkibut, go dasa gávdnojit sánit iežamet gielas”, illuda nuoraidráđi várreságadoalli Ánte Veijola.

Nuoraidráđi áirras Niila Rahko lea guorahallan Álbmotlihtu bloggas sámegielat seksuálasátnegirjji mearkkašumi. ”Mii dárbbašit seksuálavuođa govvideaddji sániid sámegillii. Sánit dorjot sámegiela oahppama – leahan giella lássaráigi kultuvrii. Sámenuorat dárbbašit iežaset sátnegirjji seksuálasániide, dasgo dieđu oažžumis iežas gielain lea mearkkašupmi. Sánit addet reaiddu ovdanbuktit iežas dearvvas vugiin, man dihte sámegielat seksuálavuođa sátnegirji lea mearkkašahtti ja gáibiduvvon lasáhus. Sámegielat seksuálavuođa sátnegirji fállá maiddái vánhemiidda vugiid váldit áššiid ovdan sin maŋisboahttiiguin”, guorahallá Rahko.

Sátnegirjjiid jorgaleapmi gáibidii ollu terminologiijabarggu, dasgo buot sánit, mat sátnegirjjis leat, eai leat vel geavahusas dahje normerejuvvon. Sátnegirjjiid jorgalusat leat gárvvásmuvvan garra barggu boađusin jagiid 2018 ja 2019 áigge. Jorgalanbarggus ovttasbargojuvvui lávgalagaid Sámi Giellagálduin.

”Lean erenomáš duđavaš, ahte mii oažžut nuortalašgillii ođđa seksuálasátneráju. Sánit leat leamašan ovdalis unnán, man dihte jo dušše jorgaleapmi lea leamašan hástaleaddji. Hástaleaddjivuođas muitala dat, ahte gieđahallanvuloš sátnelistui čoggojedje oktiibuot 441 sáni, maid mii leat nuortalašgielat giellajuhkosa čoahkkimiin gieđahallan. Seksuálavuhtii laktáseaddji áššiin ii leat ovdal ságastallon ja dat vuhttui maiddái geavadaga giellabarggus; jorgalusaid lea leamašan váttis gávdnat ja ollu leat geavahuvvon njuolga loatnasánit. Muhtin sániide leat leamašan ollu molssaeavttut, maid smávva mearkkašanerohusain leat ohcan dieđu.” muitala nuortalašgiela giellabargi Mervi Semenoff sátnegirjjiid jorgalanproseassa birra.

Jo badjelaš 10 jagi dassái Álbmotlihttu fuomášii, ahte nuorat jerre ollu seksuálavuhtii ja seksii laktáseaddji sániid, doahpagiid ja meroštallamiid. Sátnegirjjiiguin háliidedje čielggasmahttit seksuálavuhtii laktáseaddji terminologiija, vai fáttás hálešteapmi šattašii álkibun. Dainna háliidedje váikkuhit dasa, ahte nuorat ožžot áššáigullevaš dieđu, mii beaktilit cuvke seksuálavuhtii laktáseaddji tabuid ja myhtaid. Seksuálavuhtii laktáseaddji doahpagat ja meroštallamat leat olu ja ođđa bohtet olles áigge. Danin sátnegirjji lea dehálaš ođasmahttit ain gaskkohagaid, muitala Álbmotlihtu áššedovdi Sari Hälinen.

Oahpásmuva seksuálavuođa suomagillii, davvisámegillii, anárašgillii ja nuortalašgillii.

Nuoraidráđi áirras Niila Rahko lea čállán Álbmotlihtu bloggii iežas jurdagiid seksuálavuođa sátnegirjjiid birra. Loga lasi https://vaestoliitonblogi.com/2019/09/30/saamenkielinen-seksuaalisana-lisaa-hyvinvointia-ja-tietoisuutta/

 

Lassedieđut

Vs. Nuoraidčálli Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Álbmotlihttu, áššedovdi Sari Hälinen, 050 302 5935, sari.halinen(at)vaestoliitto.fi

 

     

 

Sámegielat mobiilaspeallu almmustahtton

Sámedikki vuollái skuvlaahkásaččaid mánáidmateriálaprošeavtta vuosttas mobiilaspeallu lea gárvvis, ja dan sáhttá luđet Google Play – gávppis namain Karhu ja kettu. Mobiilaspeallu lea olggosaddon golmmain sámegielain; anárašgillii, nuortalašgillii ja davvisámegillii.

