Saamelaiskäräjät ilmoittaa haettavaksi määräaikaisen hallintosuunnittelijan tehtävän

Työ alkaa sopimuksen mukaan ja kestää 31.12.2019 saakka. Suunnittelijan tehtävänä on hallintopäällikön alaisuudessa valmistella yleis- ja henkilöstöhallintoon liittyviä tehtäviä. Kelpoisuusehtona on tehtävän edellyttämä soveltuva koulutus. Tehtävän menestyksellistä hoitamista edesauttaa hyvä hallinnollisten tehtävien tuntemus sekä kyky itsenäiseen työskentelyyn. Suunnittelijan palkkaus määräytyy Saamelaiskäräjien palkkausjärjestelmän vaativuustason IV/III mukaisesti (peruspalkka 2565,88 euroa/kk). Peruspalkan lisäksi työstä maksetaan 24 %:n saamelaisalueen lisä ja työkokemuksen mukaan määräytyvät kokemuslisät.

Hakemukset liitteineen tulee toimittaa saamelaiskäräjien sihteeristöön 9.9.2017 mennessä osoitteeseen https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?b36212ff

Lisätietoja työstä antaa Saamelaiskäräjien hallintopäällikkö Pia Ruotsala-Kangasniemi p. 010 839 3106. Saamelaiskäräjien toimintaan voi tutustua nettiosoitteessa www.samediggi.fi.

Inarissa 30.8.2019 Saamelaiskäräjät

Riehtiminister Henriksson já Sämitigge teivii

Riehtiminister Anna-Maja Henriksson teeivâi onne Sämitige saavâjođetteijeid já eres ovdâsteijeid Helsigist. Teivâmân uásálistij riehtiminister lasseen staatâčällee Raimo Luoma staatârääđi kansliast. Teivâm uárnejii Sämitige alguu keežild.

Tilálâšvuođâst tohhui kejâstâh sämmilij vuoigâdvuođáid kyeskee puáttee havváid já kullojii Sämitige uáinuh tai haavâi jotonpiejâmist. Savâstâllii eereeb iärásijn sämitiggelaavâ valmâštâllâm juátkimist nuuvt,ete kevttih tááláá valmâštâllâmamnâstuv sehe sämikielâ, -kulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi oovdedmist. Uásipeleh soppii ete paijeentuálih ain šiev savâstâllâmohtâvuođâ já dialog.

Lasetiäđuh:

Staatâčällee Malin Brännkärr, p. 040 534 7727, ovdânommâ.suhânommâ(at)om.fi

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 010 839 3192, ovdânommâ.suhânommâ(at)samediggi.fi

Sämitige valjâlävdikoddeest nubbe kuoddâlem AHR puástumiärádâsâin

Sämitige valjâlävdikodde kuoddâlij 20.08.2019 16 miärádâsâst, moiguin alemus haldâttâhriehti lâi komettâm valjâlävdikode syeinimáánust toohâm jiešvuoigimijd. Ovdebij miärádâsâi maŋa AHR lii adelâm lase jiešvuoigimijd kometteijee miärádâsâid, moid kuáská ovdebijn miärádâsâin merkkum luávkkámij lasseen uđđâ vuoigâlii riehtijotteem luávkkám.

Siämmáánáál ko vuossâmuin 16 miärádâsâin, meid tääl uđđâ kuoddâlem čuosâttâhhân orroo 40 tábáhtusâst AHR lâi čuávdám jiešvuoigimijn tohhum väidimijd vuoigâlii riehtijotteem vuáđuprinsiipijd luávkkáámáin kulâhánnáá ollágin väidim keežild valjâlävdikode tâi sämitige. Ko čuávduseh lijjii tohhum tuše väidee kulâmáin, te toid lijjii pááccám čielgâ feeilah.

AHR 40 uđđâ čuávdusijd hettee lasseen nubelágán vuoigâlii riehtijotteem luávkkám.

AHR president Kari Kuusiniemi adelij 8.8.2019 Ylen sahhiittâllâm, kost sun pahudij, čuujootmáin AHR:st talle kieđâvuššâmnáál orroo jiešvuoigimijn tohhum väidimij väideid, ete ”lii čielgâs, ete taid ulmuid kalga macâttiđ valjâluvâttâlmân”. Celhidijnis president Kuusiniemi munedij tuámustovlistis čuávdim vyerdee väidimaašij kieđâvuššâm loppâpuáttus vuovvijn, mii luávkkái ääši kieđâvuššee juáhus tuámárij jiešráđálâšvuođâ já pelettemesvuođâ tâi kuittâg mielâkove, mii tast šadda äššiomâháid já aalmugân AHR hináin kieđâvuššâđ väidimijd tienuuvt, ete tot kunnijât vuoigâlii riehtijotteem vuáđulijd prinsiipijd.

Lasetiäđuh:

Sämitige valjâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi, p. 010 839 3190, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi

Nuorâirääđi Kuplat rikki-leeirâst uáivikaavpugkuávlust 28.8-1.9.2019

Kuplat rikki 2 -leirâ uárnejuvvoo Helsigist Östersundom leirâkuávdáást 28.8-1.9.2019.  Sämitige nuorâirääđist leeirân uásálisteh kulmâ säminuorâ sehe stivrejeijen nuorâičällee. Puáttee leeirâ teeman nuorah láá tuáivum oovtviärdásâšvuođâ ovdedeijee teemaid sehe nuorâi škovliimân já ámáttân lohtâseijee teemaid. Toos lasseen ohtân tergâdis teeman láá pirâsääših. Nuorah teivâdeh meid ei. máttááttâsminister Li Andersson, pirâsminister Krista Mikkonen sehe máttááttâshaldâttâs uáivihoovdâ Olli-Pekka Heinonen. Toos lasseen láá soppum, ete teivâdeh oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuv pajetärhisteijee Matti Jutila sehe Suomâ pirâskuávdáá hoovdâ Eeva Furman.

”Mun vuárdám leeirâst eromâšávt, ete peesâm uápásmuđ uđđâ nuoráid já savâstâllâđ aašijn, main nuorah láá perustum, tego šoŋŋâdâhnubástusâst. Mun vuárdám leeirâ moovtâ, ko oovdeb keesi leirâ lâi tuođâi luhostum. Mij peessâp leeirâst teivâdiđ máttááttâsminister já meid pirâsminister. Mun tuáivum, ete mij pyehtip teivâdmijn pyehtiđ oovdân mijjân tehálijd teemaid já peessâp vaiguttiđ”, muštâl nuorâirääđi värisaavâjođetteijee Ánte Veijola jurduidis ovdil leeirâ. Nuorâirääđi ovdâsteijen Ánte Veijola lasseen láá Marianne Ketola já Jasmin Semenoff.

Kuplat rikki lii Sämitige nuorâirääđi, Helsig-, Tornio nuorâiraađij sehe Espoo já Aanaar nuorâiparlamentij ohtsâšhaahâ. Haavâ ulmen lii lasettiđ ibárdâs vaikutteijeenuorâi kooskâst, vijđediđ sii uáinu staatâ siste orroo kulttuurij maaŋgâhámásâšvuođâst sehe vaikuttemmáhđulâšvuođâin.

Haavâst uárnejui uásálistemleirâ Aanaar Vasatokkast keessiv 2018. Leeirâ ohjelmist oovdânpuohtui ei. tave jiešvuođah sehe tave luándu eromâšvuotâ já ton merhâšume páiháláid ulmuid. Toos lasseen nuorah juohhii nubijdis konkreetlijd vuovijd, maht uážžuđ nuorâi jienâ sierâlágán vuovijguin kulluđ. Leeirâ tehálâš pargon lâi adeliđ nuoráid máhđulâšvuođâ vuáváđ haahân joođhâ. Leeirâst šoodâi nuorâin tuoivâ orniđ västideijee leeirâ, mast uárnejeijee peeli liččii uáivikaavpugkuávlu nuorah.

Oovtâstpargopeleh: Sämitige nuorâirääđi, Espoo nuorâiparlament, Tornio nuorâirääđi, Helsig nuorâirääđi

Lassidieđut

Nuorâičällee Elli-Marja Hetta tel. 010 839 3134, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi

Sämitige stivrâ kieđâvušâi valjâluvâttâlmân ucâlumán kyeskee vuoigimvátámâšâid

Sämitige stivrâ lii čuákkimistis 27.8.2019 kieđâvuššâm valjâlävdikode miärádâsâin tohhum vuoigimvátámâšâid. Sämitigge addel miärádâsâid tiättun sijjân, kiäh láá vaattâm vuoigim, ohoi 35 já 36 ääigi.

Sämitige stivrâ kieđâvušâi 240 valjâluvâttâlmân ucâlumán kyeskee vuoigimvátámâššâd čuákkimistis 27.8.2019. Sämitigge addel miärádâsâid tiättun sijjân, kiäh láá vaattâm vuoigim, ohoi 35 já 36 ääigi. Tärhistum pevdikirje lahtosijdiskuin almostiteh toin oosijn, ko tot lii almos, oho 36 ääigi.

– Vuoigimvátámâšâi kieđâvuššâm stiivrâst lii tääl hoittájum uássin valjâluvâttâlmân ucâlumproosees. Vuoigimvátámâšah lijjii ulâttâsmeeri, kommentistij Sämitige stiivrâ peeleest saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Sämitige stiivrâ miärádâssáid lii máhđulâš uuccâđ nubástus alemuu haldâttâhrievtist.

Lasetiäđuh

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Taažâ Sämitigge keigij kielâkampanja “Sáámást munjin” Suomâ Sämitiigán 24.8.2019 Čevetjäävrist

Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo keigij Sáámást munjin -kielâkampanja Suomâ  Sämitige saavâjođetteijei Tiina Sanila-Aikion nuorttâlij asâiduttem 70 ive juhleest Čevetjäävrist 24.8.2019. Taažâ Sämitigge lii algâttâm kampanja ive 2013. Kampanja ulmen lâi ravkkâđ nuorâi juávhust perustume kevttiđ eenâb sämikielâ já kampanja olášuttii iänááš sosiaallii media peht. Kampanja sirdii Ruotâ Sämitiigán 2016 rääjist.

Taažâ Sämitige president Aili Keskitalo eeđâi sahâvuárustis Čevetjäävrist, ete sij láá lamaš uáli tuđâvááh Sáámást munjin -kampanja siskáldâsân já luhostuumân. Sun meiddei ilodij ko kampanjan puátih ain eenâb sämikielah fáárun – tääl meid nuorttâlâš- já anarâškielah já sun tuáivuttij vala luho kampanjan siämmást ko keigij tom Suomâ Sämitige saavâjođetteijei Tiina Sanila-Aikion.

Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštottij sahâvuárustis sámástem tehálâšvuođâst, veikâ tot oro-uv motomin vaigâdin já váátá tiätulii valjim. Sanila-Aikio avžuuttij puohâid, kiäh váhá-uv mättih kielâ, sámástiđ ain, tastko mudoi uđđâ suhâpuolvah iä oopâ kielâ ijge kielâsirdem jotkuu.

Suomâ Sämitigge juovij oovtâst nuorâirađđijn nuorttâlij asâiduttem 70 ive juuhlij ääigi Sáámást munjin -raddemeerhâid ulmuid, merkkân já muštottâssân puohháid ete sij pyehtih sámástiđ koskânis. Sämitigge lii meid tuáivum ete Sáámást munjin -kampanja ääigi mij movtáskep máttááttâllâđ pyerebeht monnii eres sämikielâ, vâi mij pyehtip ain eenâb kevttiđ sämikielâ koskânân. Sämitigge almostit lummosänikirje, moin lii älkkee máttááttâllâđ kuulmâ sämikielâ vuáđuaašijd. Suomâ Sämitigge nomâttij meid Ijâttes iijâ -festivaal ohtâvuođâst nelji sämikielâlii kielâofelâš: Sámásteaddji – Säämsteei – Sámásteijee. Nuorttâlâškielâ kielâofelâš Teemu Titola uásálistij Čevertjäävri juhlijd.

Sáámást munjin -kampanja lii uási Sämitige algâaalmugkielâi teemaive.

Lasetiäđuh

Tiina Sanila-Aikio

saavâjođetteijee puh, 010 8392192, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Anne Kirste Aikio

kielâtorvočällee, puh 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Nuorttâlij asâiduttem já Čevetjäävri škoovlâ 70 ive juhle

Árvusiih nuorttâlij ovdâolmooš Feodoroff, Čevetjäävri škoovlâ rehtor Nieminen, Taažâ Sämitige president Keskitalo, ollâgávt pasottum Helsig já oles Suomâ arkkâpispe Leo, metropoliit Elia já Arseni sehe pyeri juhleviehâ,

must lii stuorrâ ilo já kunnee pyehtiđ Sämitige peeleest tiervâttâs nuorttâlij asâiduttem já Čevetjäävri škoovlâ 70 ive juuhlán.

Mij ulmuuh laavip čokkâniđ juhlođ eromâš luho já monâttâs tove: uđđâ eellim já jäämmim.

Tääl viiđâd tove juhlomnáál asâiduttem 10 ive áávvudmist mij tubdâp, vala-uv, kommepohčâsin puoh tom, maid asâiduttem ovdiibeln tábáhtum monâttâsah mii aalmugist valdii: jieččân enâmeh, čääsih já máhđulâšvuotâ hammiđ puátteevuođâ jieččân vuolgâsoojijn. Já siämmást mij kuittâg juhlop, ain, mii aalmug cevzim. Mij juhlop eellim jotkum Njiävđám já Njellim-Kiđđâjäävri nuorttâlâškuávluin, kost mii aalmug lii ráhtám uđđâ alguu já ruotâsmum. Kuávloid, main uási láá algâ aalgâst-uv lamaš nuorttâlij já uási anarâšâi ärbivuáváliih kuávluh. Taam mii orroom eidu tääl, Čevetjäävri-Njiävđám-kuávlust viggeh vaidâlitteht ain sikkođ meddâl nuuvt syemmilii ko meid sämmilii historjáčälimist. Talle mii pargon lii mušteđ tom jieš.

Mon čiävláá mun lam onne nuorâb suhâpuolvâin, kiäh láá váldám mii kielân maasâd, kiäh halijdeh porgâđ mii siärváduv oovdân, kiäh väljejeh toimâđ mii ärbivuáválii sijdâvuáháduv, Nuorttâlij sijdâčuákkim peht já kiäh láá váldám ovdâsvástádâs mii aalmug puátteevuođâst. Mon čiävláá mun lam onne nuuvt Njiävđám ko Njellim-Kiđđâjäävri nuorttâlâškuávlust ässee nuorâb suhâpuolvâin, kiäh láá valjim ärbivuáválijd iäláttâsâid.

Nuorttâlâškielâ kulloo já uáinoo. Mun lam eromâš ilolâš, ete mist láá vuod eenikielâliih párnááh sehe uđđâ kielâsárnooh. Jaakko Gauriloff lii muštottâm mii lávlumáin jo maaŋgâid iheluuvijd, ete sámástiđ ain. Mon velttidmettum raavâ taat lâi-uv. Jaako saanijd lii älkkee servâđ. Mutâ taam ravvuu lii hirmâd vaigâd nuávdittiđ. Tom ravvuu kalga valjiđ, ain uđđâsist. Já taid valjiimijd mun avžuuttâm mii puohâid rähtiđ. Lii eromâš tehálâš, ete tij puoh, kiäh mättivetteđ uccáá-uv kielâ, sárnuvetteđ tom mijjân, ko mudoi mij ep pyevti oppâđ, ijge kielâsárnoi salvân pyevti jotkuđ.

Nuorttâlâškielâ kielâpargoost já máttáátmist láá moonnâm hirmâd stuorrâ lavhijguin ovdâskulij majemui viiđâ ive ääigi. Tast Čevetjäävri škoovlâst lii lamaš já lii ain tuođâi merhâšittee rooli. Mun halijdiččim nabdeđ Čevetjäävri škoovlâ kietkâmin. Kietkâm váldutárguttâs lii adeliđ torvo, syeje já liegâsvuođâ párnážân, kiäm käpiliteh kietkâm siisâ. Čevetjäävri škovlâ lii nuorttâlij párnái já nuorâi šoddâmsaje, maggaar ij kosten eres saajeest lah. Škovlâ suoijâl mii mávsulumos, mii párnáid já nuorâid. Mun puávtám jieččân feerimij peht ettâđ, ete taan škoovlâst finnee eromâš evvisijd eellim várás. Mun tuáivuttâm luho Čevetjäävri škoovlân nuorttâlâškielâ já -kulttuur oovdân porgum merettes mávsulii pargoost. Mun tuáivum, ete škovlâ juátká taan pálgást já aasât olssis čielgâ uulmijd puátteevuotân. Mun lam vises, ete nuorttâlâš siärvádâh lii tuárjumin Sämitige náál taid uulmijd.

Mun lam iloin merkkum, ete mii kulttuur uáinojeijee uási, ađai kietâtyeji, lii vuod uási maaŋgâ nuorttâlij ellee aargâ. Čuávvoo merhâšittee kulttuur uási, moos mij kolgâp muu mielâst vuáijuđ, lii kattiđ mii täpilaavâ já sijdâvuáháduv sehe iäláskittiđ mii koskâvuođâ enâmân já čáácán.

Mij muštep vala mii aalmug täpilaavâ, mii lii ovdil stivrim siijdâid sii čuávdusijn. Lâi koččâmuš talle kyeličaasij tâi äärbi jyehimist, riijdoi tâi rikosij soovâtmist tâi koskâvuođâi hoittáámist ránnjásijdáid. Mun oskom, ete täpilaavâ macâttem mii siärváduv já toimâvuovij uássin ličij vala máhđulâš. Macâttem ličij mii aalmug pyeredeijee, kiävrudeijee já vuáimásmittee äšši. Mun oskom, ete täpilaavâ tubdâm já tubdâstem adeličij mii tooimâin sierâlágán perspektiv kieđâvuššâmnáál aššijd. Mii aalmug oovdeb toimâtääpi macâttičij mielân tom, ete mii lii mii tooimâin tehálumos: pirâstittee luándu suojâlem, vâi tot pijssááččij mijjân vala puáttee ive, 20 ive keččin tâi kuulmâ suhâpuolvâ keččin.

Ličij tehálâš macâttiđ täpilaavâ sehe nanodiđ sijdâvuáháduv meid tondiet, ko šoŋŋâdâhnubástus mieldi pyehtim nubástus šadda nubásmittiđ puoh. Mun tiäđám, ete mii ärbivuáválâš tiätu sehe täpilaavah sijdâvuáháduvváin já luánduriggoduvâi haaldâšmijguin išedeh mii šoŋŋâdâhnubástusân taibâmist, vâi mij cevzip meid taan keččâlâsâst aalmugin puáttee ááigán. Jis mij halijdep sirdeđ mii aalmug puáttee ááigán ärbivuáválij iäláttâsâidânguin, kielâidânguin já kulttuurijdânguin, te mij ep koolgâ innig adeliđ enâmijdân já časijdân eellimvuáhán, mii lii eellim vuástásâš. Eromâšávt Njellim-Kiđđâjäävri kuávlu sehe Njiävđám kuávlu nuorttâlijn lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete sijdâčuákkimvuáhádâh täpilaavâinis tuáimá, uđâsmuvá västidiđ tááláá ääigi tárboid já sirdâšuvá puáttee suhâpuolváid.Tom mij lep velgus sijjân, kiäh iä innig lah tääbbin.

Loopâst mun halijdiččim Sämitige peeleest mušteđ uccâ skeŋkkáin Nuorttâlij sijdâčuákkim. Merja Aletta Ranttila lii särgum taam taavlu puáris, nuorttâlii Kåʹllmuõrâž (Kollemuorâš)-mainâs mield. Kove symbolist muu mielâst eromâš pyereest tom, maht jieŋâlis ohtâvuotâ mist lii lamaš já puávtáččij ain leđe luándoin. Mun pivdám ovdâulmuu väldiđ skeeŋkâ vuástá.

Lasetiäđuh

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Uđđâ digimateriaal anarâškielâ viereskielân máttááttâsân

Škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh almostit uđđâ digimaterialijd anarâškielâ viereskielân máttááttâsân Hitruu 1 Ááhu kuuvl! já Hitruu 2 Pennuu seibi. Kiirjij teevstâid lii čáállám Teija Linnanmäki já kuuvijd lii sárgum Riitta Ahonen.

Hitruu 1 Ááhu kuuvl! lii uáivildum vuáđuškoovlâ kuálmád luoka já Hitruu 2 Pennuu seibi niäljád luoka materialin, mut taid puáhtá pyereest kevttiđ meid puárásub uáppei já rävisulmui viereskielân máttááttâsâst. Kiirjij suotâs mainâseh suápih luuhâm- já kuldâlemnáál meid eenikielâmáttááttâsân. Kirjeh láá jo almostum printtejum kirjen. Kuohtuid kiirjijd labdas meid hárjuttâskirje.

Škovlim já oppâmateriaal

Sämitige stiivrâ čuákkim 13/2019 lii sirdum

Sämitige stiivrâ čuákkim 13/2019 lii sirdum já tuálloo majebaargâ 27.8.2019 rääjist. Čuákkim lâi tárguttâs toollâđ 19.-21.8.2019, mutâ olmoošlij suujâi tááhust čuákkim lii sirdum. Čuákkimist kieđâvuššojeh valjâlävdikode miärádâsâin rahtum njuolgimvátámâšah.

Lasetiäđuh

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Sämitige valjâlävdikodde kuoddâlij AHR (KHO) puástumiärádâsâin

Sämitige valjâlävdikodde lii toohâm kuoddâlem alemuu haldâttâhrievti 16 miärádâsâst, moiguin valjâlävdikode syeinimáánust toohâm jiešvuoigimeh lijjii komettum. Kuoddâlem lii tohhum AHR:n haldâttâhlaavâkevttimlaavâ miäldásâš paijeelmiärálâš nubástusuuccâmvyehhin.

AHR lâi čuávdám jiešvuoigimijn tohhum väidimijd tienuuvt, et tot luávkkái vuoigâlii riehtijotteem vuáđuprinsiipijd, kulâhánnáá ollágin väidim keežild valjâlävdikode tâi sämitige. Taan monâttâllâmfeeilâ tiet AHR miärádâsâin láá puástusiskáldâsah, ko tain láá nabdam, ete AHR puáris sämitige valjâluvâttâlmân kyeskee čuávduseh čonâččii ive 2019 valjâluvâttâllâm háárán, peerusthánnáá OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem čuávdusijn.

”Sämmilij tááhust návt merhâšittee ääšist AHR ličij kolgâm veltihánnáá kuullâđ valjâlävdikode”, iätá valjâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi.

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea adelem čuávdusijn lii pahudum, et AHR tooleeb čuávduseh luávkkájeh sämmilij olmoošvuoigâdvuođâid já et Suomâ staatâ lii kenigâs huolâttiđ tast, et siämmáálágán luávkkámeh iä kiärdu 2019 vaaljâin. Vuáđulaavâ 22 § miäldásávt tot kenigâsvuotâ ij kuoskâ tuše lahâasâtteijei peic meid AHR:n já sämitige valjâlävdikoodán.

Lasetiäđuh

Sämitige valjâlävdikode saavâjođetteijee Janne Näkkäläjärvi, p. 010 839 3190, janne.nakkalajarvi(at)samediggi.fi