Sámedikki válggaid evttohasásaheapmi nohká be 2.8. diibmu 16

Sámedikki válgalávdegoddi muittuha, ahte sámedikki válggaid 2019 evttohasásaheapmi nohká be 2.8. diibmu 16. Válljensearvvi vuođđudanáššegirji/evttohasohcamuš galgá leat válgalávdegottis Anáris Sajosa doaibmasajis máinnašuvvon áiggi rádjai (čujuhus: Sámekulturguovddáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 ANÁR).

Válljensearvi berre váldit dán vuhtii eandalii jos doaimmahit áššegirjjiid poastta bokte. Válgalávdegottis ii leat eará doaibmasadji, gos váldit áššegirjjiid vuostá.

Jietnavuoigadahtton olmmoš sáhttá gullat dušše ovtta válljensearvái, dahje muđuid su namma sihkkojuvvo buot válljenservviin eret. Válljensearvvi áššeolbmos lea vejolašvuohta dievasmahttit dahje njulget ohcamuša dieđuid ma 6.8. d. 16 rádjai.

Evttohasásaheamis kovit gávdnojit. Sámedikki válgalávdegotti internet-siidduin čujuhusas www.samediggi.fi/valggat-2019/?lang=dav ja daid oažžut Sámekulturguovddaš Sajosis.

Lassidieđut:

Sámedikki válgalávdegoddi
Sámekulturguovddáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Anár
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

Girkostobuin dáhpáhuvva ”Áigemátki”

MÁNÁIDE, NUORAIDE, BEARRAŠIIDDA
Girkostobuin dáhpáhuvva ”Áigemátki”
lávvordaga 3.8.2019 dmu 12-00-15.00

Govva: Musealágadus/Museovirasto

Lassidieđut:

Doaimmajođiheaddji
Petra Biret Magga-Vars
tel. 040 7325503
petra.magga(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaiskulttuurikeskus

Walt Disney Animation Studios ráhkada davvisámi veršuvnna Frozen 2 filmmas

Walt Disney Animation Studios (WDAS) ohcagoahtá fargga neavttárveaga sámegiel veršuvdnii Frozen 2 filbmii. Dát lea boađus ovttasbarggus gaskkal WDAS ja sámi álbmoga.

BURBANK, California, & KÁRÁŠJOHKA, Norga, GIRON, Ruoŧŧa, ANÁR, Suopma,
suoidnemánu 19. beaivvi 2019.

Sámegiel veršuvdna filmmas lea boađus ovttasbarggus gaskkal Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR), Sámeráđi ja Walt Disney Animation Studios, mas Frozen 2 filbmadahkkit leat ohcalan ja ožžon rávvagiid sámi bargojoavkkus osiide filmmas man inspirašuvdnan leamaš filbmadahkkiid mátkki Sápmái. Eambbo dieđut dán ovttasbarggus almmuhuvvo dán jagi mielde.

“Buot Disney Animation filmmaide lea dárbbašlas dáhkkát buori ovdabarggu dieđuid háhkamis vai sáhttit hukset miellagovahalli, muhto seammás jáhkihahtti máilmmiid mat leat dovddus gehččiide. Áibbas álggus Frozen 2 hábmemis, min filbmadahkkit mátkkoštedje Islándii, Norgii ja Supmi ohcat eambbo dieđuid. Mii finaimet máŋgga sajis ja deaivvadeimmet ollu olbmuiguin, earret eará sámiin. Dát váikkuhii ja čuozai midjiide garrasit”, dadjá filmma produseantta Peter Del Vecho.

Sámedikkiid ja Sámeráđi presideantat – Aili Keskitalo (Norga), Tuomas Aslak Juuso (Suopma), Per-Olof Nutti (Ruoŧŧa) ja Åsa Larsson-Blind (Sámeráđđi) dovddahit oktasaš cealkámušas movtta dán áššis:

“Mii leat rápmásat ja giitevaččat ovttasbarggus Disney Animation:in. Mii leat ilolaččat go sámi mánáide addojuvvo vejolašvuohta oaidnit filmma Frozen 2 iežaset eatnigillii. Mii leat hui duđavačča go sáhttit dáid ođđasiid muitalit dál go ON ávvuda Riikkaidgaskasaš jagi eamiálbmotgielaid várás”, dadjet sámi presideanttat.

