Sámediggi almmuha ohcanláhkai mearreáigásaš hálddahusplánejeaddji barggu

Bargu álgá soahpamuša mielde ja bistá 31.12.2019 radjái. Plánejeaddji bargun lea hálddahushoavdda stivrejumis válmmaštallat almmolaš- ja bargiidhálddahussii guoskki bargguid. Gelbbolašvuođagáibádussan lea barggu eaktudan skuvlejupmi. Barggu ceavzilis dikšuma veahkeha buorre hálddahusdoaimma dovdan ja nákca iehčanaš bargui. Bálká mearrašuvvá sámedikki bálkávuogádaga gáibádusdási IV/III mielde (vuođđobálká lasiid haga 2565,88 euro/mb). Vuođđobálká lassin máksojuvvojit 24 % sámeguovllu lassi ja bargovásáhusa mielde vásáhuslasit.

Ohcamušaid oktan čuvvosiiguin galgá doaimmahit Sámedikki čállingoddái 9.9.2019 radjái čujuhussii https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?b36212ff

Lassedieđuid barggus addá hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi tel. 010 839 3106. Sámedikki doibmii sáhttá oahpásmuvvat neahttačujuhusas www.samediggi.fi

Anáris 30.8.2019 Sámediggi

Vuoigatvuođaministtar Henriksson deaivvadii Sámedikkiin

Vuoigatvuođaministtar Anna-Maja Henriksson deaivvadii otne Sámedikki ságadoalliiguin ja eará ovddasteaddjiiguin Helssegis. Deaivvadeapmái oassálasttii vuoigatvuođaministara lassin stáhtačálli Raimo Luoma stáhtaráđi kansliijas. Deaivvadeapmi ordnejuvvui Sámedikki álgagis.

Dilálašvuođas guorahalle sápmelaččaid vuoigatvuođaide guoski boahttevaš projeavttaid ja gulle Sámedikki oainnuid dáid projeavttaid álggaheamis. Doppe ságastalle maiddái earet eará sámediggelága válmmaštallama joatkimis dássáš válmmaštallanmateriála ávkinatnimiin sihke sámegiela, -kultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid ovddideamis. Oassebealit sohpe doalahit buori ságastallanoktavuođa ja dialoga dás ovddosge.

Lassediehtu:

Stáhtačálli Malin Brännkärr, tel. 040 534 7727, ovdanamma.sohkanamma@om.fi

Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio, tel. 010 839 3192, ovdanamma.sohkanamma@samediggi.fi

Sämitige valjâlävdikoddeest nubbe kuoddâlem AHR puástumiärádâsâin

Sämitige valjâlävdikodde kuoddâlij 20.08.2019 16 miärádâsâst, moiguin alemus haldâttâhriehti lâi komettâm valjâlävdikode syeinimáánust toohâm jiešvuoigimijd. Ovdebij miärádâsâi maŋa AHR lii adelâm lase jiešvuoigimijd kometteijee miärádâsâid, moid kuáská ovdebijn miärádâsâin merkkum luávkkámij lasseen uđđâ vuoigâlii riehtijotteem luávkkám.

Siämmáánáál ko vuossâmuin 16 miärádâsâin, meid tääl uđđâ kuoddâlem čuosâttâhhân orroo 40 tábáhtusâst AHR lâi čuávdám jiešvuoigimijn tohhum väidimijd vuoigâlii riehtijotteem vuáđuprinsiipijd luávkkáámáin kulâhánnáá ollágin väidim keežild valjâlävdikode tâi sämitige. Ko čuávduseh lijjii tohhum tuše väidee kulâmáin, te toid lijjii pááccám čielgâ feeilah.

AHR 40 uđđâ čuávdusijd hettee lasseen nubelágán vuoigâlii riehtijotteem luávkkám.

