Vuõiggâdvuõttminister Henriksson da Sääʹmteʹǧǧ kaaunõʹtte

/in /by

Vuõiggâdvuõttminister Anna-Maja Henriksson kaaunõõđi täʹbbe Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹji da jeeʹres eeʹttkõʹsttji vuiʹm Heʹlssnest. Kaaunõõttmõʹšše vuässõõđi vuõiggâdvuõttministeeʹr lââʹssen riikkpiisar Raimo Luoma riikksuåvtõõzz konttrest. Kaaunõõttmõš šõõddi Sääʹmteeʹǧǧ alttõõzzâst.

Kaaunõõttmõõžžâst tuejjee ǩičldõõǥǥ pueʹttmen åårrai säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki haʹŋǩǩõõzzid da kuʹlleš Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹnlmid täi haʹŋǩǩõõzzi jåttʼtummšest. Saǥstõʹlleš jm. sääʹmteʹǧǧlääʹjj valmštõõllmõõžž juäʹtǩǩem pirr äuʹǩǩeeʹl tän räjja tuejjuum valmštõõllâmaunstõõzz di sääʹm ǩiõl, kulttuur da äʹrbbvuâlaž jieʹllemvueʹjji ooudeem pirr. Vueʹssbeäʹl sueʹppe, što šiõǥǥ saǥstõõllâmõhttvuõđ da dialoog tuõʹllʼjet še juätkast.

Lââʹssteâđ:

Riikkpiisar Malin Brännkärr, teʹl. 040 534 7727, etunimi.sukunimi@om.fi

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, teʹl. 010 839 3192, etunimi.sukunimi@samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹddest nuʹbb kueʹddlummuš KHO puäst tuʹmmstõõǥǥin

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd kueʹddlõõʹsti 20.08.2019 16 tuʹmmstõõǥǥâst, koivuiʹm ââʹlmõs vaaldâšmvuõiǥâs leäi kååʹmtam vaal-luʹvddkååʹdd sueiʹnnmannust tuejjeem jiõččvuõiǥummšid. Ääiʹjab tuʹmmstõõǥǥeez mâŋŋa KHO lij ouddam lââʹzz jiõččvuõiǥummšid kååʹmteei tuʹmmstõõǥǥid, koid kuâskk ääiʹjab tuʹmmstõõǥǥin vuâmmšum lââʹssen ođđ vuõiggâdvuõđlaž suudõõttmõõžž čuõcctummuš.

Seämmanalla ko vuõssmõs 16 tuʹmmstõõǥǥâst, ååʹn še ođđ kueʹddlõsttum 40 tuʹmmstõõǥǥâst KHO leäi čåuddam jiõččvuõiǥummšin tuejjuum läittmõõžžid vuõiggâdvuõđlaž suudõõttmõõžž vuâđđjurddjid čuõccteeʹl kuulǩani ni vooʹps läittam ǩeeʹjjest vaal-luʹvddkååʹdd leʹbe sääʹmteeʹǧǧ. Ko čåuddmõõžž leʹjje tuejjuum tåʹlǩ läittai kuuleeʹl, tõid leʹjje pääccam čiõlgg puästvuõđ.

KHO 40 ođđ čåuddmõõžžid peâhss lââʹssen nuuʹbbnallšem vuõiggâdvuõđlaž suudõõttmõõžž čuõcctummuš.

KHO presideʹntt Kari Kuusiniemi tuõđi 8.8.2019 Yle mainstâttmõõžžâst KHO:st teʹl aalǥtum jiõččvuõiǥummšin tuejjuum läittmõõžži läittjid viiʹttjeeʹl, što”lij seʹlvv, što täk oummu âʹlǧǧe maaccted vaal-loǥstõʹǩǩe”. Ciâlklmines presideʹntt Kuusiniemi mõõni suudišttmeʹstes čåuddmõõžž vuõʹrddi läittamaaʹšši ǩiõttʼtõõllmõõžž loppčåuddmõõžž ouʹdde naaʹlin, kååʹtt čuõccti ääʹšš ǩiõttʼtõõlli juâkkaz suuʹdi čõõnteʹmesvuõđ da beäʹlteʹmesvuõđ leʹbe aainâs tõʹst äʹššvuäʹmsteeʹjid da oummid šõddi miõllkoov KHO oudldõõzzin ǩiõttʼtõõllâd läittmõõžžid vuõiggâdvuõđlaž suudõõttmõõžž vuâđđjurddjid ciʹsttjeeʹl.