Rick Dempsey, guhte lea SVP Creative Disney Character Voices International bealis, galgá gozihit ja jođihit barggu jorgalit Frozen 2 filmma davvisámegillii. Disney Animation ja Disney Character Voices International lea gieskat ovttasbargan guovddášolbmuiguin Tahiti, Hawaii ja Aotearoas ráhkadandihte sin guovllu eamiálbmotgielaid veršuvnnaid Moana filmmas, namalassii Tahiti, Hawaiia ja Māori gielaide.

Walt Disney Animation Studios álggaha fargga casting-proseassa gávdnat neavttárveaga davvisámi veršuvdnii Frozen 2 filmmas. Sámi veršuvdna galgá plána mielde almmuhuvvot seamma áigge go dat eará davviriikkalaš veršuvnnat juovlamánus 2019.

 

WALT DISNEY ANIMATION STUDIOS BIRRA:

Walt Disney Animation Studios bidjá oktii dáiddalaš historjjámuitaleami erenoamáš ja ođđaáigásaš teknologiijan, ja lea animašuvdnastudio gean jođiheaddjit ieža leat filbmadahkkit. Sii ráhkadit filmmaid mat leat beaggán ja váikkuhan olbmuid miehtá máilmmi. Studio lea Burbank, Los Angeles nammasaš báikkis ja sii huksejit iežaset barggu innovašuvnna ja kreatiiva návccaid ala. Dan leat dáhkkán vuosttaš animašuvnna filmma rájes, 1937:s “Snow White & the Seven Dwarfs» gitta 2013 Academy Award®-vuoiti «Frozen» filmma rádjái, mii lea stuorámus animerejuvvon filbma áiggiid čađa. Studio lea maid ráhkadan filmmaid nu mo Pinocchio, Sleeping Beauty, The Jungle Book, The Little Mermaid, The Lion King, Big Hero 6 & Zootopia

 

Eanet dieđut:

https://www.disneyanimation.com

https://www.youtube.com/disneyanimation

https://www.twitter.com/disneyanimation

https://www.instagram.com/disneyanimation

https://www.facebook.com/disneyanimation

Govaid Frozen 2 filmmas sáhttá viežžat dáppe: https://www.image.net/Frozen2

 

SÁMI PARLAMENTÁRALAŠ RÁĐI JA SÁMIRÁĐI BIRRA:

Sámedikkit leat iešmearrideaddji ja ovddasteaddji ásahusat válljejuvvon sámi álbmogis Norggas, Suomas ja Ruoŧas. Sámedikkit bargat buot áššiiguin mat gusket sámi álbmogii.

Sámi Parlamentáralaš Ráđđi lea Sámedikkiid ovttasbargoráđđi mas Ruoššabeale sámi ovddasteaddjit maid oassálastet. SPR bargá dainna vuođuin ahte sámit leat okta álbmot, beroškeahttá riikkarájáin.

Sámiráđđi lea organisašuvdna Suomas, Ruoššas, Norggas ja Ruoŧas mii lea bargan sámi áššiiguin 1956 rájes. Sin váldobargun lea ovddidit sámi vuoigatvuođaid ja beroštumiid.

Eambbo dieđut:

https://samediggi.no

https://www.samediggi.fi

https://www.sametinget.se

http://www.saamicouncil.net

 

PRESSSAOKTAVUOĐAT:

Walt Disney Animation Studios
Amy Astley
Amy.Astley(at)disney.com

 

Sámi Presideanttat:

Eará gažaldagat; váldde oktavuođa Norggabeale Sámedikki direktevrrain ja Sámi Parlamentáralaš Ráđi ja Sámiráđi ásahuvvon bargojoavkku jođiheddjiin Rune Fjellheim, e-boastta: rune.fjellheim@samediggi.no, telefovdna: +47 910 09 320.

