Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ aalgij

Sämikielâlij amnâsmáttáátteijei škovlimhaahâ, Ketterä ollâškovlâ aalgij kielâuápuiguin Anarist majebaargâ 13.8. Haavâ mittomeerrin lii škovliđ jotelávt uđđâ amnâsmáttáátteijeid sehe sämikielâi já eres oppâamnâsij máttááttâsân. Máttáátteijei vänivuotâ kuáská puoh kuulmâ sämikielâ oles riijkâst.

Kooveest láá haavâ máttáátteijeeh já pargeeh lekkâmtilálâšvuođâst 13.8. Aanaar Sajosist.

Sämitigge poorgâi 2017 ovdâčielgâdâs, mon tiäđu vuáđuld sämikielâliih máttáátteijeeh iä lah tuárvi. Orjâlâškielâliih luokamáttáátteijeeh já orjâlâškielâ amnâsmáttáátteijeeh láá valmâštum iänááš, mut meid sijjân lii stuorrâ tárbu. Tile lii váddásumos nuorttâlâškielâst, mut tile lii puárránmin. Puoh kulmâ sämikielâ, anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielâ láá tääl jiečânâs akateemisiih oppâamnâseh Oulu ollâopâttuvvâst.

Anarist algii anarâš- já orjâlâškielâ vuáđu-uápuh, moh pišteh ubâ luuhâmive já moh juátkojeh siämmást amnâsuápuiguin. Nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh láá álgám jo kiđđuv já juátkojeh tääl amnâsuápuiguin.

Haavâ škovliimeh juáhásuvvojeh kielâuáppoid, pedagoglâš uáppoid já säämi kirjálâšvuođâ uáppoid. Taah kuleh sämikielâ eenikielâ já kirjálâšvuođâ máttáátteijee tohálâšvuotâvátámâššáid. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh iä lah ovdil lamaš fáárust máttáátteijeeškovliimist. Säämi kirjálâšvuođâ uápuh älgih čohčuv 2020 já máttáátteijee pedagoglâš uápuh 2021.

Haahâ lii vuávájum nuuvt, et uáppeeh pyehtih valjiđ taid oosijd, moh sist váiluh. Škovliimist láá fáárust meid ulmuuh, kiäin lii máttáátteijee tohálâšvuotâ, mut sij halijdeh pyerediđ sämikielâ tááiđus, vâi pasteh máttááttiđ sämikielân. Motomijn occein vuod láá jo sämikielâ uápuh teikkâ uási uási uápuin já noonâ sämikielâ máttu, mut sist váiluh pedagoglâš uápuh.

Haavâ škovliimijd uárnejeh ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, šoddâdemtiettui tieđâkodde já Säämi máttááttâskuávdáš. Sämitigge lii fáárust haavâ stivrimjuávhust. Tot meid čuávu já raportist sämimáttááttâs máttáátteijeetiileest já návt tuárju haavâ tooimâ.

Haavâ ruttâdeh Máttááttâs- já kulttuurministeriö já Suomâ kulttuurruttârááju. OKM lii mieđettâm Oulu ollâopâttâhân kuulmâ ihán hahâruttâdem. Suomâ Kulttuurruttârááju lii tuárjum sämikielâid jo suullân 20 ihheed. Kulttuurruttârááju mieđettij haavâ uáppeid 300.000 eurod já taat summe juáhhoo stipendij peht uáppeid. Uási uáppein lii uuccâm virgeriijâ eidusii pargoost vâi uážžuh tohálâšvuođâ sämikielâlii amnâsmáttáátteijee paargon.

Haavâ joođeet FT Marja-Liisa Olthuis já haavâst lii pargen FM Tiina Mattanen Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist.

Lasetiäđuh:

Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi; 010 8393 11

Ketterä ollâškovlâ