Oʹdinakai nallšem õhttsažtuâjast vaaiktõõzz Sääʹmjânnma

Sääʹmteeʹǧǧ da Sääʹmrääʹđđ lie vuäǯǯam samai vääžnai ǩiõččlâsttmõõžžid õhttsažtuâjast Walt Disney Animation Studioin.

“Mij leäʹp õhtt meer riikkraaji rââst. Leäʹp kuuitâǥ uuʹccben tuejjääm nuʹtt čiõlgg da juõʹǩǩpeivvsaž õhttsažtuâj sääʹm perspektiivâst ko ååʹn tän tuâjast. Lij leämmaž älšmõʹtti tuejjeed tuâj kollektiivlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki vaʹǯǯtõõzzivuiʹm puk säʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest”, särnna Sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio (FI), Aili Keskitalo (NO), Per-Olof Nutti (SE) da Sääʹmrääʹđ saaǥǥjååʹđteei Åsa Larsson-Blind.

Sääʹmkulttuur ǩiõttʼtõõllâm ciʹsttjeeʹl da priimmâm nalla

Sääʹmteʹǧǧ da Sääʹmrääʹđđ teâđte sueiʹnnmannust 2019, što säʹmmlai da Walt Disney Animation Studio õhttsažtuâj puåđõssân tuejjeet tâʹvvsääʹmǩiõllsaž versio Frozen 2 -fiilmâst. Tõnt ko sääʹmkulttuur lij inspirâsttam Frozen 2 -fiilm tuejjeeʹjid, lij Sääʹmtiiʹǧǧid da Sääʹmräđđa leämmaž vääžnai ainsmâʹtted, što sääʹmkulttuur ǩiõttʼtõõlât ciʹsttjeeʹl da priimmâm nalla.

Tän diõtt vuâđđee jeeʹrab sääʹm äʹšštobddijoouk vieʹǩǩted navigâʹstted sääʹm kulttuur, historia, vuõiggâdvuõđi da sosiaalʼlaž jieʹllem vueʹss-suõʹrjin fiilm tuejjummuž äiʹǧǧen. Sääʹm äʹšštobddijoouk nõõmte ”Verddet” (Veerd).

”Leäʹp samai kuärǥast mij Verddet-joouk diõtt. Joukk lij ouddam sij ämmtallaš teâđaid da oʹdinakai ǩiõččlâsttmõõžžid tän tuõjju”, tueʹtte saaǥǥjååʹđteei.

Verddet-jouʹǩǩe koʹlle Káren Ánne Buljo, Veli-Pekka Lehtola, Cecilia Persson, Piia Nuorgam, Christina Hætta ja Ánne Lájlá Utsi.

Oʹdinakai nallšem vueiʹttemvuõđ

Sääʹm-meer da Walt Disney Animation Studio kõskksaž suåppmõõžžin lie še jeeʹres positiivla puåđõõzz sääʹmõõutstõʹsse, mieʹldd looǥǥeeʹl ämmtallaš teâđ vaajtummuž da silttõõzz oouʹdummuž. Täk ääukte sääʹmõõutstõõzz.

”Mij leäʹp õlggâm vuâmmšed tän proseeʹssest, mii lij leämmaž kaallšõs äʹšš puk sääʹm-meera. Mij ââʹnnep tääʹrǩes äʹššen jeäʹrbi mieʹldd sääʹm kulttuurtuâjjlai silttummuž oouʹdeemtuåimid da potentiaalʼlaž õhttsažtuâjjvueiʹttemvuõđi tuejjummuž puk Sääʹmjânnma. Tuõđi vueʹrddep, što piâssâp jueʹǩǩed lââʹssteâđaid mâʹŋŋlest täi puåđõõzzi pirr”, saaǥǥjååʹđteei särnna.

Mieʹlddõssân vuâllaǩeeʹrjtum suåppmõš da Verddet-joouk vuäzzlai snimldõõǥǥ.

Mediasnimldõõǥǥ käunnʼje Flickr-tiilâst:

https://www.flickr.com/photos/samediggi/

Sääʹmdelegaatio kaaunõõđi Frozen 2 -fiilm puuʹtʼteei Peter Del Vechoin da suu tuâjj-jooukin Walt Disney Animation Studiost Del Vecho teâđtem-määʹtǩ ääiʹj Oslost 22. da 23.9.2019. Vueʹsspeäʹl vuâllaǩeeʹrjte seremoniaalʼlaž õlmmsaž versio suåppmõõžžâst. Snimldõk: Lars Opstad / Sääʹmteʹǧǧ & Sääʹmrääʹđđ.

Sääʹmvuud pâʹjjškooul vuäǯǯa ǩeʹrjjsǩiâŋkid nuʹt lääʹdd ǥu sääʹmǩiõl ǩiiʹrjid

Sääʹmvuud pâʹjjškooul vuäǯǯa ǩeʹrjjsǩiâŋkkan 10 sääʹmǩiõllsaž da 102 lääʹddǩiõllsaž ǩeʹrjjed.  Lääʹdd kulttuurfondd Lukuklaani- haʹŋǩǩõs sǩiâŋkk ǩiiʹrjid Lääʹddjânnam juõʹǩǩ pâʹjj- da õhttuumškooulid. Juõʹǩǩ škooul vuäǯǯ 112 ǩeʹrjjed.

Lukuklaani-haŋǩǩõzz  tuõʹtte piijjmõõžžâst vaʹsttad Lastenkirjaistituutti da sääʹmǩiõl ǩiiʹrji vueʹzzeʹld Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs-da mättmateriaalkoontâr. Sääʹmǩiõl ǩiiʹrji paʹǩattâst lie sääʹmǩiõʹlle ǩeeʹrjtum ǩeeʹrj di jåårǥlõttum ǩeeʹrj, tivtt- di maainâsǩeeʹrj, fantasiaǩeeʹrj da mušttlõõzz tuõđlaž jieʹllma vuâđđõõvvi mainnsin.

Täk ǩeeʹrj lie vueʹlǧǧmen Sääʹmvuud pâʹjjškooulʼlaid lookkâmnalla.

Ođđ mättmateriaalseeid da neʹttkaupp ävvne

Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaal lie vuäǯǯam ođđ seeidaid da mättmateriaal neʹttkaaup! Ođđ seeidain škooul vuäiʹtte hieʹlǩeld tuejjeed ǩeʹrjjtiʹllʼjõõzzid Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttra. Privatt oummu še vuäiʹtte tuejjeed ǩeʹrjjtiʹllʼjõõzzid seiddõõzz pääiʹǩ.

Sääʹmteʹǧǧ juâkk notta Lääʹddjânnam vuâđđškooulid, nuuʹbb tääzz mättstrooiʹteeʹlid da sääʹmǩiõllsaž  õuddpeâmmpaaiʹǩid tõid sääʹmǩiõllsaž mättmateriaalid koid lij valmštam. Tiʹllʼjum mättmateriaalid tuåimtet juʹn-a pååʹšt pääiʹǩ leʹbe tõid vuäitt viǯǯâd Sajoozz infost tiʹllʼjõskuuit vuâstta. Digimateriaalid še vuäitt tiʹllʼjed säiʹmmkaaup pääiʹǩ. Pååʹšt pääiʹǩ tiʹllʼjum mättmateriaalid pååʹštmääus šâʹdde vuâsttavaʹlddja mäʹhssemnalla.

Privatt oummu še vueiʹtte tiʹllʼjed Sääʹmteeʹǧǧ mättmateriaalid laʹsǩǩe lââʹzztet 5,00 € laasktõsmääus  da pååʹštkuulid tiʹllʼjõõzz teädd mieʹldd. Uʹcc tiʹllʼjõõzzid siâzztõõllâp piijjâd Sámi Duodji Shop säiʹmmkauʹppe addrõʹsse  www.duodjishop.fi.

Sääʹmteʹǧǧ puuʹtat mättmateriaalid õudd- da vuâđđmättʼtõõzz, lookkjiškoouli, ämmatlaž  da rääʹvesoummiškooultõõzz taarbid.

Lââssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr  Aanrest. Mättmateriaalteäʹǧǧ mieʹđtet riikk budjeeʹttest Mättʼtõshalltõõzz tuåimmkuulin.