Várreságadoalli Juuso váillaha ovdánahtti dialoga – Suoma stáhtas áigi suoidnemánu loahpa rádjai raporteret ON:a olmmošvuoigatvuođakomiteai

Maŋŋebárgga 16.7. Geneves Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid áššedovdimekanismma (EMRIP) čoahkkimis gieđahallojedje Áššedovdimekanismma riikkagalledeamit. Áššedovdimekanisma galledii Suomas guovvamánus 2018 ja attii njukčamánus 2018 ráđđeaddi kommeanttaid galledeami vuođul. Sámedikki nubbi várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso doalai čoahkkimis Sámedikki sáhkavuoru ja guorahalai dili maŋimuš áigge dáhpáhusain Suomas sámediggeláhkaođastussii ja Ovttastuvvan našuvnnaid olmmošvuoigatvuođakomitea guovvamánus addin čovdosiidda laktásettiin.

Sáhkavuorustis maŋŋebárgga Juuso geardduhii sámediggeláhkaođastusa ovdáneami álo jagi 2018 čakčamánu rájes gitta dán beaivái. Juuso muitalii, ahte sámeáššiid guoski gažaldagaide laktáseaddji ságastallamat Suoma dálá ráđđehusbellodagaid lahtuiguin leat ovdánan buori vuoiŋŋas omd. Suoma ođđa ráđđehusprográmma gárvvistettiin. Ráđđehusprográmmas lea máinnašuvvon ee. Sámediggelága ođasmahttimii laktáseaddji barggu joatkin, ja Juuso mielde Sámediggi vuordáge, ahte ášši vulgojuvvo ovddidit hoahpumus lági mielde.

ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea guovvamánus 2019 addin čovdosat bohte maiddái ovdan sáhkavuorus. Olmmošvuoigatvuođakomitea gávnnahii čovdosisttis, ahte Suoma Alimus hálddahusrievtti (AHR) mearrádusat váldit oktiibuot 97 olbmo jagiin 2011 ja 2015 Sámedikki válgalogahallamii vuostá Sámedikki válgalávdegotti ja stivrra oainnu, loavkidedje siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaide guoski konvenšuvnna 25 artihkkala sihke okto ja tulkomiin ovttas 27 artihkkaliin ja 1 artihkkala čuovggas.

Olmmošvuoigatvuođakomitea čovdosis gávnnahuvvo, ahte “Soahpamušriika lea maid geatnegas álgit buot dárbbašlaš doaimmaide, vai dán sullasaš loavkidemiid sáhttá boahttevuođas eastit”. Juuso mielde Sámediggi lea evttohan stáhta guvlui vugiid dán sullasaš loavkidemiid eastimii, ja lokte ovdan Sámedikki stivrra AHR:ái guođđin burginohcamuša, mii guoská ovdal máinnašuvvon AHR jagiid 2011 ja 2015 mearrádusaid. Dán lassin Sámedikki čoahkkin mearridii geassemánus evttohit stáhtaráđđái Sámediggeválggaid áiggi nuppástuhttima, man ulbmilin livččii lean sihkkarastit sámediggelága nuppástusaid válmmaštallama, gieđahallama ja ollašuhttima ovdal čuovvovaš válggaid doaimmaheami. Guktot evttohusat ožžo goit gilddolaš vuostáváldima, dasgo Suoma vuoigatvuođaministeriija almmustahtii 27.6.2019 dieđáhusa, mas almmuhii ahte Sámediggeválggaid áiggi nuppástuhttin áigetávvala geažil ii lean šat vejolaš. Maiddái AHR almmustahtii 5.7.2019 dieđáhusa, mas almmuhii ahte hilgu Sámedikki burginohcamuša.

Juuso buvttiige sáhkavuorus ovdan fuolas das, ahte olmmošvuoigatvuođakomitea čovdosis ovdan loktejuvvon loavkideamit dáhpáhuvvet kánske ođđasit. Dál ainjuo Juuso dieđus ii leat, ahte stáhta livččii plánemin doaibmabijuid, mainna loavkideamit geahččaluvvošedje eastit lagašboahttevuođas. Suomas lea suoidnemánu loahpa rádjai áigi raporteret ON:a olmmošvuoigatvuođakomiteai dain doaimmain, maidda lea komitea čovdosiid vuođul álgán. Sáhkavuorus Juuso deattuhii, ahte Sámediggi “vuordá ahte Suopma almmá eavttuid haga gudnejahttá Olmmošvuoigatvuođakomitea čovdosa ja fuolaha dan dievaslaš ollašuhttimis”. Juuso mielde dilli, mas Suopma diđolaččat attášii dáid loavkidemiid joatkašuvvat ja dáhpáhuvvat boahttevuođas, orošii eahpeduođalaš.

