Sámedikki válggaid jienaidrehkenastin lea álgán – Vuosttaš eahpevirggálaš bohtosat bohtet iđđes dmu 10

Sámedikki válggaid jienaidrehkenastin lea álgán odne 30.9.2019 dmu. 18 Sajosis Anáris. Jienaidrehkenastima álggaheami maŋŋá boahtán sáttakonfeluhtat guđđojuvvojit rabakeahttá válddekeahttá vuhtii. Doaimmahusas dollojuvvo beavdegirji. Válljensearvvi áššeolbmos dahje várreáššeolbmos lea vuoigatvuohta leat báikki alde jienaidrehkenastimis.

Vuosttaš eahpevirggálaš bohtosat bohtet 1.10.2019 iđđes dmu 10, go válgalávdegoddi doallá dieđihandilálašvuođa Sajosis.

Loga lasi:

Aidnalunddot ovttasbargu addá oalgeváikkuhusaid Sápmái

Sámedikkit ja Sámiráđđi leat ožžon hui deaŧalaš vásihusaid ovttasbarggus Walt Disney Animation Studios fitnodagain.

– Mii leat okta álbmot riikarájáid rastá, muhto beaivválaččat bargat mii hárve oppasámi perspektiivvain nu čielgasit go mii leat bargan dán barggus. Hástalusaiguin min oktasaš eaiggáduššanrievtti birra oppasámi geahčastagas lea leamaš hui gelddolaš bargat, dadjet sámediggepresideanttat Tiina Sanila-Aikio (Su), Aili Keskitalo (No), Per-Olof Nutti (Ru) ja Sámeráđi presideanta Åsa Larsson-Blind.

Gudnejahttin ja dohkkeheapmi

Suoidnemánus 2019 dieđihedje sámedikkit ja Sámiráđđi ahte ráhkaduvvo davvisámegielat veršuvdna filmmas Frozen 2, mii lea boađus Sámi ja Walt Disney Animation Studios gaskasaš ovttasbarggus. Sámedikkiide ja Sámiráđđái lea leamaš deaŧalaš sihkkarastit ahte sámi kultuvra mii lea inspireren filbmadahkkiid mat leat duogábealde Frozen 2, meannuduvvo gudnejahttimiin ja dohkkehemiin.

Danne čohkkejuvvui sierra sámi áššedovdijoavku veahkkin filbmadahkkiide navigeret sámi kultuvrras, historjjás, vuoigatvuođain ja servodateallimis filbmaproseassa áigge. Sámi bargojoavkku namma lei “Verddet”.

– Mii leat nu rámis min “Verddiin”, geat leat váikkuhan fágamáhtuin ja sin erenoamáš vásihusaiguin dán barggus, dadjet sámi presideanttat.

Verddet-joavkkus leat leamaš Karen Anne Buljo, Veli-Pekka Lehtola, Cecilia Persson, Piia Nuorgam, Christina Hætta ja Anne Lajla Utsi.

Áidnalunddot vejolašvuođat

Šiehtadusas Sámiid ja Walt Disney Animation Studios gaskka leat maiddái leamaš eará positiivvalaš oalgeváikkuhusat sámi servodahkii, earret eará galgá láhččojuvvot fágalaš lonohallan ja gelbbolašvuođa ovddideapmi. Buot dát bealit bohtet ávkin sámi servodahkii.

– Mii leat dán proseassas ferten identifiseret mii lea hui mávssolaš min servodahkii ollislaččat, earret eará oaidnit mii ahte gelbbolašvuođa doaibmabijut ja vejolaš ovttasbargovejolašvuođat leat deaŧalaččat sámi kulturbargiide ja olles Sápmái. Mii illudat beassat juohkit eanet detáljaid dan birra dađistaga go vejolašvuođat almmuhuvvojit, dadjet presideanttat.

Mielddusin lea maiddái vuolláičállojuvvon šiehtadus ja biografiija Verddet lahtuin.

Preassagovat leat min Flickr-kontos: https://www.flickr.com/photos/samediggi/

Sámi delegašuvdna deaivvadii Frozen 2-buvttadeddjiin Peter Del Vecho ja su joavkkuin Walt Disney Animation Studios su preassamátki oktavuođas Oslos čakčamánu 22. – 23. b. 2019. Oasebealit geavahedje vejolašvuođa vuolláičállit seremonialaš almmolaš veršuvnna šiehtadusas. Govven: Lars Opstad/Sámediggi & Sámiráđđi

Sámeguovllu badjeskuvllat ožžot skeaŋkan suoma- ja sámegielat girjjiid

Sámeguovllu badjeskuvllat ožžot girjeskeaŋkan 10 sámegielat ja 102 suomagielat girjji. Suoma kulturruhtaráju Lukuklaani-fidnu skeŋke girjjiid Suoma juohke badje- ja oktasašskuvlii. Juohke skuvlla oažžu 112 girjji.