Guovža ja Rieban lea máidnasa hápmásaš mobiilaspeallu, mas čuvvojuvvo ealli guoktá ja sudno ustibiid mátki Sámeeatnamii. Máinnas ovdána gulul čađa jagiáiggiid, ja juohke jagiáigge buohta leat válljenspealut. Speallu lea dárkkuhuvvon vuollái skuvlaahkásaš mánáide, muhto speallu heive buohkaide giela oahppiide, maiddái rávesolbmuide.

Guovža ja rieban – mobiilaspealu álgojurdda ja govat leat dáiddár-govvaráhkadeaddji Ulla Sainio. Spealu leat ollašuhttán jyväskylälaš spealloovddideaddji ja Gaska-Suoma stuorámus speallosuorggi fitnodat Zaibatsu Interactive.

Sámedikki vuollái skuvlaahkásaččaid mánáidmateriálaprošeakta lea jagi 2019 bisti oahpahus- ja kulturministeriija ruhtadan prošeakta, man oktavuođas buvttaduvvojit Suoma sámegielain guokte mobiilaspealu, guokte digigirjji, sámegielaid bođubustávat ja boazofáttát lávdespeallu. Materiálat olggosaddojit máná vuoigatvuođaid beaivve 20.11.

Lassidieđut

Má. giellabeassejođiheaddji
Petra Kuuva
+358 10 839 3119 / +358 40 6624741
petra.kuuva(at)samediggi.fi

Duddjonmiella! 8.11. Heahtás

Skábmamánu 8. Beaivve lágiduvvo “Duddjonmiella!” dáhpáhus Duottar-Lappi luondduguovddážis Heahtás. Dáhpáhusa lágidit Duodjeakademiija fárrolaga Sámi allaskuvllain, Lappi Universitehtain, Mánáid- ja nuoraid kulturguovddáš Mánuin ja eaktodáhtolaš duojáriiguin.

Ulbmil doaluin lea čohkket duodjeberošteddjiid ságastallat oktasaš hástalusain sámi duodjeárbevieru ovdánahttimis. Doalu prográmma sisttisdoallá duddjonbáji mánáide ja nuoraide, duodjefáttá logaldallama FT Sigga Marja Maggain, álbmotságastallama sámeduoji ovdánahttimis ja dáiddaduodje-čájáhusrahpama duojáriin ja FM/MA Maarit Maggain.

Mánáid- ja nuoraid duodjebádjái lea dieđihanáigemearri golggotmánu 31.b. Dieđihit sáhttá: petra.magga(at)samediggi.fi.

Lasi dieđut prográmmas.

Nuoraid sámegielat diehto- ja rávvensiiddut rahpasit

Golmmain sámegielain ja suomagielain almmustuvvan siidduid lea buvttadan Sámedikki nuoraidráđđi.

”Illudit, ahte beassat sámegielaid vahku gudnin rahpat ođđa siidduid. Siidduin gávnnat earret eará dieđuid nuoraidráđis ja dan doaimmas, sámenuoraid diehto- ja rávvenbálvalusaid ja videobloggaid. Maŋŋá beasat maiddái čálašit ságastanforumii”, muitala nuoraidráđi ságajođiheaddji Risten Mustonen.

Siidduid sisdoalut leat dárkkuhuvvon erenomážit sámenuoraide. Lassin siidduin gávdnojit dieđut maiddái almmolaččat buohkaide ovdamearkan Dihtosis-diehtopakeahta hámis. Siidduid temá lea searvvušlašvuohta. “Háliidit, ahte dát siiddut leat buot sámenuoraid várás, gos ihkinassii sii ássetge. Sávvat sámenuoraid leat bures boahtin oassálastit maiddái sisdoallobuvttadeapmái teavsttaid, govaid ja videoid bokte”, Risten Mustonen muitala.

Nuoraid diehto- ja rávvenbargu lea eastadeaddji nuoraidbargu, mii fállá dieđuid, rávvema ja neavvuma nuoraid eallimii laktáseaddji iešguđetlágan gažaldagain ja diliin. Bargovugiin dorjojuvvo nuoraid šaddan, soajáiluvvan ja buresveadjin ja dat vuođđuduvvet nuoraid dieđu ja doarjaga dárbbuide.

Siidduid oassin leat maiddái nuoraidráđi ođasmuvvan siiddut. Siidduin basttát oahpásmit nuoraidráđi doibmii ja čuovvut makkár doaimmat ráđis leat dál ja boahttevuođas. Siiddut rahpasit gaskavahku 23.10. čujuhusas www.nuor.fi.

Diehto- ja rávvensiiddut ovddiduvvojit jotkkolaččat. Váldit vuostá sisdoalloideaid. Juos dus leat  ideat siidduid sisdoalu birra, váldde oktavuođa prošeaktabargái.

Siiddut leat oassi DigiÁrran-fidnus, mii lea nuoraidráđi ja Guovlohálddahusdoaimmahaga ovttasbargu.

Lassidieđut:

Kati Eriksen
DigiÁrran-prošeakta
Sámediggi
kati.eriksen(at)samediggi.fi

Sámi giellaofelaččat movttiidahttet sámástit

Sámediggi lea nammadan njealje giellaofelačča sámegielaid ovdanbuktima várás. Giellaofelaččaid ulbmilin lea doaibmat ovdagovvan ja hásttuhit olbmuid sámástit roahkkadit. Iešguđege giellaofelaš lea govven filmmaža, mas son muitala iežas oktavuođas sámegillii.

– Dán oktavuođas lea buorre muitit, ahte buot sámegielat lea maiddái áitatvuložat. Danin mii leat dáppe Sámedikkis háliidan álggahit doaimmaid, maiguin movttiidahttit erenomážit mánáid ja nuoraid sámástit, muitala Sámedikki gielladorvečálli Anne Kirste Aikio.

Mana kampánjasiidui: 

Jahki 2019 lea ON:a máilmmi eamiálbmotgielaid jahki. Temájagi ulbmilin lea čalmmustahttit máilmmi eamiálbmotgielaid dili. Mihttomearrin lea temájagiin lasihit ee. diđolašvuođa álgoálbmotgielaid birra ja daid áittavuloš sajádagas ja dan lassin gárgehit gielaid ja standardiseret daid. Máilmmi 6 700 gielas badjel 40 % leat áittavuložat. Dain stuorámus oassi leat eamiálbmotgielat.

www.samediggi.fi/iyil2019/

 

 

Sámedikki válggain njeallje njulgengáibádusa

Sámedikki válggaid bohtosa guoski njulgengáibádusat leat boahtán njeallje (4) áigemeari rádjai. Sámedikki stivra galgá gieđahallat njulgengáibádusa hohpolaččat ja maŋimustá ovdal válgajagi loahpa.

Sámediggelága 40 §:a mielde jietnavuoigadahtton olmmoš, guhte oaivvilda, ahte válgalávdegotti šiehttamuš válggaid bohtosa nannemis dahje válggaid doaimmaheapmái laktáseaddji eará doaibmabidju lea lágavuostásaš, sáhttá dahkat sámedikki stivrii njulgengáibádusa 14 beaivve siste dan beaivvis, go válgalávdegoddi lea nannen válggaid bohtosa.

Sámedikki stivra galgá gieđahallat njulgengáibádusa hohpolaččat ja maŋimustá ovdal válgajagi nohkama.

Sámedikki stivrra šiehttamuššii oažžu ohcat nuppástusa váidalemiin alimus hálddahusriektái maŋimustá 14 beaivve dan beaivvis, go áššáiosolaš lea ožžon sámedikki stivrra mearrádusa diehtun. Muđuid nuppástusohcamis čuvvojuvvo, mii hálddahuslágageavahanlágas ásahuvvo.

Jos válgalávdegotti 1 momeanttas dárkkuhuvvon šiehttamuš dahje doaibmabidju lea leamaš lágavuostásaš ja dát lea váikkuhan válggaid bohtosii, válggaid bohtosa galgá njulget ja stáhtaráđđi galgá dárbbu mielde mearridit sámedikki lahtuid ja várrelahtuid válggaid njulgejuvvon bohtosa mielde.

Jos válggaid bohtosa ii sáhte njulget, válggaid galgá doallat ođđasit. 

Lassidieđut:

Ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi tel. 010 839 3106 / 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi

Nuoraid sámegielat asttuáiggedoibmii lea dárbu buot sámeguovllu gielddain

Sámedikki nuoraidráđi De! -prošeavttas ožžojuvvon vásáhusaid vuođul nuoraid sámegielat asttuáiggedoibmii lea dárbu buot sámeguovllu gielddain. Doaibma eaktuda ruohtasmahttima eandalii daid boaittobeale giliin, gos ii ovdal leamaš makkárge doaibma nuoraide. Nuoraidráđi prošeavtta doaibma nogai 30.8.2019.