Sáhkavuoru loahpas Juuso buvttii ovdan iežas sávaldaga lagaš oktasašbarggu joatkašuvvamis Áššedovdimekanismmain Suoma riikkagalledeami čuovvumii laktásettiin. Son váillahii maiddái ovdánahtti dialoga sierra oassebeliid gaskkas ja sávai ahte dillái gávdnošii čoavddus.

Sámediggi bovdii Áššedovdimekanismma Supmii riikkagalledeapmái, mii ollašuvai guovvamánus 2018. Galledeami vuođul Áššedovdimekanisma attii ráđđeaddi kommeanttaid, main deattuhuvvui Sámediggelága ođasmahttin erenomážit 3 ja 9 §:aid oasil.

Áššedovdimekanismma čoahkkin joatkašuvvá otne Geneves.
https://www.ohchr.org/EN/Issues/IPeoples/EMRIP/Pages/Session12.aspx

Lassediehtu

Sámedikki II várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso tel. 040 1871331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Jietnavuoigadahtton – Almmut iežat rievdan čujuhusa válgalávdegoddái

Čavčča 2019 sámediggeválggain sáhttá jienastit poastta bokte dahje máhcahemiin áššegirjjiid válgalávdegotti doaimmahahkii. Válgaáššegirjjit sáddejuvvojit registrerejuvvon reiven jietnavuoigadahtton olbmuide Suoma veahkadatdiehtovuogádahkii merkejuvvon čujuhussii.

Sámediggeválggain jietnavuoigatvuođa čujuheaddji almmuhankoarttat leat postejuvvon njukčamánu álggus. Válgalávdegoddi lea vuostáváldán máhcahuvvon almmuhankoarttaid, mat eai leat fáhten jietnavuoigadahtton olbmuid. Eandalit olgoriikkain ássi olbmuid almmuhankoarttat leat máhcahuvvon máŋggat.

Jos dieđát ahte leat jietnavuoigadahtton Sámediggeválggain itge leat ožžon almmuhankoartta, váldde oktavuođa válgalávdegoddái suoidnemánu loahpa rádjai.

Válgaáššegirjjit postejuvvojit čakčamánu álggus. Válgaáššegirjjit sáddejuvvojit registrerejuvvon reiven, nu ahte dat bohtet jietnavuoigadahtton olbmo lagamus Poastta bálvalančuoggái. Válgaáššegirjjiid vieččadettiin olmmoš berre duođaštit identitehtas. Registrerejuvvon reivve sáhttá viežžat nuppi olbmo beales dušše váldegirjjiin. Váldegirjevuođu gávnnat Poastta fierbmesiidduin. Maiddái váldegirjjiin fápmuduvvon olmmoš berre duođaštit identitehtas.

Válgaáššegirjjit sáddejuvvojit jietnavuoigadahtton olbmo čujuhussii, mii lea merkejuvvon Suoma veahkadatdiehtovuogádahkii. Válgaáššegirjjiid postema várás lea dehálaš, ahte válgalávdegottis lea jietnavuoigadahtton olbmo rivttes čujuhus. Jos don leat fárren jagi 2019 áigge dahje leat gieldán čujuhusdieđuidat luohpadeami, almmut rievdan čujuhusa Sámedikki válgalávdegoddái suoidnemánu loahpa rádjai. Muitte dahkat maiddái virggálaš čujuhusnuppástusa. Sáhtát dárkkistit maistráhtas, ahte du čujuhusdieđut leat riekta (www.maistraatti.fi).

Lassediehtu

Sámedikki válgalávdegoddi
Sámekulturguovddáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Anár
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

www.samediggi.fi/valggat-2019/?lang=dav

Sámedikki čállingotti telefonguovddáš lea gitta 1.7.-4.8.

Sámedikki čállingotti telefonguovddáš lea gitta 1.7.- 4.8.2019 gaskasaš áigge.

Sámediggi sávvá buori geasi buohkaide!

 

Čállingotti oktavuođadieđut

Sámediggi oassálastá 15.-19.7.2019 Geneves Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid áššedovdimekanismma (EMRIP) 12. čoahkkimii

Sámediggi, ovddasteaddjinis Sámedikki nubbi várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso, oassálastá 15.-19.7.2019 Geneves Šveiccas jahkásaš Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid áššedovdimekanismma čoahkkimii. Sámedikkis leat čoahkkimis máŋga sáhkavuoru.

Vuossárgga 15.7. dollojuvvon Sámedikki sihke Sámiráđi oktasaš sáhkavuorus lei váldodeaddu lagamustá riikkarájáid dagahan hástalusain sápmelaččaid eallimis. Sáhkavuorus buktojuvvui maiddái ovdan rájáid rasttildeaddji oktasašbarggu mearkkašupmi. “Mii sápmelaččat leat okta álbmot, mii eallá njealji riikka siste Suomas, Ruoŧas, Norggas ja Ruoššas”, Juuso cealká sáhkavuorustis.

Sáhkavuorus gávnnahuvvo ahte sihke riikkaráját ja ovdamearkka dihte sápmelaš badjeolbmuid johtima stivrejeaddji soahpamušat ja láhkaásaheapmi leat rievdan juo muhtun geardde daid vuođđudeami maŋŋá. “Mii leat vuogáiduvvan dáidda nuppástusaide ja ođđa diliide, muhto lunddolaččat dain lea leamaš váikkuhus min kultuvrii ja midjiide oktan álbmogin”, joatká Juuso.

Olahuvvon oktasašbargu sámegielaid suorggis loktejuvvui sáhkavuorus ovdan positiivvalaš ovdamearkan bures lihkostuvvan, rájáid rasttildeaddji oktasašbarggus sámedoaibmiid gaskka. Maiddái Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) deattuhuvvui dehálaš, oktasašbarggu ovddideaddji doaibmin.

Sámi parlamentáralaš ráđđi ja Sámediggi leat mielde ordnemin panelaságastallama, mii dollojuvvo EMRIP-čoahkkima áigge ja man dat jođihit ovttas golmma eará, sierra guovlluid ovddasteaddji eamiálbmotorganisašuvnnaiguin – The International Indian Treaty Council (IITC), Coordinadora de las Organizaciones Indígenas de la Cuenca Amazónica (COICA) and Asia Indigenous Peoples Pact (AIPP). Panelaságastallan lea siidodáhpáhus, mas ságastallo eamiálbmogiid oassálastinvejolašvuođain Ovttastuvvan Našuvnnaid (ON) doibmii, ja oassálastimis deaividuvvon hástalusain.

Sámediggi lea riikkaidgaskasaš doaibmasis guoski strategiija mielde geahččalan aktiivvalaččat ovddidit ja bajásdoallat ságastallama eamiálbmogiid oassálastinvejolašvuođain ON:s.

Lassediehtu:

Sámedikki II várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso tel. 040 1871331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

 

Sámeturismma etihkalaš rávvagiid vuosttas ođđa govat leat gárvánan

Ráidogovvadáiddár Sunna Kitti sárgu govaid Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma doaibmanprinsihpat -rávvagiidda. Oppa govvamateriála lea oaivil gárvvásmuvvat geassit 2019. Ođđa materiála lea lagamustá oaivvilduvvon oahppamateriálaatnui turismasuorggi oahppiide sihke turismasuorggi sierra doaibmiide ja turisttaide, geat bohtet guvlui.

Govaid ja rávvaga teavsttaid ovttastahttimiin hálidat loktet sámeturismii laktáseaddji hástalusaid viidásabbot ovdan. “Sávvat ahte visuálalaš informašuvdna čielggasmahttá rávvagiid váldosisdoalu ja álkidahttá dan vuđolaš áddema ja atnuiváldima”, muitala projeavtta plánejeaddji Kirsi Suomi.

Vuosttas govat leat dál gárvánan. Boahttevuohta, man hálidat -govva vuođđuduvvá etihkalaš rávvagiid višuvdnii. Višuvnna mielde sámiid árbevirolaš ealáhusat leat eallinfámolaččat ja gánnáhahttit. Árbevirolaš ealáhusaid bálddas ođđa ealáhusat, nugo vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis turisma, mii vuođđuduvvá sápmelašvuhtii, dorjot árbevirolaš ealáhusaid ja ovddidit barggolašvuođa báikkálaččat.

Višuvnna mielde vuođđuduvvon sámeturismma rávvenguovddáš juohká sámiide ja sámekultuvrii guoski duohtavuođalaš dieđu turisttaide ja turismadoaibmiide, sihke dieđu etihkalaččat ja suvdilit doaibmi sámi turismadoaibmiin. Maiddái sámeservoša árga ja ávvudoalut sihke sámiid ruovttuguovllu eanageavaheapmi leat buori višuvnnas vuohkkasit oktiiheivehuvvon turismmain nu ahte sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja kultuvrra gudnejahttet ja váldet vuhtii.

Boahttevuohta, man hálidat. Govva: Sunna Kitti.

Buori višuvnna vuostegeahčin lea Boahttevuohta, man eat hálit. Dán govas etihkalaš rávvagiid višuvdna ii leat ollašuvvan, eaige leat bastán čoavdit daid hástalusaid, maid hálddaškeahtes turistameriid jotkkolaš lassáneapmi lea dagahan. Sámiid ruovttuguvlui čuohcci turisma lea hálddaškeahtes ja sámiid árbevirolaš ealáhusat leat gártan čáhkket turismma ovddas. Turismma olggobeale veahkadaga kulturvugiid ja árbevieruid eai leat lihkostuvvan dorvvastit, baicce sámeservoša árga ja ávvudoalut leat gártan mátkebáikin ja  oaidnámuššan.

Boahttevuohta, man eat hálit. Govva: Sunna Kitti.

“Sávan ahte govain lea váikkuhus turisttaid ja turismasuorggi doaladumis sámiide ja sámekultuvrii. Turisma, mii vuođđuduvvá boastto ja boaresáigásaš miellagovaide, gáržuda dan juo ovddežis unna saji, mas sápmelaččat sáhttet friija hárjehit iežaset kultuvrra almmá ahte heađuštuvvojit. Mun lean fuolas das ahte gilit rivdet báikkálaččaide ássangealbboheapmen”, dadjá ráidogovvadáiddár Sunna Kitti das, manin son vulggii mielde sárgut rávvagiidda govaid.

Sámedikki čoahkkin dohkkehii 24.9.2018 Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma doaibmanprinsihpaid. Etihkalaš rávvagiid váldoulbmilin lea caggat sápmelašvuođain ávkkástalli turismma sihke sámiide guoski boastto dieđu, mii turismma bokte leavvá. Nubbin váldoáššin lea dorvvastit turismma olggobeale veahkadaga kulturvugiid ja árbevieruid. Projeavtta lea ruhtadan oahpahus- ja kulturministeriija.

https://www.samediggi.fi/sameturismma-etihkalas-ravvagat/?lang=dav

Lassediehtu

Plánejeaddji Kirsi Suomi, Kultuvrralaččat vásttolaš sámeturisma, 010 839 3118, kirsi.suomi(at)samediggi.fi

AHR (Alimus hálddahusriekti) hilggui Sámedikki stivrra burginohcamuša, ii goit eahpit ON:a olmmošriektekomitea tulkoma vuoigatvuođaloavkideamis

AHR hilggui Sámedikki stivrra burginohcamuša AHR:a mearrádusain, mat gusket jagiid 2011 ja 2015 sámedikki válgalogahallama, vaikko ON:a olmmošriektekomitea mielde mearrádusat loavkidedje olmmošvuoigatvuođaid. AHR ii eahpit ON:a olmmošriektekomitea čovdosiid KP-soahpamušas ja eará riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa eamiálbmogiid suoji guoski gálduin jođihuvvon ákkaid, muhto oaidná ahte ii sáhte daid vuođul burgit jagiid 2011 ja 2015 čovdosiid.

II várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso lea behtton mearrádussii. “Suoma stáhtas lea ovddasvástádus KP-soahpamuša (siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuš) oassebeallin gudnejahttit ja ollašuhttit ON:a olmmošriektekomitea mearrádusaid. KP-soahpamuša mielde soahpamušriika lea geatnegas buhttet olmmošriekteloavkideami ja eastit loavkideami joatkašuvvama, go dakkár lea gávnnahuvvon.”

Suopma berre raporteret ON:a olmmošriektekomiteai guđa mánotbaji siste daid doaibmabijuin, mat komitea čovdosiid geažil leat álggahuvvon. “Geavadis dát oaivvilda mearreáiggi nohkama suoidnemánu loahpas”, joatká Juuso.

Alimus hálddahusriekti dieđihii suoidnemánu 5. beaivve 2019 ahte lea hilgon Sámedikki stivrra burginohcamuša, mii guoská jagiid 2011 ja 2015 sámedikki válgalogahallama, mas AHR lei vuostá Sámedikki válgalávdegotti ja stivrra oainnu mearridan 97 olbmo merkejuvvot sámedikki válgalogahallamii.

“ON:a olmmošriektekomitea gávnnahii čovdosiinnis, ahte sámiid válgalogahallamii merken logahallama gárvvistettiin lea sámi iešmearridanrievtti guovddášášši. Lea veadjemeahttun oaidnit, mo sámiid iešmearridanvuoigatvuohta ollašuvašii dáid mearrádusaid čuovggas, mat maŋimuš áigge leat dahkkon”, lohká I várreságadoalli Heikki Paltto.

Burgimii guoski mearrádusastis AHR gávnnaha ee., ahte “olmmošriektekomitea lea dál jagis 2019 addin oainnuin dárkkálmahttán ja čielggasmahttán sápmelašmeroštallama tulkoma eamiálbmogiidda guoski riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa perspektiivvas. Alimus hálddahusriekti gávnnaha, ahte ovdal dáid čovdosiid riikkaidgaskasaš bearráigeahččoorgánaid meannudanvuohki erenomážit iešidentifikašuvnna ja joavkodohkkeheami gaskasaš mearkkašumis leamašan eahpečielggas go lea meroštallon, ahte gii lea sápmelaš. Alimus hálddahusrievtti ii nappo sáhte geahččat dál gieđahallama vuolde leahkki mearrádusaid dahkama áigemuddun heivehan lága boastut dan álbmotvuoigatvuođalaš meannudanvuogi čuovggas, mii leamašan geavaheamis.”

AHR govvida olmmošriektekomitea oainnuid “ovttageardánin” muhto dadjá maiddái, ahte dat ii “álbmotlaš lága tulkomii guoski oainnuid earuin fuolakeahttá eahpit olmmošriektekomitea oainnuid KP-soahpamušas ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa eará gálduin jođihuvvon eamiálbmogiid vuoigatvuođaide guoski mearrádusaid tulkomis”. (AHR:a čovdosis AHR 2019:60.)

Burginohcamuša duogážis leat ON:a olmmošriektekomitea 1.2.2019 almmustahttin guokte čovdosa, maid mielde AHR:a mearrádusat loavkidedje siviilavuoigatvuođaide ja politihkalaš vuoigatvuođaide guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuša (KP-soahpamuš) 25, 27 ja 1 artihkkalis oaivvilduvvon vuoigatvuođaid dasgo AHR lei spiehkkasan sihke sámediggelága 3 §:a sátnehámis ja láhkačuoggá áddehallamii vuođđuduvvi tulkomis. AHR lei lágas gáibiduvvon objektiivvalaš kriteraid sajis heivehan “ollislaš guorahallama”.

Lassediehtu

II várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso, +358 40 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

I várreságadoalli Heikki Paltto, +358 40 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

AHR:a dieđáhus 5.7.2019:
Alimus hálddahusriekti hilggui sámedikki stivrra burginohcamuša

Sámedikki dieđáhus 4.4.2019:
Sámediggi ohcá burgima AHR:a mearrádusaide

Ruhtaministeriija čielggada Suoma ja Norgga rádjaguovlooktasašbarggu

Ruhtaministeriija ásahii Suoma ja Norgga rádjaguovlooktasašbarggu guoski čielggadanprojeavtta áigodahkii 15.5.-31.12.2019. Projeavtta ulbmilin lea lasihit dieđu Eanodaga, Anára, Soađegili ja Ohcejoga gielddaid ássiid ja eiseváldeoktasašbarggu sihke erenomážit sámegielat bálvalusaid perspektiivvas.

Sámedikki ovddasteaddji čielggadanprojeavtta stivrenjoavkkus lea Sámedikki ja stivrra lahttu Magreta Sara ja várrelahttun II várreságadoalli Tuomas Aslak Juuso. Projeavtta čállingoddái gullaba hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi ja ealáhusčálli Sarita Kämäräinen. ”Geasi áigge čállingottis lea oaivil čohkket riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja láhkaásaheami, mat laktásit Suoma ja Norgga gaskasaš rádjaoktasašbargui, sihke listet rádjaoktasašbarggu hástalusaid sierra doaibmasurggiin”, muitala ealáhusčálli Sarita Kämäräinen.

Sámedikki dán doaibmabaji mihttomeriide gullá caggat sámegielat bálvalusbuvttadeami rádjaoktasašbarggu eastagiid. “Dát projeakta doarju oasiltis rádjaoktasašbarggu eakti ovdáneami ja vuordit, ahte projeavtta boađusin oažžut ovddosguvlui konkrehtalaš doaimmaid, mainna caggat rádjaeastagiid nu gielda- ja eiseváldedásis go láhkaásahandásis”, joatká hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi.

Čielggadanprojeavtta ulbmilin lea lasihit dieđu Eanodaga, Anára, Soađegili ja Ohcejoga gielddaid ássiid ja eiseváldeoktasašbarggu sihke erenomážit sámegielat bálvalusaid perspektiivvas. Ulbmilin lea dahkat doaibmabidjoevttohusaid das, mo sáhttá caggat vejolaš almmolaš bálvalusaid geavaheapmái laktáseaddji váttisvuođaid ja mo ovddidit dáid bálvalusaid.

Oaivilin lea čielggadit sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa, gádjundoaimma ja oahpahusdoaimma virgeoapmahaččaid oktasašbarggu sihke dáid doaibmasurggiid guoski bálvalusaid fitnašuvvama ja geavahahttivuođa sihke bargofámu lihkadeami ja ealáhusdoaimma doaibmaeavttuid Suoma ja Norgga rádjaguovllus sihke dahkat dárbbu mielde dáidda guoski doaibmabidjoevttohusaid. Fuopmášupmi giddejuvvo áššiide, mat gusket sámegielat bálvalusaid ordnema ja fitnašuvvama. Oaivilin lea válmmaštallat Suoma ja Norgga gaskkas rájáid rasttildeaddji diliin almmolaš bálvalusaid fitnašuvvama ja geavahahttivuođa dillegovvádusa ja ovddideami vuloš áššiid.

Duogážis lea Davvi-Lappi gielddaid ja Sámedikki ovdanbuktin fuolla das, mo guovllu veahkadaga bálvalusdárbbuid sáhttá maiddái boahttevuođas váldit vuhtii ja dorvvastit ovttaveardásaččat. Čielggadusa dahkama várás ruhtaministeriija lea nammadan veahkkeprofessor, OTT Mirva Lohiniva-Kerkelä. Čielggadanolbmo barggu jođiha ja stivre stivrenjoavku, mii čohkiida ministeriijaid, Sámedikki, guovllu gielddaid, Lappi buohccedikšunbiire ja Lappi lihtu ovddasteaddjiin.

Lassediehtu čielggadanprojeavttas ruhtaministeriija siidduin: https://vm.fi/hanke?tunnus=VM029:00/2019 

Lassediehtu

Hálddahushoavda Pia-Ruotsala Kangasniemi, pia.ruotsala(at)samediggi.fi, +358 10 839 3106

Ealáhusčálli Sarita Kämäräinen, sarita.kamarainen(at)samediggi.fi, +358 40 186 7258