Lukuklaani-fidnu ollašuhttimis vástida Lastenkirjainstituhta ja sámegielat girjjiid oasil Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat. Sámegielat girjepakeahtas leat sámegillii čállojuvvon ja jorgaluvvon girjjit, diktagirjjit ja máidnasat, fantasiijagirjjit ja muitalusat duohta eallimis.

Dát girjjit leat vuolgimin Sámeguovllu oahppiide lohkanláhkai.

AHR feaillalaš mearrádusain fas ođđa guoddaleapmi

Sámedikki válgalávdegoddi šattai guoddalit vel oasis alimus hálddahusrievtti mearrádusain, maiguin AHR gomihii válgalávdegotti suoidnemánus dahkan iešnjulgemiid. Guoddalemiin badjelmearálaš nuppástusohcanvuohkin gáibiduvvo, ahte AHR sihkku eret iežas feaillalaš mearrádusaid.

Ovdalis borgemánus dahkkon, seamma áššeollisvuhtii laktáseaddji guoddalemiid ággan ledje máŋggat feaillat, dego vuoiggalaš gearregastima vuođđoprinsihpaid rihkkun ja duopmostuolu sorjjasmeahttunvuođa ja bealátkeahtesvuođa loavkašuhtti čovdosiid almmolaš ovddalgihtii ávaštallan. Dáid lassin dál guoddaleami čuozáhahkan leat 27 AHR mearrádusa, main lea ođđa boasttuvuohta.

Dáin ođđa mearrádusain AHR lea mearridan válgalávdegotti buhttet váidán olbmuid gearregastingoluid, muhto attii válgalávdegoddái dilálašvuođa cealkit dušše gearregastingoluid birra, iige ollenge ieš váidagis. Váidaga váldoáššis válgalávdegotti eai nappo gullan oppanassiige, mii fas rihkui vuoiggalaš gearregastima vuođđoprinsihpaid, dego áššáiosolaččaid dásseveardásaš prosessuála sajádaga ja gullama gáibádusa.

AHR máŋgenmášenláhkái addin mearrádusat sisttisdollet minsttarlágan seamma sturrosaš gearregastingoluid buhttensupmi. Eanáš oasi gearregastingollogáibádusa sisttisdoallan váidalusain lei okta ja seamma áššeolmmoš válmmaštallan. Váidagiin gearregastingollogáibádus ii ákkastallon duođalaš goluiguin, muhto baicce áigumušain caggat sámedikki ja válgalávdegotti bidjamis gažaldatvuložin, ahte ovdalis gávnnahuvvon AHR árat mearrádusat rihkkot olmmošvuoigatvuođaid. Dákkár jurddašeapmi lea Suoma riektevuogádahkii vieris, vaikke AHR orru dál sajáiduvvamin doarjut dan.

Válgalávdegoddi lea iežas ráddjejuvvon doaibmafápmudusaid olis figgan fuolahit, ahte ON:id olmmošvuoigatvuohtakomitea Supmii addin sivalažžan cealki mearrádusat ollašuhttojuvvojit ja ahte ođđa olmmošvuoigatvuođarihkkumušat eai dáhpáhuva. Áidna ja bajimus nuppástusohcandássin AHR lea sajáiduvvan suodjalit iežas árvoválddi sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid goasttádusain. Válgalávdegoddi lea bákkohuvvon guoddalit AHR:ái, dasgo oktage eará go AHR ieš ii sáhte feaillaid divvut.

Lassedieđut

Válgalávdegotti ságadoalli Janne Näkkäläjärvi, +358 10 839 3190 / +358 40 626 7255, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi

Válgalávdegotti čálli Antti Aikio, +358 10 839 3127 / +358 40 184 6829, antti.aikio(at)samediggi.fi

 

Ođđa oahppamateriálasiiddut ja neahttagávpi rahpasedje

Sámedikki oahppamateriálain leat dál ođđa siiddut ja oahppamateriála neahttagávpi! Ođđa siidduid bokte skuvllat sáhttet álkit diŋgot girjjiid Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahagas. Maiddái priváhta olbmot sáhttet diŋgot girjjiid siidduid bokte.

Sámediggi juohká nuvttá iežas sámegielat oahppamateriála Suoma vuođđoskuvllaide, nuppi dási oahppolágádusaide ja sámegielat árrabajásgeassinossodagaide. Oahppogirjjit doaimmahuvvojit jogo poastta mielde dahje daid sáhttá viežžat Sajosa infos, go čájeha diŋgonkuitte. Digitála materiálaid sáhttá maid diŋgot neahttagávppi bokte. Go pakeahtta doaimmahuvvo poastta fáro, de diŋgojeaddji máksá poastagoluid.