Prošeavttas lágiduvvojedje ee. vuollegaš šielmmá nuoraideahkedat sihke mannojuvvui stuorát dáhpáhusaide nugo Sámenuoraid dáiddadáhpáhussii ja Ijahis idja-festiválii. Prošeavtta áigge lágiduvvojedje oktiibuot 24 dáhpáhusa, main ledje oktiibuot 945 oassálasti.  Dáhpáhusain nuorat leat roahkasmahtton geavahit sámegielaid ođđa birrasiin ja doallat oktavuođa guovllu eará sámegielat nuoraide badjel gielddarájáid.

De!-Prošeavtta áigge lea ráhkaduvvon lávga oktasašbargofierpmádat Ohcejoga, Anára ja Soađegili guovlluid nuoraidbarggu doaibmiid gaskkas ja lea oassálaston Anára guovllu eastadeaddji jugešvuođabarggu Selvä Peli – doibmii. Prošeavtta olis nuoraidráđđi basttii oassálastit konkrehtalaččat Selvä Peli – doibmii ja vuosttas háve Suoma bealde lágidit maiddái sámegielat eastadeaddji jugešvuođabarggu nuoraide. Prošeavttas lea maiddái bargon oktasašbargu sámeservviiguin, nugo Sámi Siida rs:in, Vuohču sámeservviin, Nuortalaškulturvuođđudusain, Nuortalaččaid siidačoahkkimiin ja Sámi Duodji rs:in. Prošeakta lea bargan oktasašbarggu maiddái Leader ruhtadan Youth Activator Network-prošeavttain. Oktasašbargu bargui maiddái sierra sámedáhpáhusaiguin ja daid lágideaddjiiguin.

“Prošeavtta álggus ollašuhtiimet nuoraide dárkkuhuvvon webropol-jearahallama davvisámegillii, anárašgillii, nuortalašgillii ja suomagillii. Jearahallama vehkiin kártejuvvojedje nuoraid sávaldagat sámegielat asttuáiggedoaimma ektui. Jearahallamii bohte 43 vástádusa. Lassin finaimet galledeamen Čeavetjávrri skuvllas, vuoi beassat gullat nuortalašgielat nuoraid sávaldagaid. Dáid vástádusaid vuođul vulggiimet oktasašbargofierpmádagas ollašuhttit nuoraid ideaid nu ahte vuhtii válddiimet báikkálaš gielladili ja resurssaid”, muitala De!-prošeavtta prošeaktabargin doaibman Tuuli Miettunen.

Nuoraidráđđi joatká oktasašbarggu sámeguovllu nuoraidbargiiguin ja Selvä Peli – fierpmádagain. Nuorat movttiidahttojit friijahápmásaš doaimma lágideapmái nu, ahte sidjiide fállojuvvojit ovdamearkan spealut ja eará materiálat luoikkasin. Materiálaid sáhttá boahttevuođas luoikat maiddái servviide, juos dat háliidit ordnet sámegielat doaimma nuoraide.

“Illudit das, man olu prošeakta lea juksan nuoraid ja man máŋggabealat doaimmaid leat bastán fállat ja dán láhkai leat vástidan nuoraid iežaset sávaldagaide. Prošeakta lea duođaštan, ahte sámegielat nuoraidbargui ja dan stáđásmahttimii lea stuorra dárbu. Nuoraidlága 8 §:a mielde nuoraidbargu gullá gielddaid bargguide. Prošeavtta áigge ráhkaduvvon oktasašbargofierpmádagaid bokte lea buorre joatkit gielddaiguin doaibmevaš oktasašbarggu ja ovddidit sámegielat nuoraidbarggu”, nuoraidráđi ságajođiheaddji Risten Mustonen gávnnaha.

Prošeavtta dárkkuhussan lea leamaš kártet sámiid ruovttuguovllus sihke eará báikkiin Suomas sámegielat asttuáigge doaimmaid dárbbu ja lágideaddjiid sihke movttiidahttit sierra doaibmiid buvttadit sámegielat nuoraidkultuvrra. Oktan dehálaš ulbmilin lea leamaš sierra doaibmiid fierpmáiduvvan. Prošeavttas leat hábmejuvvon iešguđetlágan asttuáiggedoaimmat Ohcejoga, Anára ja Soađegili gielddaid viidodagas.

De!-prošeavtta ruhtadii Leader Pohjoisin Lappi ja prošeakta ollašuhttui áiggis 1.10.2018-30.8.2019.