Lââʹssteâđ:

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Janne Näkkäläjärvi, teʹl. 010 839 3190, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiõttʼtõõli vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒõõttmõõžž kuõskki vuõiǥeemkaiʹbbjõõzzid

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs lij såbbreʹstes 27.8.2019 ǩiõttʼtõõllâm vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥin tuejjuum vuõiǥeemkaiʹbbjõõzzid. Sääʹmteʹǧǧ oudd tuʹmmstõõǥǥid teâttan vuõiǥummuž kaiʹbbjam oummid neäʹttli 35 da 36 äiʹǧǧen.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiõttʼtõõli 240 vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒõõttmõõžž kuõskki vuõiǥeemkaiʹbbjõssâd såbbreʹstes 27.8.2019. Sääʹmteʹǧǧ oudd tuʹmmstõõǥǥid teâttan vuõiǥummuž kaiʹbbjam oummid neäʹttli 35 da 36 äiʹǧǧen. Taʹrǩstum påʹrddǩeeʹrj mieʹlddõõzzeezvuiʹm õlmstââʹttet tõn õõlmâs vueʹzzi beäʹlnn neäʹttel 36 äiʹǧǧen.

– Vuõiǥeemkaiʹbbjõõzzi ǩiõttʼtõõllmõš halltõõzzâst lij ååʹn hoiddum vueʹssen vaal-loǥstõʹǩǩe ooʒʒõõttâmproseeʹssest. Vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz leʹjje ǩiõttʼtõõllâmnalla puki aaiʹji jäänmõs mieʹrr, kommentâstt Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz õõudâst saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz tuʹmmstõõǥǥid  vuäitt ooccâd muttâz ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggsest.

Lââʹssteâđ

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Taarr Sääʹmteʹǧǧ ǩeeiǥii ǩiõllkampaanj “Säämast muin” Lääʹdd Sääʹmtegga 24.8.2019 Čeʹvetjääuʹrest

/in , /by

Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Aili Keskitalo ǩeeiǥii “Säämast muin” – kampaanj Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikiooʹje nuõrttsäʹmmlai 70-eeʹjj aazztemprääʹznǩest Čeʹvetjääuʹrest 24.8.2019. Taarr Sääʹmteʹǧǧ alttii kampaanj eeʹjjest 2013. Kampaanj mieʹrren leäi counnâd nuõri miõllǩeässmõõžž ââʹnned jeänab sääʹm ǩiõl da kampaanj viʹǩǩe čõõđ jeänmõsân sosiaalʼlaž media pääiʹǩ. Kampaanj siʹrdde Ruõcc Sääʹmtegga 2016.

Norja Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Aili Keskitalo säärnai saakkvuârstes Čeʹvetjääuʹrest, što sij lie leämmaž samai toođvaž Säämast muin -kampaanj siiskõʹsse da oʹnstummša. Son rämmši se tõn, ko  jeänab da jeänab sääʹm ǩiõl puäʹtte ååʹn mieʹldd kampaaʹnje– ååʹn še nuõrtt- da aanarsääʹm ǩiõl da son äʹjsti leekk kampaaʹnje seämmast ko ǩeeiǥii tõn Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikiooʹje.

Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio mušttʼti saakkvuârstes sääʹm ǩiõl mainstem vääžnaivuõđâs håʹt tõt måttmest vuäitt tåbddjed vaiggeen da kaiʹbbai tõn vaʹlljummuž juõʹǩǩ vuâra. Sanila-Aikio tuäivai pukid, ǩeäk ni siõmmna silttee sääʹmǩiõl, ââʹnned tõn, muđoi ođđ puõlvvõõǥǥ jie vueiʹt mättjed ǩiõl ij-ka ǩiõllmainsteeʹji päʹdd seeil.

Lääʹdd Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji õõutveäkka nuõrisuåvtõõzzin nuõrttsäʹmmlai 70-eeʹjj aazztemprääʹznǩin Säämast muin -piinsid oummid, miârkkân da mušttʼtõssân pukid sääʹmǩiõl mainstummšest kueiʹmm kueiʹmeez. Sääʹmteʹǧǧ lij še tuäivvam, što Säämast muin -kampaanj mieʹldd loŋŋneʹčem mättʼtõõllâd pueʹrben koon-ne nuuʹbb sääʹm ǩiõl, nuʹtt što vuäitčim tääuʹjben ââʹnned sääʹmǩiõl kõskkneen. Sääʹmteʹǧǧ puätt õlmstâʹtted kårmmansääʹnnǩeeʹrj, kååʹtt âânn seʹst koolm sääʹmǩiõl vuâđđfraasid. Lääʹdd Sääʹmteʹǧǧ nõõmti še Ijahas idja -festivaal õhttvuõđâst nellj sääʹmǩiõllsaž säämsteeʹjed:  Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee. Nuõrttsääʹm säämsteei Teemu Titola leäi pääiʹǩ âʹlnn Čeʹvetjääuʹrest.

Säämast muin -kampanjj lij Sääʹmteeʹǧǧ tuåimi vueʹssen alggmeerai ǩiõli teeʹmmeeʹjjest.

Lââʹssteâđ

Tiina Sanila-Aikio

saaǥǥjååʹđteei, tlf. 010 8392192, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Anne Kirste Aikio

Ǩiõllstaanpiisar, tlf 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sanila-Aikio rämmaš ǩiõl da kulttuur miârktõõzzâst nuõrr puõlvvõõǥǥid nuõrttsaaʹmi aazztummuž 70-eeʹjjprääʹznǩest

/in , /by

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikiost lij jõnn rämm da cistt puʹhtted Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest tiõrvʼvuõđid nuõrttsaaʹmi aazztummuž da Čeʹvetjääuʹr škooul 70-eeʹjjprääʹznka. Sanila-Aikio kägg saaǥǥstes ouʹdde, mõõn kuärǥast son lij nuõrab puõlvvõõǥǥin, kook lie välddam sääʹmǩiõl mååust da haaʹlee tuejjeed tuâj sääʹm õõutstõõzz ouʹdde:

”Mõõn kuärǥast leäm täʹbbe mij nuõrab puõlvvõõǥǥeen diõtt, kook lie välddam ǩiõllân mååust, kook haaʹlee tuejjeed jiijjân õõutstõssân ouʹdde, kook vaʹlljee tuejjeed mij ääʹrbvuâlaž sijddriâšldõõǥǥ, Saaʹmi siidsåbbar pääiʹǩ da lie kueʹddškuättam vaʹsttõõzz mij meer pueʹttiääiʹjest. Mõõn kuärǥast leäm täʹbbe nuʹt Njauddâm ko Njeäʹllem-Keväjääuʹr sääʹmvuuʹdin jälsteei nuõrab puõlvvõõǥǥin, kook lie vaʹlljääm ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjid.”

”Leäm miõlstan, ko leäm vuâmmšam, što kuâsttjeei vueʹss mij kulttuurâst, ǩiõtt-tuâjj, lij eʹpet tääuʹjben da tääuʹjben vueʹssen nuõrttsäʹmmlai jieʹlli aarǥâst. Muu miõlâst miârkteei kulttuursueʹrǧǧen, koozz mij õõlǥčim vuäjjned, lij vaalšed mij nääʹlvuâkksaž lääʹjj da sijddriâšldõõǥǥ di jeällted mij õhttvuõđ maddu da čäcca”, juätkk Sanila-Aikio saaǥǥstes.

Looǥǥ saaǥǥ obbnes tääiʹben.

Eeʹjj 2019 lij 70 eeʹǩǩed nuõrttsäʹmmlai aazztummšest. Nuõrttsäʹmmlai äʹrbbvuʹvdd lij ânnʼjõž Lääʹdd, Taarr da Ruõšš raajjvuuʹdest. Nuuʹbb jõnn vääin mâŋŋa Peäccam vuuʹdest Paaččjooǥǥ, Peäccam da Suõʹnnʼjel siidi säʹmmlaid aazzte Keväjääuʹr, Njeäʹllem da Njauddâm siidid vueʹzzeld nuõrttsäʹmmlai da aanrõõžži äʹrbbvuuʹdid.

Lââʹssteâđ

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Nuõrttsaaʹmi aazztummuž da Čeʹvetjääuʹr škooul 70-eeʹjjprääʹzniǩ

/in /by

Ärvvsa saaʹmi ouddooumaž Feodoroff, Čeʹvetjääuʹr škooul rehtor Nieminen, Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Keskitalo, õllʼjânji pââʹzztum Heʹlssen da puk Lääʹddjânnam aaʹrhelpispp Leuʹǩǩ, metropoliitt Elia da Arseni di šiõǥǥ prääʹzneǩ-kueʹss,

muʹst lij Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest jõnn rämm da cistt puʹhtted tiõrvʼvuõđid nuõrttsaaʹmi aazztummuž da Čeʹvetjääuʹr škooul 70-eeʹjjprääʹznka.

Mij oummu laaʹvjep noorõõttâd prääzkjed šuurmõs vueʹzz da mõõntummši poodd: ođđ jieʹllem da jääʹmmem õõudâst.

Ååʹn viiđad vuâra õnnum aazztemprääʹnǩest, veâl-i kollai mõõntemkõõvštummšen puk tõt, mâid aazztummuž oudldeei šõddmõõžž sääʹm-meerast vaʹldde: määddeen, čaaʹʒʒeen da vueiʹttemvuõđ plaaneed pueʹttiääiʹj jiijjân vuâlggsõõʹjin. Da seämmast kuuitâǥ prääzkjep, õinn veâl, sääʹm-meer piʹrǧǧummuž. Prääzkjep jieʹllem juätkkjummuž Njauddâm da Njeäʹllem-Keväjääuʹr sääʹmvuuʹdin, koin sääʹm-meer lij jäälõõttâm da raajjâm ođđ aalǥ. Vuuʹdin, koin vueʹss juʹn algg aalǥâst lij leämmaž mij saaʹmi da vueʹss däs aanrõõžži äʹrbbvuʹvdden. Lij žaaʹll, što mij åårrmõõžž tääiʹben, jiõčč Čeʹvetjääuʹr-Njauddâm-vuuʹdest põõrǥât õinn sekkad meädda nuʹtt lääʹdd ko sääʹm historiaǩeeʹrjtõõzzin. Teʹl lij meeʹst jijsteen tuâjjan tõn muʹštted.

Mõõn kuärǥast leäm täʹbbe mij nuõrab puõlvvõõǥǥeen diõtt, kook lie välddam ǩiõllân mååust, kook haaʹlee tuejjeed jiijjân õõutstõssân ouʹdde, kook vaʹlljee tuejjeed mij ääʹrbvuâlaž sijddriâšldõõǥǥ, Saaʹmi siidsåbbar pääiʹǩ da lie kueʹddškuättam vaʹsttõõzz mij meer pueʹttiääiʹjest. Mõõn kuärǥast leäm täʹbbe nuʹt Njauddâm ko Njeäʹllem-Keväjääuʹr sääʹmvuuʹdin jälsteei nuõrab puõlvvõõǥǥin, kook lie vaʹlljääm ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjid.

Sääʹmǩiõll kollai da kuâsttai. Rämmšam tõn diõtt, što meeʹst lie eʹpet jieʹnnǩiõllsa päärna da ođđ ǩiõllmainsteei. Gaurilooff Jääkk lij mušttʼtam miʹjjid lääuleeʹl juʹn looʹjid iiʹjjid, što mainsteʹǩed pâi sääʹm. Mõõn vieʹltʼteʹmes vuäʹpstõs tät tuâlaa juʹn leäi. Jakku saaʹnid lij hiâlpp õhttâd. Leâša tän vuäʹpstõõzz lij čuuʹt vaiggâd jääʹǩǩted. Tõn vuäʹpstõõzz feʹrttai vaʹlljeed, vuârr vuârast. Da tõid vaʹlljummšid älšmââttam miʹjjid pukid tuejjeed. Lij samai kaallšõs äʹšš, što tij puk, kook ni siõmmna siltteʹped ǩiõl, mainsteʹčid tõn miʹjjid, ko muđoi jeäʹp vueiʹt mättjed, ij-ǥa ǩiõllmainsteeʹji räidd vueiʹt juätkkjed.

Nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjast da mättʼtummšest leäʹp ouddnam samai jõnn laauʹǩivuiʹm mââimõs viiđ eeʹjj äiʹǧǧen. Tõn tuâjast Čeʹvetjääuʹr škooulâst lij leämmaž da õinn lij tuõđi miârkteei rool. Haaʹleʹčem kåččad Čeʹvetjääuʹr škooul ǩiõtkkmen. Ǩiõtkkâm tuâjjan lij uʹvdded staan, suõj da pakkâz päärnže, koon ǩiõzzât ǩiõtkkma. Čeʹvetjääuʹr škooul lij mij sääʹmpäärnaid da nuõrid mâʹte ǩiõtkkâm – nåkam šõddâmpäiʹǩǩ, koon nallšem ij ni koʹst jeeʹres sââʹjest leäkku. Škooul suõjjad mij kaallšummsid, päärnžeen da nuõreen. Vuäitam jiõčč särnnad, što tän škooulâst vuäǯǯ samai toʹlmmeš jeävvsid jieʹllem vääras. Äʹjstam leekk Čeʹvetjääuʹr škoouʹle samai kaallšõs nuõrttsääʹmǩiõl da kulttuur ouʹdde tuejjuum tuâjast, koon äärv ij vueiʹt ni metteed. Tuäivam, što škooul juätkk tän pälggaz mieʹldd piijeeʹl čuõʹvves täävtõõzzid pueʹtti äigga. Leäm snäätnai, što Sääʹmteeʹǧǧ nalla mij sääʹm puk lie tuärjjeʹmen täin täävtõõzzin.

Leäm miõlstan, ko leäm vuâmmšam, što kuâsttjeei vueʹss mij kulttuurâst, ǩiõtt-tuâjj, lij eʹpet tääuʹjben da tääuʹjben vueʹssen nuõrttsäʹmmlai jieʹlli aarǥâst. Muu miõlâst miârkteei kulttuursuäʹrǧǧ, koozz mij õõlǥčim vuäjjned, lij vaalšed mij nääʹlvuâkksaž lääʹjj da sijddriâšldõõǥǥ di jeällted mij õhttvuõđ maddu da čäcca.

Muʹšttep veâl mij meer nääʹlvuâkksaž lääʹjj. Nääʹlvuâkksaž lääʹǩǩ lij oʹhjjääm sijddriâšldõõǥǥ čåuddmõõžžines. Leäi kõõččmõõžžâst, juʹn-a kueʹllčaaʹʒʒi leʹbe ääʹrb jueʹǩǩem, reeidai leʹbe reäʹǩǩõõzzi suåvtem leʹbe kõskkvuõđi håiddam pirrõʹtti siidivuiʹm. Ååskam, što nääʹlvuâkksaž lääʹjj mååust maacctummuž vueʹssen mij õõutstõõzz da tuåimmâmnaaʹlid vuäitči veâl tuejjeed. Nääʹlvuâkksaž lääʹjj maacctummuš leʹčči mij meera pueʹreei, nââneei da viõǥǥ uʹvddi äʹšš. Ååskam, što nääʹlvuâkksaž lääʹjj tobddâm da tobdstem ooudči tuåimeen nuuʹbbnallšem perspektiiv ǩiõttʼtõõllâm vueʹlnn åårrai aaʹššid. Mij meer ouddlõs tuåimmâmnääʹll maaccteʹči mij miõlid tõn, mii lij tuåimeen tääʹrǩmõs: pirrõʹtti luâđ suõjjummuš, što tõt riʹjttjeʹči miʹjjid veâl pueʹtti eeʹjj, 20 eeʹjj ǩeeʹjjest leʹbe kooum puõlvvõõǥǥ ǩeeʹjjest.

Leʹčči vääžnai maaccted nääʹlvuâkksaž lääʹjj da nââneed sijddriâšldõõǥǥ še tõn diõtt, ko äimmõsmuttâz mieʹldd pueʹtti muuttâs šâdd leeʹd puk muʹtti. Teâđam, što mij ääʹrbvuâlaž teâtt di nääʹlvuâkksaž lääʹǩǩ sijddriâšldõõǥǥines da luâttreeʹǧǧesvuõđi vaaldšummšines puäʹtte vieʹǩǩted miʹjjid äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmest, što piʹrǧǧeʹčim še tän kõrr pääiʹǩ ooudâst õhttân meeran pueʹttiääiʹj årra mõõneeʹn. Jõs haaʹleep seʹrdded mij meer pueʹtti äigga ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjjineen, ǩiõlineen da kulttuurineen, jeäʹp vuäǯǯ teänab uʹvdded määddeen da čaaʹʒʒeen jieʹllemnääʹl vuâlla, kååʹtt lij jieʹllemvuâsttsaž. Aainâs Njeäʹllem-Keväjääuʹr vuuʹd di Njauddâm vuuʹd saaʹmin lij jõnn vaʹsttõs tõʹst, što siidsååbbar-riâšldõk nääʹlvuâkksaž lääʹjjeesvuiʹm tuåimmai, oođasm vaʹstteed ânnʼjõõžž taarbid da serddai pueʹtti puõlvvõõǥǥid. Tâʹmmet leäʹp vieʹlj siʹjjid, ǩeäk jie teänab leäkku tääiʹben.

Looppâst haaʹleʹčem Sääʹmteeʹǧǧ peäʹlest muʹštted sǩiâŋkin Saaʹmi siidsåbbar. Merja Aletta Ranttila lij pirstam tän taaul vuäʹmm Kåʹllmuõrâž-sääʹm-mainnâz mieʹldd. Pirstõs symbolâstt muu miõlâst samai puârast tõn, mõõn čiŋŋlõs õhttvuõtt mij saaʹmin lij leämmaž da vuäitči õinn leeʹd luâđain. Raaukam saaʹmi ouddoummu väʹldded sǩiâŋk vuâstta.

Lââʹssteâđ

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar 13/2019 serddjam

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar 13/2019 lij serddjam såbbrõõššâm nalla mââibaarǥ 27.8.2019 ääʹljeeʹl. Sååbbar õõlǥi leeʹd 19.-21.8.2019, leâša oummunallšem määinai diõtt såbbar lie jouddâm seʹrdded. Såbbrest ǩiõttʼtõõlât vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõõǥǥin tuejjuum vuõiǥeemkaiʹbbjõõzzid.

Lââʹssteâđ

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd kueʹddlõõʹsti KHO puäst tuʹmmstõõǥǥin

/in /by

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd lij kueʹddlâsttam ââʹlmõs vaaldâšmvuõiggâz 16 tuʹmmstõõǥǥ diõtt, koin vaal-luʹvddkååʹdd sueiʹnnmannust tuejjeem jiõččvuõiǥõõzz leʹjje kååʹmtum. Kueʹddlâsttmõš lij tuejjuum KHO beälla vaaldâšmlääʹjjââʹnnemlääʹjj meâldlaž pâʹjjelmeärlaž muuttâsooccâmneävvan.

KHO leäi čåuddam jiõččvuõiǥõõzzâst tuejjuum läittmõõžžid čuõccteeʹl vuõiggâdvuõđlaž suudõõttmõõžž vuâđđjurddjid kuulǩani ni vooʹps läittam diõtt vaal-luʹvddkååʹdd leʹbe sääʹmteeʹǧǧ. Tän puäst mõõntõõllmõõžž diõtt KHO tuʹmmstõõǥǥ lie šõddâm siiskõõzz beäʹlnn puästtad, ko tõin lij viggum, što KHO vuäʹmm sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ kuõskki čåuddmõõžž čõõnče eeʹjj 2019 vaal-loǥstõõǥǥ beäʹlnn, huõlǩani ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea täʹlvvmannust 2019 uʹvddem čåuddmõõžžin.

”Säʹmmlai beäʹlnn nääiʹt miârkteei ääʹššest KHO leäi aainâs õlggâm kuullâd vaal-luʹvddkååʹdd”, särnn vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Janne Näkkäläjärvi.

Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem čåuddmõõžžin lij tuõttum KHO ääiʹjab tuʹmmstõõǥǥi čuõcctem säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđid da Lääʹddjânnam riikk leeʹd õõlǥtum ââʹnned huõl tõʹst, što vaʹstteei čuõcctõõzz jie nobstõõvv 2019 vaalin. Vuâđđlääʹjj 22 § meâldlanji tut õõlǥtõs ij kuõsk tåʹlǩ lääʹjj šiõtteei peʹce mieʹldd looǥǥeeʹl KHO da sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd.

Lââʹssteâđ

Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Janne Näkkäläjärvi, p. 010 839 3190, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi

Vueʹlj ton še mieʹldd škooulkõʹllʼjeeʹjen

/in /by

Lookkâmpââʹj 2019-2020 škooulkõʹllʼjummuž lie äʹlǧǧmen čõhččmannu 17. peeiʹv. Ååʹn älggam lookkâmpââʹj loʹppe mõõneeʹst täävtõssân lij kõʹllʼjed õhttsiʹžže 80 škooulâst pirr Lääʹddjânnam. Kõʹllʼjeʹmen jåʹtte 18 eeʹǩǩed teâuddam sääʹm nuõr. Oulu vuuʹdest škooulkõʹllʼjeeʹjen tuåimmjam Teija Kaartokallio mušttal, što kõʹllʼjummuž lie leämmaž mättʼteei še suʹnne jiõcces. ”Lij leämmaž fijnn piâssâd vueiʹnned tõn, ko klaassâst mättʼtõõtti tuõđi kulddle da seeʹst miõll ǩeäss sääʹmteeʹmid, kook leʹjje vââjjad kõʹllʼjummšitaa pääʹcced vooʹps ǩiõttʼtõõlǩâni. Määŋg kõʹllʼjem mâŋŋa lij leämmaž tobdd oʹnnstummšest, ko mättʼtõõtti lie veâl pääccam kõõjjeed lââʹzz leʹbe mušttled vuõiʹǧǧest mõõnn hääʹsǩ leäi.”

Õhtt kõʹllʼjummuž peštt mättstroiʹttlest ǩidd ååreeʹl 75-90 minuuttâd, koon diõtt škooulkõʹllʼjummuž suäʹppe puârast mättʼtõõttja leʹbe čårrtuâjjan. ”Mättʼtõõtti jieʹllma kõʹllʼjummuš šeâtt puârast. Kõʹllʼjeʹmmen vuäitt jååʹtted nuʹtt jiânnai da teʹl ko jiõccsa lij šiõttâl, da tõn diõtt tõk lie-ki leämmaž samai pueʹrr lââʹsstiânâs aʹrǧǧe.”, mušttâl Teija, ko suʹst kõõjjât, mõõn puârast kõʹllʼjummuž čaʹǩǩe teimma ǩeâđđa suu kalenteera.

Čõõuč škooulkõʹllʼjeeiooccmõš lij äävai 30.8. räjja. Aainâs väʹlddgååradvoudda da Tampere voudda ooʒʒât ođđ kõʹllʼjeeʹjid. Ođđ škooulkõʹllʼjeeʹjid riâššât škooultõõzz vuõssaarǥ 16.9. Heʹlssnest Nuõri Akatemiast. Juõʹǩǩ kõʹllʼjummšest määuʹset 54 euron pääʹlǩ di koʹrvveet mäʹtǩǩ-kuulid. Luõvâld ǩeeʹrjtum ooccmõõžžid âlgg tuåimted addrõʹsse: minna.lehtola(at)samediggi.fi.

Škooulkõʹllʼjummuž lie vueʹssen Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz da Nuõri Akatemia Dihtosis- õhttsaž haʹŋǩǩõõzzâst, koon mieʹrren lij lââʹzzted teâđ säʹmmlai pirr väʹlddnarood nuõri seʹst jeeʹresnallšem mõõntõõllmõõžživuiʹm. Haʹŋǩǩõõzz teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Haʹŋǩǩõs juätkkai 30.6.2020 räjja.

Máren-Elle tuåimmji še škooulkõʹllʼjeeʹjen ǩeâđđa 2019. Son lij Nuõri Akatemia škooulkõʹllʼjeeʹjen påʹrǧǧmannust. Tääiʹben vuäitak lookkâd suu jurddjid tuåimmjem pirr.

Lââʹssteâđ:

Projeʹktt-tuâjjlaž Minna Lehtola, Teʹl: 010 839 3132 | +358 40 650 3620, minna.lehtola(a)samediggi.fi

Sääʹmǩiõllsaž aaunâsuʹčteeʹli škooultõshaʹŋǩǩõs aaʹlji

/in , /by

Sääʹmǩiõllsaž aaunâsuʹčteeʹlid škooulteei Ketterä õllškooulhaʹŋǩǩõs aaʹlji Aanrest jäʹrjstum ǩiõllmäättaivuiʹm mââibaarǥ 13.8. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij vuäǯǯad jåʹttlâtttum ääiʹjest ođđ aaunâsuʹčteeʹlid di sääʹmǩiõli da jeeʹres mättaunnsi mättʼtummša. Sääʹmǩiõllsai uʹčteeʹli väillmõš kuâskk puk koumm sääʹmǩiõl da obb Lääʹddjânnam.  

Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjjest 2017 tuejjeem vuõss-seʹlvvtõõzz mieʹldd sääʹmǩiõllsaž uʹčteeʹlin lij samai jõnn väillvuõtt. Tâʹvvsääʹmǩiõllsa klassuʹčteeʹl da aaunâsuʹčteeʹl lie valmštõõvvâm jeänmõsân, leša ni tõk jeäʹla tueʹrv jiânnai. Pukin jeänmõsân uʹčteeʹli väillmõš kuõskat nuõrttsääʹmǩiõl, leša äʹšš lij mõõnnmen pueʹrab årra. Puk koumm sääʹmǩiõl, aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹm, liâ ååʹn jiõččnaž akateemlaž mättaunnâz Oulu õllškooulâst.  

Snimmõõǥǥast haʹŋǩǩõõzz uʹčteeʹl da tuâjjla Aanar Sajoozzâst õnnum ääʹveempooddâst 13.8.

Aanrest aʹlǧǧe lookkâmeeʹjj piʹštti aanar- da tâʹvvsääʹm vuâđđmättjummuž, kookk juätkkje tâʹlles aaunâsmättjummžid. Nuõrttsääʹm vuâđđmättjummuž liâ alttuum juʹn ǩeâđđa ougglõsmättjummžin da juätkkje ååʹn aaunâsmättjummžin.   

Haʹŋǩǩõõzz škooultõõzz juâkkjâʹvve ǩiõllmäättaid, pedagooglaž määttaid da sääʹm ǩeerjlažvuõđ määttaid,  kook koʹlle vueʹssen sääʹm jieʹnnǩiõl da ǩeerjlažvuõđ uʹčteeʹl ââʹntemvuõđõõlǥtõõzzid. Sääʹm ǩeerjlažvuõđ määttaid ij leäkku ääiʹjab jäʹrjstum vueʹssen uʹčteeʹlškooultõõzz.  Sääʹm ǩeerjlažvuõđ määttaid aalǥtet čâhčča 2020 da uʹčteeʹli pedagooglaž määttaid 2021.

Haʹŋǩǩõsobbvuõtt lij plaanuum nuʹt, štõ mättʼtõõttjin lij vueiʹttemvuõtt vaʹlljeed jiijjâs tuʹtǩǩõʹsse tõʹst väillai vueʹzzid. Škooultõõzzâst liâ mieʹldd še nåkam mättʼtõõtti, koinn lij juʹn uʹčteeʹl ââʹntemvuõtt, sij nâânee sääʹmǩiõl tääidas, štõ puõʹttivuõđâst vueiʹtte mättʼted sääʹmǩiõlin. Måttmin ooccjin liâ juʹn čõõđtum sääʹmǩiõl määtt, vueʹzz sääʹmǩiõl määttain da pueʹrr sääʹmǩiõl silttõs, leša seeʹst väilla uʹčteeʹl pedagooglaž määtt.  

Haʹŋǩǩõõzz škooultõõzzid čõõđ viiǥǥât Oulu õllškooul Giellagas-instituut, pedagoogtiõđi tiõđkååʹdd da Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõõzz õhttsažtuâjjan. Sääʹmteʹǧǧ lij mieʹldd haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjooukâst da tuärjjad haʹŋǩǩõõzz čuâveeʹl da raportââʹsteeʹl uʹčteʹlvueʹjjest sääʹm-mättʼtõõzz ǩeeʹddest.    

Haʹŋǩǩõõzz teäggte Mättʼtõs- da kulttuurministeria da Lääʹdd kulttuurfondd. OKM lij mieʹđtam Oulu õllškoouʹle koummekksaž haʹŋǩǩõsteäggtõõzz. Kulttuurfondd, kååʹtt lij tueʹrjjääm sääʹmǩiõlid juʹn nuʹt 20 eeʹjj ääiʹj, uuʹdi haʹŋǩǩõʹsse vuässõõtti mättʼtõõttji tueʹrjjeemdiõtt 300.000 euʹrred, koonn jueʹjjet stipeeʹndi pääiʹǩ mättʼtõõttjid. Vueʹss mättʼtõõttjin lij välddan veʹrǧǧfrijjvuõđ tuâjstes täi määttai diõtt.   

Haʹŋǩǩõõzz jååđad FT Marja-Liisa Olthuis da haʹŋǩǩõstuâjjliʹžžen toimmai FM Tiina Mattanen Oulun õllškooul Giellagas-instituuttâst.  

Lââssteâđ: škooultõspiisar Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi; 010 8393 112 

Ketträ õllškooul