Maiddái priváhta olbmot sáhttet diŋgot Sámedikki oahppamateriálaid. Unna diŋgoneriid ávžžuhit diŋgot Duodji shop -neahttagávppi bokte čujuhusas www.duodjishop.fi.

Sámediggi buvttada sámegielat oahppamateriálaid ovda- ja vuođđooahpahusa, logahagaid, ámmátlaš ja rávisolbmuid skuvlejumi dárbbuide. Lassedieđuid addá Sámedikki skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat Anáris.  Oahppamateriálamearreruhta mieđihuvvo stáhta bušeahtas Oahpahusráđđehusa doaibmangoluin.

Oahpásmuva siidduide: https://www.samediggi.fi/oahppamaterialat/?lang=dav

Sámetemát skuvlagalledemiid sáhttá diŋgot skuvlajahkái 2019-2020

Sámedikki nuoraidráđi ja Nuoraid Akatemia oktasašprošeakta Dihtosis lea skuvlen ođđa skuvlagalledeaddjiid doibmii fárrui. Oktiibuot 14, boares ja ođđa, skuvlagalledeaddji johtet diŋgoma mielde Suoma skuvllaid. Skuvlajagi 2019-2020 skuvlagalledeamit leat dárkkuhuvvon badjeskuvllaide ja daid sáhttá diŋgot áigodahkii 17.9.2019-31.5.2020.

Sámetemát skuvlagalledemiid sáhttá diŋgot oaivegávpotguvlui, Turkui, Tamperei, Jyväskyläi, Oului, Roavvenjárgii sihke daid lagašguovlluide. Galledeami bistu mearrašuvvá oahppolágádusa skuvladiimmuid guhkkodaga mielde. Skuvladiibmu čohkiida oanehis info-oasis sihke hárjehusain doaimma bokte. Diimmuid áigge oahppit besset vuđolabbot oahpásmuvvat temái ovttas bargamin, ságastallamin ja guorahallamin. Galledeamit leat oahppolágádussii nuvttá. Skuvlagalledeami oahppolágádussii sáhttá diŋgot čujuhusas: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/

Dihtosis-prošeakta lea Sámedikki nuoraidráđi ja Nuoraid Akatemia oktasašprošeakta, man ulbmilin lea lasihit váldoálbmogii gullevaš nuoraid diđolašvuođa sámiin ja sámekultuvrras. Prošeavtta ruhtada Oahpahus- ja kulturministeriija.

 

Lassidieđut:

Prošeaktabargi, Sámediggi, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi

Prošeaktakoordináhtor, Nuoraid Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi

Suoma Sámediggi sávvá lihku Norgga Sámediggái 30 jagi ávvubeaivve

Suoma Sámediggi sávvá lihku gáimmis 30 jagi ávvudoaluid oktavuođas dáiddár Heidi Gauriloff málen Eallima rávdnji davvin -govain. Govas lea čakčageasi duoddara johkaleahki, gos vuoddagat golggiidit fárrolagaid ja symboliserejit oktasašbargomet.

Ságadoalli Tiina Sanila-Aikio oasálastá Norgga sámedikki 30 jagi ávvudoaluide otne Kárášjogas 25.9.2019. Loga sáhkavuoru dáppe.

Lassidieđut

Ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Girjejuvvon válgaáššegirjjit leat fas viežžanláhkái Ohcejogas

Girjejuvvon válgaáššegirjjit leat fas viežžanláhkái gaskavahkus 25.9.2019 iđđes dmu 9 Poastta bálvalansajis Ohcejogas, Uulan Säästö ky. Postii válgaáššegirjjiid galgá guođđit dalán, ahte dat gerget Anárii maŋimustá 30.9.2019 ovdal jienaidrehkenastima álgima.

Poasta seailluha girjejuvvon válgaáššereivviid Davvi-Suoma poastanummirguovllus 84-99 (Ylivieska-Njuorggán) duorastat 26.9.2019 rádjai, man maŋŋá reivvet máhcahuvvojit válgalávdegoddái.

Dárkkis poastabáikkiid rabasáiggiid dáppe: https://beta.posti.fi/fi/palvelupisteet-kartalla

Loga lasi:

Sámedikki válgalávdegoddi
Sámekulturguovddáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 ANÁR

+358 10 839 3120 | +358 10 839 3138
vaalit(at)samediggi.fi

Anárašgiela vieris giela oahppagirjeráidu gárvvásnuvai

 

Anárašgiela vieris giela oahppagirjeráidu Hitruu lea dál gárvvis teakstagirjjiid oasil. Skuvlajagi  álgui almmustuvai ráiddu maŋimus oassi Hitruu 4 -Sämieennâm.

Oahppogirjeráidu lea oaivvilduvvon anárašgiela vieris giela oahpahussii vuođđooahpahusluohkáide 3.-6. Ráiddus leat ovdalis almmustuvvan oasit Ááhu kuuvl, Pennuuseibi ja Skipáreh. Dál almmustuvvan ođđa girji lea oaivvilduvvon guđátluohkkálaččaide.

Ánná ja Saammâl fearánastiba oahppogirjjis vuot duođalaš, boares ja ođđaset dáhpáhusaide vuođđuduvvan muitalusain, mat leat dáhpáhuvvan Njellima guovllus. Muitalusaid vuođul oahppat anárašgiela lassin maiddái anáraččaid kultuvrra. Muitalusain leat máŋggat jahkegierddu dehálaš dáhpáhusat ja doaimmat čakčageasis čuovvovaš jagi  geassái.

Oahppogirjjiid lea čállán Teija Linnanmäki ja govaid lea ráhkadan Riitta Ahonen. Ráidui bohtet maŋŋelis vel lasi hárjehusgirjjit ja digimateriálat.

Diŋgomat: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Lassedieđut: skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat

Sámi parlamentáralaš ráđi ságajođiheapmi sirdása Suoma Sámediggái

Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) čoahkkana odne 19.9.2019 Haaparantas dievasčoahkkimii, gos SPR:a ságajođiheapmi sirdása Ruoŧa Sámedikkis Suoma Sámediggái čuovvovaš 16 mánotbadjái ja Tiina Sanila-Aikios boahtá SPR:a ságajođiheaddji. Seammá dilálašvuođas maiddái SPR:a nuoraidlávdegotti ságajođiheapmi sirdása Suoma Sámedikki nuoraidráđđái.

Suoma Sámedikki ságajođihanáigodaga váldoulbmilin Sámedikki ságajođiheaddji ja SPR:a boahttevaš ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio namuha ee. Sámegielaid ámmát- ja resursaguovddáš Sámi Giellagáldu doaimma fástan dahkama, davviriikkalaš sámesoahpamuša ovddideami sihke eamiálbmogiid oassálastinvuoigatvuođaid buorideami ON:a oktavuođas. Sanila-Aikio oaidná SPR:a barggu dehálažžan, go SPR koordinere sámiid oainnuid oktasaš gažaldagain.

SPR:a guhkálaš ulbmilin leat leamaš ee. sámiid vuoigatvuođasajádaga buorideapmi sihke davviriikkalaš sámesoahpamuša ovddideapmi. Lassin dat lea leamaš dehálaš rollas sámegielaid ámmát- ja resursaguovddáš Sámi Giellagáldu doaimma koordineremis, ja SPR ovddida maiddái rájáid rasttildeaddji eará sámeprošeavttaid ollašuvvama. SPR:a vuollásažžan doibmet sierranas lávdegottit, maid bargu vuodju sámiide guoski áigeguovdilis temáide.

SPR lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikki gaskasaš parlamentáralaš oktasašbargoorgána, gos maiddái Ruošša sámesearvvit oassálastet oktasašbargui dárkojeaddjin. SPR:a dievasčoahkkimis ráđi ovddasteaddjit golmma Davviriikkas ja Ruoššas čoahkkanit oktii uhcimustá oktii jagis. Doaimmastis SPR geahččala ovddidit sierra Davviriikkaid Sámedikkiid gaskasaš oktasašbarggu ja dat gieđahallá áššiid, mat gusket sámiid álbmogin rájáid rastá. Dat ovddastage Davviriikkain ássi sámiid dávjá omd. riikkaidgaskasaš oktavuođain.

Sámedikki čoahkkin vállje gaskavuođastis ovddasteaddjiid SPR:i ovtta válgabadjái hávil, ja dán válgabajis  ovddasteaddjin leat: Tiina Sanila-Aikio, Tuomas Aslak Juuso, Anne Nuorgam, Aslak Holmberg, Pentti Pieski, Heikki Paltto ja Neeta Jääskö.

Ságajođiheami sirdásettiin maiddái SPR:a hálddahusa dikšun sirdása Sámediggái Suomas, ja das vástida Sámedikki riikkaidgaskasaš áššiid čálli.

Lassidieđut

Ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Vs. riikkaidgaskasaš áššiid čálli Laura Olsen-Ljetoff, tel. 010 839 3155, laura.olsen-ljetoff(at)samediggi.fi