AHR president Kari Kuusiniemi adelij 8.8.2019 Ylen sahhiittâllâm, kost sun pahudij, čuujootmáin AHR:st talle kieđâvuššâmnáál orroo jiešvuoigimijn tohhum väidimij väideid, ete ”lii čielgâs, ete taid ulmuid kalga macâttiđ valjâluvâttâlmân”. Celhidijnis president Kuusiniemi munedij tuámustovlistis čuávdim vyerdee väidimaašij kieđâvuššâm loppâpuáttus vuovvijn, mii luávkkái ääši kieđâvuššee juáhus tuámárij jiešráđálâšvuođâ já pelettemesvuođâ tâi kuittâg mielâkove, mii tast šadda äššiomâháid já aalmugân AHR hináin kieđâvuššâđ väidimijd tienuuvt, ete tot kunnijât vuoigâlii riehtijotteem vuáđulijd prinsiipijd.

Lasetiäđuh:

Sämitige valjâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi, p. 010 839 3190, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi

Nuoraidráđđi Kuplat rikki-leairras oaivegávpotguovllus 28.8-1.9.2019

Kuplat rikki 2 -leaira ordnejuvvo Helssegis Östersundom leairaguovddážis 28.8-1.9.2019.  Sámedikki nuoraidráđi leirii oassálastet golbma sámenuora sihke jođiheaddjin nuoraidčálli. Boahttevaš leairra temán nuorat leat sávvan temáid, mat ovddidit ovttaveardásašvuođa, ja maiddái temáid, mat laktásit nuoraid skuvlejupmái ja ámmáhii. Lassin oktan guovddáš temán leat birasáššit. Nuorat besset maiddái deaivvadit ee. oahpahusministtar Li Anderssoniin, birasministtar Krista Mikkosiin sihke oahpahusráđđehusa oaivehoavda Olli-Pekka Heinosiin. Lassin leat sohppon deaivvadeamit ovttaveardásašvuođadoaimmahaga bajitdárkkisteaddji Matti Jutilain sihke Suoma birasguovddáža hoavda Eeva Furmaniin.

”Vuorddán leairras eandaliige dan, ahte beasan oahpásmuvvat ođđa nuoraide ja ságastallat nuoraid beroštahtti áššiin nugo dálkkádatnuppástusas. Vuorddán leairra buorre mielain, daningo ovddit geasi leaira lei duođaige lihkostuvvan. Beassat leairras deaivvadit oahpahusministariin ja maiddái birasministeriin. Sávan, ahte beassat deaivvadeamis bajidit ovdan midjiide dehálaš temáid ja beassat váikkuhit”, muitala  nuoraidráđi várreságajođiheaddji Ánte Veijola iežas jurdagiid birra ovdal leairra. Nuoraidráđi ovddasteaddjin Ánte Veijola lassin leat Marianne Ketola ja Jasmin Semenoff.

Kuplat rikki lea  Sámedikki nuoraidráđi , Helssega , Durdnosa nuoraidráđiid ja sihke Espoo ja Anára nuoraidstivrraid oktasašprošeakta. Prošeavtta ulbmilin lea lasihit váikkuheaddjinuoraid gaskasaš áddejumi, viiddidit sin oainnuid sisriikkalaš kultuvrraid máŋggahámatvuođas sihke váikkuhanvejolašvuođain.

Prošeavtta olis lágiduvvui osolašvuođaleaira Anára Vasatokkas  geassit 2018. Leairra prográmmas ovdan buktojedje ee. davvi mihtilmasvuođat sihke davvi luonddu erenomášvuohta ja dan mearkkašupmi  báikkálaš olbmuide. Dan lassin nuorat juogadedje nuppiide konkrehtalaš vugiid,  man láhkai nuoraid jietna iešguđege vugiin boahtá gullot. Leairra dehálaš bargun lei addit nuoraide vejolašvuođa plánet prošektii joatkaga. Leairra áigge nuoraide bohciidii sávaldat lágidit seamma sullasaš leairra, gos isidasti oassebeallin livčče oaivegávpotguovllu nuorat.