Tobdstõõđ seeidaid: https://www.samediggi.fi/mattmateriaal/?lang=nuo

Sääʹmteeʹm meâldlaž škooulkõʹllʼjummuž lie tiʹllʼjemnalla lookkâmpââjas 2019-2020

ääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsaž haʹŋǩǩõs Dihtosis lij škooultam ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid tuåimmjummša mieʹldd. Õhttsiʹžže 14, ođđ da ääiʹjab, škooulkõʹllʼjeeʹjed jåʹtte tiʹllʼjõõzzâst škooulin pirr Lääʹddjânnam. Lookkâmpââʹj 2019-2020 škooulkõʹllʼjummuž lie jurddum pââibužškooulid da tiʹllʼjemnalla ääiǥas 17.9.2019-31.5.2020.

Sääʹmteeʹm meâldlaž škooulkõʹllʼjummšid vuäitt tiʹllʼjed väʹlddgååradvoudda, Turku-gåårda, Tampere-gåårda, Jyväskylä-gåårda, Oulu-gåårda, Ruäʹvnjaʹrǧǧe di tõi ââlda. Kõʹllʼjem pešttmõš meäʹrrââvv mättstroiʹttel mättčiâssi kookkadvuõđ mieʹldd. Mättčiâss šâdd vuäʹnkõs info-vueʹzzest di tuåimlaž harjtõõzzin. Čiâssi äiʹǧǧen mättʼtõõtti peäʹsse vuäjjned temma õõutsââʹjest tuejjeeʹl, saǥstõõleeʹl da smiõtteeʹl. Kõʹllʼjummuž lie mättstroiʹttlid määustem. Škooulkõʹllʼjummuž mättstroiʹttlasad vuäitt tiʹllʼjed addrõõzzâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Dihtosis-haʹŋǩǩõs lij Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia õhttsaž haʹŋǩǩõs, koon mieʹrren lij lââʹzzted väʹlddnarooʹde kuulli nuõri teâđ säʹmmlai da sääʹmkulttuur pirr. Haʹŋǩǩõõzz teäggat Mättʼtõs- da kulttuurministeria.

 

Lââʹssteâđ:

Projeʹktt-tuâjjlaž, Sääʹmteʹǧǧ, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi

Projeʹkttkoordinaattor, Nuorten Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ ääjjast leekk käimmses 30-eeʹǩǩjuuhlâst

Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ ääjjast leekk käimmses 30-eeʹǩǩjuuhlâst čeäppneǩ Heidi Gaurilooff kälkkeem Jieʹllem räuʹnnj tââʹvest -tuejjõõzzin. Tuejjõõzzâst vuõddi kåʹlǧǧe jokklieʹjj jooǥǥâst õhttsažtuâj symboolân.

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio vuässââtt Taarr Sääʹmteeʹǧǧ 30 -eeʹǩǩjuʹhlle täʹbbe 25.9.2019 Karasjooǥǥâst. Looǥǥ saakkvuâr tääiʹben (tâʹvvsäämas).

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Aanarsääʹm veeʹresǩiõl mättǩeʹrjjräidd lij vaalmâš

 

Aanarsääʹm veeʹresǩiõl mättǩeʹrjjräidd Hitruu lij ååʹn vaalmâš teʹksttǩiiʹrji vueʹzzeʹld. Škoouleeʹjj aalǥâst iʹlmstõõvi sääʹrj mââimõs ǩeʹrjj Hitruu 4 -Sämieennâm.

Mättǩeʹrjjräidd lij jurddum aanarsääʹm veeʹresǩiõl mättʼtõʹsse vuâđđmättʼtõsklaassid 3-6. Rääidast lie ääiʹjben iʹlmstõõvvâm vueʹzz  Ááhu kuuvl, Pennuuseibi ja Skipáreh. Ååʹn  õlmstõttum ođđsumõs  ǩeʹrjj lij jurddum vuâđđmättʼtõõzz kuuđadklaasslaid.

Ánná da Saammâl toouhje mättǩeeʹrjest eʹpet tuõđlaž, puäʹres di ođđsab šõddmõõžžin Njeäʹllem peälla vuâđđõõvvi mainnsin. Mainnsi pääiʹǩ mättjet aanarsääʹmǩiõl lââʹssen še aanrõškulttuur. Mainnsi seʹst lie še eeʹjj-jårrõʹsse kuulli tääʹrǩes šõddmõõžž di tuej čõhččǩieʹzzest puõʹtti ǩieʹzz  räjja.

Mättǩiiʹrjid lij ǩeeʹrjtam Teija Linnanmäki da kaartid pirstam Riitta Ahonen. Mâʹŋŋlest ǩeʹrjjrääidast õlmstââʹttet võl harjjtõsǩiiʹrjid da digimateriaalid.

Tiʹllʼjõõzz: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Lââssteâđ: koulutus- ja oppimateriaalitoimisto

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtummuš serddai Lääʹddjânnam Sääʹmtegga

Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (SPS) noorââtt täʹbbe 19.9.2019 Haaparanta tiuddsåbbra, koʹst SPS saaǥǥjååʹđtummuš serddai Ruõccjânnam Sääʹmteeʹǧǧest Lääʹddjânnam Sääʹmtegga pueʹtti 16 määnpââjas da Tiina Sanila-Aikiost šâdd SPS saaǥǥjååʹđteei. Seämmast še SPS nuõriluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđtummuš serddai Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse.

Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđtempââʹj väʹlddtäävtõssân Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da SPS pueʹtti saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio liist âʹlnn lie jm. vuäǯǯad Sääʹm ǩiõli ämmat- da resursskõõskõs Sámi Giellagáldu tuåimmjummuž põõššjen, tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž ooudummuš di alggmeerai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđi pueʹrummuš ÕM seʹst. Sanila-Aikio vuäinn SPS tuâj vääžnai tuâjjan, ko SPS koordinâstt säʹmmlai bieʹllvälddmõõžž õhttsaž kõõččmõõžžin.

SPS kuʹǩes ääiʹj täävtõssân lie leämmaž jm. säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââʹj pueʹrummuš di tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž ooudummuš. Lââʹssen tõt lij leämmaž tääʹrǩes roolâst sääʹm ǩiõli ämmat- da resursskõõskõs Sámi Giellagáldu tuåimmjem koordinâsttmõõžžâst, da tõt ooudad še jeeʹres pâʹjjel raaji tuåimmjeei haʹŋǩǩõõzzi čõõđ viikkmõõžž. SPS vuâllsiʹžžen tuåimmje luʹvddkååʹdd, koi kõskksõmâs tuâjjan lie ääiʹjpoddsaž säʹmmlaid kuõskteei teeʹm.

SPS lij Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, koʹst Ruõššjânnam sääʹmorganisaatio vuässâʹtte še õhttsažtuõjju taʹrǩǩõõllʼjen. SPS tiuddsåbbrest suåvtõõzz eeʹttkõʹstti kolmmân Tâʹvvjânnmest da Ruõššjânnmest noorâʹtte õʹhtte uuʹccmõssân õʹhttešt eeʹjjest. Tuåimmjummšeʹstes SPS pârgg ooudeed Sääʹmtiiʹǧǧi kõskksaž õhttsažtuâj jeeʹres Tâʹvvjânnmin da tõt ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuõskte säʹmmlaid meeran pâʹjjel raaji. Tõt-i eeʹttkâstt Tâʹvvjânnmi vuuʹdest jälsteei säʹmmlaid täujja ouddm. meeraikõskksaž õhttvuõđin.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kõskkvuõđstes eeʹttkõʹsttjid SPS õõut vaalpââjas vuârstes, da jooʹtti vaalpââʹjest eeʹttkõʹsttjen lie: Tiina Sanila-Aikio, Tuomas Aslak Juuso, Anne Nuorgam, Aslak Holmberg, Pentti Pieski, Heikki Paltto ja Neeta Jääskö.

Saaǥǥjååʹđtem mieʹldd serddai še SPS vaaldšummuž håiddmõš Lääʹddjânnam Sääʹmtegga, da tõʹst vaʹsttad Sääʹmteeʹǧǧ meeraikõskksaž aaʹšši piisar.

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Vs. Meeraikõskksaž aaʹšši piisar Laura Olsen-Ljetoff, teʹl. 010 839 3155, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi

 

 

 

Vaal-luʹvddkåʹdd teâđat

Pååʹšt seillat rekisterõʹsttum vaaläʹššǩiiʹrjid Tâʹvv-Lääʹddjânnam pååʹštnââmarvuuʹdest 84-99 (Ylivieska-Nuorgam) nelljdpeeiʹv 26.9.2019 räjja, koon mâŋŋa ǩiiʹrjid maacctet vaal-luʹvddkådda.

Tääʹrǩest pååʹštpaaiʹǩi äävaiåårramaaiʹjid tääiʹben: https://beta.posti.fi/fi/palvelupisteet-kartalla

Jõs jiõk leäkku vuäǯǯam pååʹšt vuõltteem pueʹttemiʹlmmtõõzz, vääʹld õhttvuõđ vaal-luʹvddkååʹdd konttra teʹl. +358 10 839 3120.

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd

Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos
Menesjärventie 2A
99870 AANAR

+358 10 839 3120 | +358 10 839 3138
vaalit(at)samediggi.fi

www.samediggi.fi

Ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž maainâsǩeʹrjj iʹlmstõõvi

Ođđ nuõrttsääʹmǩiõllsaž maainâsǩeʹrjj Silbbseiʹbb rieʹmjj lij iʹlmstõõvvâm.

Silbbseiʹbb rieʹmjj –ǩeʹrjj mušttal kueiʹt rieʹmj naʹzvaanvuõđâst da tõʹst, mäʹhtt tõk vieʹǩǩte kueiʹmeez. Elina Moshnikoff ǩeeʹrjtem ođđ maainâs lij samai oođâs, håʹt tõʹst vuäitt aiccad  õhttvuõđid vuäʹmm mainnsid. Heidi Juliana Gauriloff eunnai pirstõõzzivuiʹm maainâs ǩeäss lookkâd di kuvddled mainnâz eeʹjj, jieʹnn, ääkk leʹbe ääʹjj lookkmen.

Ǩeʹrjj ââʹnat  puârast õuddškooul da vueʹllškooul, nuõrttsääʹmǩiõl lookkji da ǩiõlast persteeʹji  palddlookkmõʹšše.

Tiʹllʼjõõzz: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Lââssteâđ: koulutus- ja oppimateriaalitoimisto

 

Jiõnstemvuäʹpstõs Sääʹmteeʹǧǧ vaalin

Tobdstõõđ tärkka jiõnstemvuäʹpstõʹsse!

Pååʹšt seillat rekisterõʹsttum vaaläʹššǩiiʹrjid Tâʹvv-Lääʹddjânnam pååʹštnââmarvuuʹdest 84-99 (Ylivieska-Nuorgam) nelljdpeeiʹv 26.9.2019 räjja, koon mâŋŋa ǩiiʹrjid maacctet vaal-luʹvddkådda.

Tääʹrǩest pååʹštpaaiʹǩi äävaiåårramaaiʹjid tääiʹben.

Jõs jiõk leäkku vuäǯǯam pååʹšt vuõltteem pueʹttemiʹlmmtõõzz, vääʹld õhttvuõđ vaal-luʹvddkååʹdd konttra teʹl. +358 10 839 3120 | +358 10 839 3138.

 

  • Mieʹrǩǩed leiʹmmjum jiõnstemliʹppe tuu võboršeeʹǩǩ nââmar čiõlggsanji. Jeäʹl tueʹjjed jeeʹres mieʹrǩǩummšid.
  • Piij jiõnstemliipp vaalkonfeârt sizz da kääʹtt konfeârt. Piij tåʹlǩǩ jiõnstemliipp vaalkonfeârt sizz.
  • Vuâllaǩeeʹrjet vuõlttõsǩeeʹrj
  • Piij kattum vaalkonfeârt di vuõlttõsǩeeʹrj maacctemkonfeârt sizz da kääʹtt konfeârt.
  • Viiǥǥ maacctemkonfeârt pååʹšt kääzzkâʹsttempäikka (ij pååʹštčokka) nuʹtt ääiʹjeld, što tõt ǩirggan vaal-luʹvddkååʹdd konttra Aanra vuõssaarǥ 30.9.2019 čiâss 18 mõõneeʹst õuʹddel jiõnnlaʹsǩǩummuž altteem. Pååʹštmähss lij mahssum tuu beäʹlest.
  • Vuäitak še jiõčč tuåimted jiijjad maacctemkonfeârt vaal-luʹvddkååʹdd konttra Aanra Sajoʹsse 16.-27.9.2019 kõskksaž äiʹǧǧen.

 

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd

Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos
Menesjärventie 2A
99870 AANAR

+358 10 839 3120 | +358 10 839 3138
vaalit(at)samediggi.fi

www.samediggi.fi