Lassidieđut

Nuoraidráđi ságajođiheaddji Risten Mustonen, risten.mustonen(at)samediggi.fi

Vs. Nuoraidčálli Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

 

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus 2020 ordnejuvvo Anár Sajosis ja Rivdol Vasatokkas

Sámenuoraid dáiddadáhpáhus 2020 ordnejuvvo Anáris, Sámekulturguovddáš Sajosis ja nuoraidguovddáš Vasatokkas, Rivdolis. Dáhpáhus lea 15. -16. beaivve cuoŋománu. Dáhpáhusa temán lea dánsa, man vuođul olles prográmma huksejuvvo.

Dáiddadáhpáhusa leat ovttasbarggus ordnemin Taike sámekultuvrra leanadáiddár Auri Ahola, Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat, nuoraidráđđi, Sámi mánáidkulturguovddáš Mánnu sihke filbma- ja musihkkaguovddážat. Dáiddadáhpáhusa ordnema birra dieđihuvvo dárkilabbot boahtte jagi bealde. Dáiddadáhpáhusa bargi álggaha barggus moadde mánu ovdal dáhpáhusa. Čuovo Sámedikki neahttasiidduid www.samediggi.fi ja some! Sápmelaš dánsungieddi bovde duge fárrui!

Dáiddadáhpáhusa báiki ja áigi mearriduvvui Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriálalávdegotti čoahkkimis 3. beaivve golggotmánu.

Lassedieđut:

Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat ja Sámedikki neahttasiiddut

SottiisiMoves 10.-11.6.2020 Tampere > https://nuorikulttuuri.fi/

Sámediggi almmuha ohcanláhkai oktiibuot (6) guhtta stipeandda

ALMMUHUS

Sámediggi almmuha ohcanláhkai oktiibuot (6) guhtta 500 euro stipeandda, mat leat dárkkuhuvvon sámegiela ja/dahje sámekultuvrra oaiveávnnas- ja siidoávnnasstudeanttaide ja oahppiide geat leat alitdási oahpuin, mat válbmejit sámegielat bargoeallimii. Ohcciin bivdojuvvojit erenomáš vuođustusat stipeandda oažžuma várás. Vuođustussan sáhttet leat ee. oahppočájánasbarggu ráhkadeapmái gullevaš erenomáš golut dahje ruoktobáikki ja studerenbáikki guhkes gaskkas šaddan mátkegolut.

Bivdojuvvo ahte friijahápmásaš ohcamušat doaimmahuvvojit vuossárgga 18.11.2019 dmu 16 rádjai čujuhussii Sámediggi/ skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi, SAJOS, 99870 Anár. Ohcamuššii galgá laktit kopiija oahpporegisttarváldosis. Ohcamuša lea vejolaš sáddet maiddái elektrovnnalaččat čujuhussii info(at)samediggi.fi .

Váilevaš dahje maŋŋonan ohcamušat eai gieđahallojuvvo.

Anáris 9.10.2019

Sámediggi/ skuvlen- ja oahppamateriálalávdegoddi

Ságastallandilálašvuohta Gáregasnjárggas 11.10.

Boađe ságastallat áigeguovdilis áššiin Gáregasnjárgii!

Sámedikki stivrra lágidan ságastallandilálašvuođat joatkašuvvet. Stivra ordne ságastallandilálašvuođa Hánssa baaris bearjadaga 11.10.2019 dmu 17-19. Dilálašvuođa dárkkuhussan lea deaivvadit guovllu sámiiguin ja ságastallat áigeguovdilis áššiin.

Sámedikki stivra sávvá Gáregasnjárgga guovllu sámiid bures boahtán ságastallandilálašvuhtii! Fállat káfiid.

”Háliidit stivrrain joatkit vel ságastallandilálašvuođaid lágideami ná loahppa doaibmabaji áigge. Ságastallandilálašvuođat leat vuogas dilálašvuohta beassat ságastallat ja lonuhit jurdagiid Sámedikki ja erenomážit stivrra barggu birra iešguđege guovllu sámiiguin. Dilálašvuođain lea maiddái buorre vejolašvuohta addit rávvagiid ja doaivagiid boahttevaš Sámediggái”, dadjá ságajođiheaddji Sanila-Aikio ja sávvá buohkaid áššis beroštuvvan olbmuid leat bures boahtin dilálašvuhtii.

Lassidieđut

Ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi