Sämitige vaaljâi iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 2.8. tme 16

Sämitige valjâlävdikodde muštoot, et sämitige vaaljâi 2019 iävtukkâsasâttâllâm nohá vá 2.8. tme 16. Väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje/iävtukkâsucâmuš kalga leđe valjâlävdikoddeest Anarist Saijoos toimâsaajeest ovdil nomâttum äigirääji (čujottâs: Säämi kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 AANAAR).

Väljejeijeeseervih kalgeh väldiđ taan ääši huámmášumán eromâšávt talle, ko toimâtteh äššikiirjijd poostâ peht. Valjâlävdikoddeest ij lah eres toimâsaje, mast äššikiirjijd váldáččii vuástá.

Jienâvuoigâdvuođâlâš puáhtá kuullâđ tuše oovtâ väljejeijeesiärván, tâi mudoi suu nommâ sihâstuvvoo meddâl puoh väljejeijeeseervijn. Väljejeijeeseervi äššialmast lii máhđulâšvuotâ tievâsmittiđ tâi njuolgiđ ucâmuš tiäđuid ma 6.8. tme 16 räi.

Iävtukkâsasâttâllâmluámáttuvah kávnojeh Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi/vaaljah-2019/?lang=an já taid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst säämi kulttuurkuávdáš Sajosist.

Lasetiäđuh

Sämitige valjâlävdikodde
Sämikulttuurkuávdáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Aanaar
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

Jienâstemvuoigâdvuođâlâš – Almoot muttum čujottâs valjâlävdikoodán

Čoovčâ 2019 sämitiggevaaljâin puáhtá jienâstiđ poostâ mield tâi maaccâtmáin äššikiirjijd valjâlävdikode toimâttâhân. Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh jienâstemvuoigâdvuođâláid kirjettum reivân Suomâ aalmugtiätuvuáhádâhân merkkejum čujottâsân.

Sämitiggevaaljâin jienâstemvuoigâdvuođâ almotteijee almottâskoortah láá vuolgâttum njuhčâmáánu aalgâst. Valjâlävdikodde lii finnim maassâd almottâskoortâid, moh iä lah juksâm jienâstemvuoigâdvuođâlijd. Eromâšávt olgoenâmijn ässei almottâskoortah láá puáttám ennuv maassâd.

Jis tun tiäđáh, ete tust lii jienâstemvuoigâdvuotâ sämitiggevaaljâin jiehke lah finnim almottâskoortâ, vääldi ohtâvuođâ valjâlävdikoodán majemustáá syeinimáánu loopâst.

Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh čohčâmáánu aalgâst. Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh kirjettum reivân, nuuvt ete toh puátih jienâstemvuoigâdvuođâlii aldemuu Poostâ palvâlemsajan. Valjâäššikiirjij viežâdijn viežžee kalga tuođâštiđ jieijâs persovnvuođâ. Kirjettum reeivâ puáhtá viežžâđ nube ulmuu peeleest tuše väldikirjijn. Väldikirjevuáđu kaavnah Poostâ nettisiijđoin. Meiddei väldikirjijn valduuttum viežžee kalga tuođâštiđ jieijâs persovnvuođâ.

Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh jienâstemvuoigâdvuođâláid Suomâ aalmugtiätuvuáhádâhân merkkejum čujottâsân. Valjâäššikiirjij vuolgâttem várás lii tehálâš, ete valjâlävdikoddeest lii jienâstemvuoigâdvuođâlii olmâ čujottâs. Jis tun lah varrim ive 2019 ääigi tâi tun lah kiäldám jieijâd čujottâstiäđui luovâttem, almoot muttum čujottâs sämitige valjâlävdikoodán majemustáá syeinimáánu loopâst. Mušte meiddei mutteđ čujottâs virgálávt. Tun puávtáh tärhistiđ maistraatist, ete tuu čujottâstiäđuh láá olmânáál (www.maistraatti.fi).

Lasetiäđuh

Sämitige valjâlävdikodde
Sämikulttuurkuávdáš Sajos
Menesjärventie 2A
99870 Aanaar
+358 10 839 3120, +358 10 839 3138
vaalit@samediggi.fi

www.samediggi.fi/vaaljah-2019/?lang=an

Sämitige čäällimkode puhelinkuávdáš lii kiddâ 1.7.-4.8.

Sämitige čäällimkode puhelinkuávdáš lii kiddâ 1.7.- 4.8.2019 koskâsâš ääigi.

Sämitigge tuáivut pyeri keesi puohháid!

 

Čäällimkode ohtâvuotâtiäđuh

Sämimađhâšem eettisij ravvui vuossâmuuh uđđâ koveh láá valmâštum

Ráiđukovetaaidâr Sunna Kitti sárgu kuuvijd Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem toimâprinsiipeh -ravvuid. Ubâ kovemateriaal lii tárguttâs valmâštuđ keessiv 2019. Uđđâ materiaal lii uáivildum  vuosâsaajeest oppâmateriaalkiävtun mađhâšemsyergi uáppeid sehe mađhâšemsyergi sierâ tuáimeid já mađhâšeijeid, kiäh puátih kuávlun.

Kuuvijd já ravvuu teevstâid ovtâstitmáin halijdep luptiđ sämimaađhâšmân lohtâseijee háástuid vijđásubbooht tiättun. “Tuáivup, ete visuaallâš informaatio čielgiit ravvui viestâ já taha älkkeebin tom iberdem já anonväldim”, muštâl haavâ vuávájeijee Kirsi Suomi.

Vuossâmuuh koveh láá tääl valmâštum. Puátteevuotâ, mon mij halijdep -kove vuáđuduvá eettisij ravvui vision. Visio mield sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá eellimvuáimáliih já kannattitteeh. Ärbivuáválij iäláttâsâi paaldâst uđđâ iäláttâsah tego ovdâsvástádâslâš já eettisávt kilelis sämmilâšvuotân vuáđuduvvee mađhâšem tuárjuh ärbivuáválij iäláttâsâid já ovdedeh pargolâšvuođâ páihálávt.

Visio mield vuáđudum sämimađhâšem ravvimkuávdáš juáhá sämmiláid já sämikulttuurân lohtâseijee tuotâvuođâlii tiäđu mađhâšeijeid já mađhâšemtuáimeid sehe tiäđu eettisávt kilelis tuáimee säämi mađhâšemtuáimein. Meid sämisiärváduv argâ já juhleh, sehe sämmilij päikkikuávlu eennâmkevttim láá šiev visiost vuohâsávt oohtânheiviittum maađhâšmáin nuuvt, ete sämmilij vuoigâdvuođah já kulttuur váldojeh huámmášumán já taid kunnijâtteh.

Puátteevuotâ, mon mij halijdep. Kove: Sunna Kitti.

Šiev visio vyestikeeččin lii Puátteevuotâ, mon mij ep haalijd. Taan kooveest eettisij ravvui visio ij lah olášum, iäge lah pastam čuávdiđ taid háástuid, maid haldâšmettum mađhâšeijei juátkoo lasanem lii toohâm. Sämmilij päikkikuávlun sundešum mađhâšem lii haldâšmettum já sämmilij ärbivuáváliih iäláttâsah láá karttâm sirdâšuđ mađhâšem oovdâst. Mađhâšem olgopele aalmug kulttuurtaavij já ärbivuovij turvâstem ij lah luhostum, peic sämisiärváduv argâ já juhleh láá karttâm mađhâšemčuosâttâhhân já uáinámuššân.

Puátteevuotâ, mon mij ep haalijd. Kove: Sunna Kitti.

“Tuáivum, ete kuuvijn lii vaikuttâs toos, maht mađhâšeijeeh já mađhâšemsyergi uáinih sämmilijd já sämikulttuur. Mađhâšem, mii vuáđuduvá puástu já puárisáigásijd mielâkuuvijd, kááržud tom jo ovdiist uccâ saje, mast sämmiliih pyehtih rijjâ hárjuttiđ jiejâs kulttuur nuuvt, ete iä šoođâ hettejum. Mun lam huolâst tast, ete kyláh muttojeh páiháláid aassâmkiälbuttemin”, iätá ráiđukovetaaidâr Sunna Kitti tast, manen sun vuolgij fáárun sárgud kuuvijd ravvuin.

Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem toimâprinsiipeh láá tuhhiittum Sämitige čuákkimist 24.9.2018. Eettisij ravvui váldu-ulmen lii meddâlistiđ sämmilâšvuođáin ávhástâllee mađhâšem sehe sämmilijd kyeskee puástutiäđu, mii leevvân mađhâšem peht. Nubben tiäddučuogâstâhhân lii turviđ mađhâšem olgopele aalmug kulttuurtaavijd já ärbivuovijd. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii ruttâdâm haavâ.

https://www.samediggi.fi/samimadhasem-eettisiih-ravvuuh/?lang=an

Lasetiäđuh

Vuávájeijee Kirsi Suomi, Kulttuurlávt ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem, 010 839 3118, kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Uđđâ hárjuttâskirje anarâškielâ viereskiellân almostui

Uáppeeh, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân vuáđumáttááttâs viiđâd luokkaast, uážžuh uđđâ hárjuttâskirje. Hitruu! 3 Hárjuttâsah -pargokirje lii almostum.

Pargokirje lii čáállám Henna Aikio já tot siskeeld hárjuttâsâid Hitruu! Skipáreh -tekstâkiirján. Kirje lii uáivildum vuáđumáttááttâs viiđâd luokka viereskielâ máttááttâsân. Hárjuttâskirje pargopitáin tun peesah hárjuttâllâđ tekstâkirje siskáldâsâid maaŋgâpiälálávt. Puoh kirjeest almostum ruossâháid lii máhđulâš toohâđ meid neetist Cloubi-vuáđun.

Tiilámeh: kirjatilaus(at)samediggi.fi
Uđđâ nettisiijđoh oppâmateriaal tiilám várás láá puátimin!

Škovlim já oppâmateriaal

Ijâttes ijjâ -festivaal ohjelm lii almostittum

Porgemáánust ornimnáál Ijâttes ijjâ -algâaalmugij muusikfestivaal ohjelm lii almostittum. Anarist kuttnubálovváád tove ornimnáál festivaal teeman láá sämikielah, OA algâaalmugkielâi ive mield. Festivaaloholoopâ falâldâhân kulá konsertij paaldâst savâstâllâmaareen, sämmiliih valastâllâmkištoh, sämityejimarkkâneh sehe párnái já nuorâi jieijâs ohjelm.

Tábáhtume álgá vástuppeeivi 16.8. párnái- já nuorâipeivijn. Peeivi ääigi muuneeld almottâttâm párnááh já nuorah uásálisteh pargopáájáid sehe peesih uáiniđ sämmilijd uánihisfiilmâid. Jieijâs mättim párnááh já nuorah peesih čäittiđ Násttážat-nuorâikonsertist. Konsertist lávdásteh meid Wimme Saari, Mihkku Laiti já algâaalmugkyessi Aydar Churupov. Churupov puátá Siberiast Altai kuávlust já lii Telengit-aalmugjuávhu ovdâsteijee.

Festivaal liäkkoo vástuppeeivi tme. 18.00. Lekkâmohjelmist lávdásteh jyeigee Nils-Heikki Paltto sehe tivtâsteijee Inger-Mari Aikio. Siämmáá ääigi meid sämityejimarkkâneh lekkâseh. Lekkâmij maŋa olgoläävdi alne álgá Ijâttes Ijjâ -aareen. OA algâaalmugkielâi ive kunnen sänirijjâvuođâseervi Suomâ PEN uárnee paaneelsavâstâllâm Mii kollekielâ (Kultainen kielemme) sämikielâlii kirjálâšvuođâ merhâšuumeest sämikulttuurân, sämisiärvádâhân sehe uhkevuálásáid sämikieláid. Paaneelsavâstâllâm joođeet Suomâ PEN stiivrâ jeessân sehe kielâ- já jurgâlemkomitea saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi.

Vástuppeeivi konsertijd Ijâttes iijâ válduläävdi alne aalgât anarâš lávloo já livđe-ärbivyevi mättee Anna Morottaja. Sun almostit konsertist suu deebyytalbum. Suu maŋa läävdi alne puátá eidu uđđâ album almostittâm Niko Valkeapää juávhuinis. Čuávuvâžžân vuárust lii kenski tobdosumos sämiartist, taažâsämmilâš lávloo Mari Boine. Valkeapää náál meid Boine lii eidu almostittâm uđđâ muusik. Vástuppeeivi konsertijd looppât miänuin DJ-kollektiv Article 3, mii suáittá sämimuusik sehe eres algâaalmugij muusik.

Lávurduv 17.8. ohjelm álgá konsertijn säämimuseo Siida olgomuseost Movsháá tuuveest. Intiim konsertist láávdást jyeigee Wimme Saari. Konsert liipuid vyebdih Siidast tábáhtusohhoost.

Festivaalkuávlu lekkâs lávurduv tme. 15.00. Vástuppeeivi álgám sämityejimarkkâneh juátkojeh kuávlust. Ijâttes ijjâ -festivaal lávurduv algâeehid láá táválávt peessâm navdâšiđ muusikist meid sämikulttuurkuávdáš Saijoos auditoriost já nuuvt lii meid taan ive. Festivaal teemakonsert Halijdiččim (Haluaisin)  čana kiäsutteijee náál oohtân tiivtâid, lavluid, juáigusijd já muusik. Mieldi láá Niko Valkeapää, Inger-Mari Aikio, Ánná Káisa PartapuoliØystein Nilsen.

Lávurduv olgoläävdi ohjelm liäkká Máttut-konsert. Konsertist Jauristuoddâr juáigusijd jyeigih Anna-Reetta Niemelä, Matias Niemelä, Petra Biret Magga-VarsAnna Näkkäläjärvi-Länsman. Janne Lappalainen čuojâldit sraŋgâčuojânáin já perkussionáin. Ijâttes iijâ olgoläävdi alne lávdásteh lávurduv meid jyeigee Øystein Nilsen, algâaalmugkyessi Aydar Churupov, umesämikielâlâš lávloo Katarina Barruk juávhuinis, pop-juávkku Isák sehe pegâlmâs folkrock-juávkku Sančuari. Ovdil mainâšum artisteh lávdásteh vuossâmuu tove Ijâttes ijjâ -festivaalijn. Konsertij paaldâst valastâleh. Šlaajân lii häppilis já tärkkivuođâ vättee njuárustem. Kišto lii Saijoos šiljoost.

Ijâttes ijjâ 16.–17.8.2019 Anarist. Muneliipui vyebdim álgá 5.7.2019.

Ijâttes iijâ uárnejeh Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Säämi máttááttâskuávdáš, Säämimuseo Siida, Aanaar kieldâ já Yle Sápmi. Festivaal oovtâstpargokyeimih láá Hooteel Kollehovi, Wilderness Hotel Inari já Hooteel Inari.

Lasetiäđuh:

Pyevtitteijee
Oula Guttorm
oula.guttorm(at)samediggi.fi
+358 40 667 4545

www.ijahisidja.fi