Oktasašbargoguoimmit: Sámedikki nuoraidráđđi, Espoo nuoraidstivra, Durdnosa nuoraidráđđi, Helssega nuoraidráđđi

Lassidieđut

Nuoraidčálli Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta@samediggi.fi

Sámedikki stivra gieđahalai válgalogahallamii ohcaleami guoski njulgengáibádusaid

Sámedikki stivra lea čoahkkimisttis 27.8.2019 gieđahallan válgalávdegotti mearrádusain dahkkon njulgengáibádusaid. Sámediggi addá mearrádusaid diehtun njulgema gáibidan olbmuide vahkuid 35 ja 36 áigge.

Sámedikki stivra gieđahalai 240 válgalogahallamii ohcaleami guoski njulgengáibádusa čoahkkimisttis 27.8.2019. Sámediggi addá mearrádusaid diehtun njulgema gáibidan olbmuide vahkuid 35 ja 36 áigge. Dárkkistuvvon beavdegirji oktan čuvvosiiguin almmustahtto dan almmolaš osiin vahku 36 áigge.

– Njulgengáibádusaid gieđahallan stivrras lea dál dikšojuvvon oassin válgalogahallamii ohcalan-proseassa. Njulgengáibádusat ledje eanet go goasge ovdal, kommentere Sámedikki stivrra beales ságadoalli Tiina Sanila-Aikio.

Sámedikki stivrra mearrádusaide lea vejolaš ohcat nuppástusa alimus hálddahusrievttis.

Lassediehtu

Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Duodjeakademiija koordináhtorin Ingá Påve Idivuoma

Lásse-Piera-Siivvar-Hartviga Iŋgá dahje Ingá Påve Idivuoma lea eret Porsáŋgguvuonas Norgga beale Sámis, muhto lea maiddái gullevašvuohta Sohpparii, Ruoŧa beale Sápmái, gos su eatni lea eret. Idivuoma orru ja lea náitalan Ruoŧa beale Sámi Gárasavvonii, gos sus leat guokte máná ja isit. Son gearggai master oahpuinis duojis 2017 Sámi allaskuvllas Guovdageainnus, ja lea dan rájes bargan prošeaktajođiheaddjin ja allaskuvlalektorin Sámi allaskuvlla duodjeoahpus.

Idivuoma lea dál álgán koordináhtorin Duodjeakademiija ovddidanprošektii, mii lea ovttasbargodoaibma gaskkal Sámedikki ja Eanodaga gieldda. Bargu álggahuvvui borgemánu 12. beaivvi ja bistá juovlamánu 31. beaivái. Idivuoma bargobáiki lea Gárasavvonis čujuhusas Ruotsintie 50, boares tuolloviesus.

Duodjeakademiija váldoulbmil lea ovddidit ja nannet duoji sajádaga sámi servodagain Suoma beale Sámis.

– Mun illudan sakka álggahit Duodjeakademiija barggu, go beasan bargat iežan jiellat surggiin, namalassii duodjesurgiin ja dan ovdánahttit, dadjá Idivuoma.

Sámediggi lea ožžon prošektii ruhtadeami Duottar-Lappi Leadera bokte.

Oktavuođa dieđut:

Iŋgá Påve Idivuoma
inga.idivuoma(at)samediggi.fi
tel. +358 40 620 6676

 

 

Norgga Sámediggi geigii giellakampánja “Sámás muinna” Suoma Sámediggái 24.8.2019 Čeavetjávrris

Norgga Sámedikki presideanta Aili Keskitalo geigii Sámás muinna -giellakampánja Suoma Sámedikki ságajođiheaddjái Tiina Sanila Aikioi nuortalaččaid ásaiduhttima 70-jagi ávvudoaluin Čeavetjávrris 24.8.2019. Norgga Sámediggi lea álggahan kampánja 2013:s. Kampánja mihttu lei čalmmustahttit giellageavaheami nuoraid gaskkas ja kampánja čađahuvvui olu sosiála mediaid bokte. Kampánja sirdojuvvui Ruoŧa Sámediggái 2016 rájes.

Norgga sámedikki presideanta Aili Keskitalo dajai sáhkavuorustis Čeavetjávrris, ahte sii leat leamaš hui duđavačča Sámás muinna -kampánja sisdoaluin ja lihkostuvvamin. Son maiddái illudii go kampánjii bohtet ná ain eanet sámegielat fárrui – dál maid nuortalaš- ja anárašgielat ja sávai vel lihkku kampánjjain seammás go geigii dan Suoma Sámedikki presidentii Tiina Sanila Aikioi.

Suoma sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio muittuhii ságastis bealistis sámásteami deaŧalašvuođas, vaikke dat váttis muhtumin orruge ja gáibiba diđolaš válljejumiid. Sanila-Aikio ávžžuhii buohkaid, geat juobe vehášge máhttet giela, sámástit ain, daningo muđui ođđa buolvvat eai oahpa giela iige giellasirdáseapmi joatkašuva.

Suoma sámediggi jugii ovttas sámedikki nuoraidráđiin nuortalaččaid ásaiduhttima 70-jagi ávvudoaluid áigge Sámás muinna -raddemearkkaid olbmuide, mearkan ja  muittuhussan buohkaide ahte sáhttá sámástit nuppiin. Sámediggi lea maid sávvan ahte Sámás muinna -kampánja áigge roahkasmuvašeimmet oahpahallat nuppi sámegiela vai ain buoret gulahalašeimmet gaskaneamet. Sámediggi boahtá earret eará almmustahttit lubmasátnegirjjáža, mas lea álki oahpahallat golmma sámegiela vuođđoáššiid. Suoma Sámediggi nammadii maiddái Ijahis idja -festivála oktavuođas njeallje sámegielat giellaofelačča: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee. Nuortalašgielat giellaofelaš Teemu Titola oassálastii Čeavetjávrri doaluide.

Sámás muinna -kampánja lea oassin Sámedikki doaimmaid eamiálbmogiid giellajagi oktavuođas.

Lassidieđuid

Tiina Sanila-Aikio

ságadoalli, tlf. 010 8392192, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Anne Kirste Aikio

gielladorvočálli, tlf 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Nuortalaččaid ásaiduhttima ja Čeavetjávrri skuvlla 70-jagi ávvudeapmi

Buorit nuortalaččaid ovdaolmmoš Feodoroff, Čeavetjávrri skuvlla rektor Nieminen, Norgga Sámedikki presideanta Keskitalo, allagit basuhuvvon Helssega ja olles Suoma earkebisma Leo, metropolihtat Elia ja Arseni sihke buorit ávvuguossit,

mus lea stuorra illu ja gudni buktit Sámedikki beales dearvvahusa nuortalaččaid ásaiduhttima ja Čeavetjávrri skuvlla 70-jagi ávvudeapmái.

Mis olbmuin lea dáhpin čoahkkanit  erenomáš lihku ja massima bottu oktavuođas: ođđa eallima ja jápmima muitun.

Dál viđát geardde dollon ásaiduhttima 10-jagi  ávvudeamis dovdat, velge, duogášbávččasin buot dan, maid ásaiduhttima ovdal dáhpáhuvvan massimat min álbmogisttámet dolvo: eatnamiiddámet, čáziideamet ja vejolašvuođa ráhkadit boahttevuođa iežamet dárbbuin. Ja seammá háve goittotge ávvudit, ainge, min álbmogeamet ceavzima. Ávvudit eallima joatkašuvvama Njávdáma ja Njellim-Keväjärvi nuortalašguovlluin, gos min álbmogeamet lea huksen ođđa álggu ja ruohtasmuvvama. Guovlluide, main oassi lea leamaš álggos juo nuortalaččaid ja oassi anáraččaid árbevirolaš guovllut. Dát min orrun justa dáppe, Čeavetjávri-Njávdáma guovllus geahččaluvvo ainge eretsihkkojuvvot nu suopmelaš go sápmelašge historjjáčállimis, mii lea váidalahtti. Dan dihtii min bargomet lea muitit ieš dan.

Man čeavlái leange otná beaivve nuorat buolvvain, geat leat váldán giellamet ruovttoluotta, geat háliidit bargat min servošeamet ovdii, geat válljejit doaibmat min árbevirolaš siidaortnegeamet bokte, Nuortalaččaid siidačoahkkima bokte ja geat leat váldán ovddasvástádusa álbmogeamet boahttevuođas. Man čeavlái leange otná beaivve nu Njávdáma go Njellim-Keväjärvi nuortalašguovlluin ássi nuorat buolvvain, geat leat válljen árbevirolaš ealáhusaid.

Nuortalašgiella gullo ja oidno. Lean erenomáš ilolaš, ahte mis leat vuot eatnigielat mánát ja maiddái  giela ođđa hállit. Jaakko Gauriloff lea muittuhan min lávlumiin juo logiid jagiid, ahte sámástehpet álot. Man vealtameahttun ráva dát leage. Jaakko sániide lea álki searvat. Muhto dán rávvaga lea hirbmat váttis čuovvut. Dán rávvaga ferte válljet, ođđasit aht´ ođđasit. Ja dáid válljemiid mun ávžžuhan min buohkaid bargat.

Lea erenomáš dehálaš, ahte buohkat dii, geat máhttibehtet veháge giela, sámástivččiidet midjiide, go muđui mii eat sáhte oahppat, iige giela hálliid ráidu sáhte joatkašuvvat.

Nuortalašgiela giellabarggus ja oahpahusas lea ovdánuvvon erenomáš stuorra lávkkiiguin ovddos guvlui maŋimuš viđa jagi áigge. Das Čeavetjávrri skuvllas lea leamaš ja lea ain duođaige mearkkašahtti rolla. Háliidivččen gohčodit Čeavetjávrri skuvlla gietkkan. Gietkama váldogeavahandárkkuhus lea addit dorvvu, suoji ja lieggasa mánnái, guhte giesaduvvo gietkama sisa. Čeavetjávrri skuvla lea nuortalaš mánáid ja nuoraid šaddanbáiki, makkár ii leat gostige eará sajis. Skuvla suodjala min divrasepmosiid, min mánáideamet ja nuoraideamet. Sáhtán iežan vásáhusa vuođul dadjat, ahte dán skuvllas oažžu dehálaš nisttiid eallima várás.

Sávan lihku Čeavetjávrri skuvlla nuortalašgiela ja kultuvrra ovdii dahkkon erenomáš buori barggu ovddas. Sávan, ahte skuvla joatká dán bálgá alde ásahemiin alcces čielga ulbmiliid boahttevuhtii. Lean sihkkar, ahte nuortalaččaid searvvuš lea doarjumin Sámedikki láhkai dáid ulbmiliid.

Lean buriin mielain fuopmášan, ahte oinnolaš oassi min kultuvrras, duodji, lea gullagoahtán fas eanebuid nuortalaččaid beaivválaš árgabeaivái. Čuovvovaš mearkkašahtti kultuvrra oassi, masa mii galggašeimmet mu mielas bidjagoahtit deattu, leat min doaibmanvieruid ja siidaortnega gáhtten ja maiddái oktavuođa ealáskahttin eatnamii ja čáhcái.

Mis lea muittus vel min álbmogeamet doaibmanvierut, mat leat ovdal stivren siiddaid sin čovdosiin. Lei gažaldat dasto guollečáziid dahje árbbi juohkimis, riidduid dahje rihkkosiid soabadeamis dahje oktavuođaid dikšumis kránnjásiiddaide. Jáhkán, ahte doaibmanvieruid ruovttoluotta máhcaheapmi servošeamet ja doaimmaideamet oassin livččii vel vejolaš. Máhcaheapmi livččii dakkár ášši, mii buorida, nanne ja áhpásmahttá álbmogeamet. Jáhkán, ahte doaibmanvieruid dovdán ja dovddasteapmi attášii nuppelágan perspektiivva áššiid gieđahallamii. Álbmogeamet ovddit doaibmanvuohki máhcahivčče milliimet dan, mii lea doaimmadettiin deháleamos: birrasa luonddu suodjaleapmi, vuoi dat reahkkášii midjiide vel boahtte jagi, 20 jagi geažes dahje golmma buolvva geažis.

Livččii dehálaš máhcahit doaibmanvieruid sihke nannet siidaortnega maiddái dan dihtii, go dálkkádatnuppástusa mielddis buktin nuppástus dagaha buot áššiid rievdama. Dieđán, ahte árbevirolaš diehtu sihke doaibmanvierut siidaortnegiin ja luondduriggodagaid hálddašemiin bohtet veahkehit min dálkkádatnuppástussii vuogáiduvvamis, vuoi ceavzzášeimmet maiddái dán geahččalusas álbmogin boahttevaš áigái. Juos háliidit sirdit álbmogeamet boahttevuhtii min árbevirolaš ealáhusaiguin, gielain ja kultuvrrain, eat oaččo šat addit eatnamiiddámet ja čáziideamet eallinvuohkái, mii lea eallima vuostásaš. Erenomážit Njellim-Keväjärvi guovllu ja maiddái Njávdáma guovllu nuortalaččain lea stuorra vástu das, ahte siidačoahkkinortnet doaibmanvieruiguin doaibmá, ođasmuvvá vástidit dálá dárbbuid ja sirdása boahttevaš buolvvaide. Dan mii leat velggolaččat sidjiide, geat eai šat leat dáppe.

Loahpas háliidivččen Sámedikki bealis muitit smávva skeaŋkkain Nuortalaččaid siidačoahkkima. Dán távvala lea ráhkadan Merja Aletta Ranttila dološ, nuortalaččaid Kåʹllmuõrâž-máidnasa (smávva gollemuorra) vuođul. Govva muitala mu mielas duođaige bures das, man čiekŋalis oktavuohta mis lea leamaš ja sáhtášii ain leat luondduin. Bivddán ovdaolbmo váldit vuostá skeaŋkka.

Lassedieđut

Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sámedikki stivrra čoahkkin 13/2019 sirdašuvvan

Sámedikki stivrra čoahkkin 13/2019 lea sirdašuvvan ja dollojuvvo maŋŋebárgga 27.8.2019 rájes. Čoahkkin livččii galgan leat 19.-21.8.2019, muhto olmmošlaš sivaid dihte čoahkkima šadde sirdit. Čoahkkimis gieđahallet válgalávdegotti mearrádusain dahkkon njulgengáibádusaid.

Lassedieđut:

Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio tel. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sámedikki válgalávdegoddi guoddalii AHR boastto mearrádusain

Sámedikki válgalávdegoddi lea guoddalan alimus hálddahusrievtti 16 mearrádusas, maiguin válgalávdegotti suoidnemánus dahkan iešnjulgemat ledje gomihuvvon. Guoddaleapmi lea dahkkon AHR:ái hálddahusgearregastinlága mieldásaš badjelmearálaš nuppástusohcanvuohkin.

AHR lei čoavdán iešnjulgemiin dahkkon váidagiid vuoiggalaš riektegeavvama vuođđoprinsihpaid loavkidemiin gulakeahttá ollege váidaga geažil válgalávdegotti dahje sámedikki. Dán meannudanfeailla geažil AHR mearrádusat leat šaddan sisdoaluset dáfus feaillalažžan, go dain lea navdojuvvon, ahte AHR ovddeš, sámedikki válgalogahallama guoski čovdosat čanašedje jagi 2019 válgalogahallama ektui, fuolakeahttá ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea guovvamánus 2019 addin čovdosiin.

”Sápmelaččaid dáfus ná mearkkašahtti áššis AHR livččii eandalit galgan gullat válgalávdegotti”, dadjá válgalávdegotti ságadoalli Janne Näkkäläjärvi.

Olmmošvuoigatvuođakomitea addin čovdosiin lea gávnnahuvvon ahte AHR ovddit mearrádusat loavkidit sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid ja Suoma stáhta lea geatnegas fuolahit das, ahte dán sullasaš loavkideamit eai dáhpáhuva šat 2019 válggain. Vuođđolága 22 § mielde duot geatnegasvuohta ii guoskka dušše láhkaásaheaddji, muhto maiddái AHR ja sámedikki válgalávdegotti.

Lassediehtu

Sámedikki válgalávdegotti ságadoalli Janne Näkkäläjärvi, t. 010 839 3190, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi