Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ reäʹšše õhttsaž ǩiõllseminaar tuulkid, jåårǥlõʹttjid da jeeʹres ǩiõlltuâjjlaid

Sääʹmteeʹǧǧ reäʹšše õõutveäkka 9.-10.10.2019 ǩiõllseminaar Aanrest õõuʹdmõsân siʹjjid, ǩeäk tuejjee sääʹmǩiõlivuiʹm: jåårǥlõʹttjen, tulkkân leʹbe jeeʹres ǩiõlltuâjjliʹžžen. Seminaar riâššât Taarrjânnam, Ruõccjânnam da Lääʹddjânnam sääʹmtiiʹǧǧi da Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi õhttsažtuâjjan da tõt lij sääʹmtiiʹǧǧi beäʹlnn nääʹll väʹldded lokku ÕM alggmeerǩiõli eeʹjj.

Täi koolm sääʹmteeʹǧǧ õhttsanji riâššâm šõddmõõžž jurddjen lij tuärjjeed ǩiõlltuâjjlai ämmat-tääid, uʹvdded vueiʹttemvuõđ saǥstõõllâd čiŋŋlõbân ǩiõllaaʹšši pirr da vuäjjned tuulki, jåårǥlõʹttji da ǩiõlltuâjjlai tuâj kuõskki kõõččmõõžžid, vueiʹttemvuõđid da vaʹǯǯtõõzzid. Seminaar lij še päiʹǩǩ raajjâd ođđ säiʹmmõõzz da õhttsažtuâjjõhttvuõđid ǩiõlltuâjjlai kõõsk da nääiʹt nââneed sääʹmǩiõli õuʹdde tuejjuum ǩiõlltuâj pâʹjjel raaji.

Sääʹmteeʹǧǧ kåčča puk ǩiõlltuâjjlaid ǩiõllseminaaʹre 9.-10.10.2019 Aanra!

Seminaar prograamm da jeeʹres teâđaid iʹlmmtet mâʹŋŋlõbân.

Seminaaʹre vuässõõttâmiʹlmmtõõttmõš ävvan čõhččǩeässa 2019.

Lââʹssteâđ:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi, mäʹtǩǩteʹlfon. +358 40 7075626

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, mäʹtǩǩteʹlfon: +47 412 65 375

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, mäʹtǩǩteʹlfon +46 70-367 46 82

 

 

Sääʹmteeʹǧǧ vaal tuåimtet äiʹjstes 

Halltõõzz eʹtǩǩõs eeʹttiǩ-kådda lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj muʹttmest ij õuddnam õuʹddel eeʹttiǩ-kååʹdd ǩieʹsspââʹj älggmõõžž. Nuʹtt sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet äiʹǧǧtaaul meâldlanji 2.9.-30.9.2019. ”Vueʹjj leäi vueiʹtted koʹrjjeed vaalid cõõjeeʹl, leša ååʹn vuäjjnep vaalid da tõõzz, što tuejjeep tõin säʹmmlai jiiʹjjes vaalid”, kommentâstt I väärrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto.

“Riikk leäi vueiʹtted viikkâd ääʹšš õõudårra vueʹssmannu rääʹjest, mâŋŋa Sääʹmtiiʹǧǧin saǥstõõllmin ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea čåuddmõõžži pirr”, juätkk Paltto.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmii  18.6.2019 eʹtǩǩeed riikksuåvtõʹsse, što riikksuåvtõs tuejjeʹče Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kådda ǩirrsallanji ǩiõttʼtõõllma lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz, koin sääʹmteeʹǧǧ vaalid kuõskki šiõttõõzzid moottčet. Eʹtǩǩõõzz mieʹldd pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ vaalid leʹjje cõõjjâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § muʹttma taarbšum ääiʹj.

”Säʹmmla vuõʹrdde, što halltõsprograammâst åårrai ǩerjjõõzz meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži jääʹǩǩtummšest di säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ciʹsttjummšest leʹjje viikkâd tuejjeem tässa”, särnn II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso. Rinne halltõsprograamm mieʹldd riikk lij čõnnõõttâm ciʹsttjed da õõuʹdeed alggmeer säʹmmlai ǩiõlʼlaž d kulttuurlaž vuõiggâdvuõđid. Lââʹssen halltõsprograammâst peäggteš halltõõzz seʹlvvtem jåttlânji sääʹmteeʹǧǧ vaali ääiʹj kuõskki kõõččmõõžž.

Sääʹmteʹǧǧ lij ooccâm puʹrǧǧummuž  ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥid (KHO) kuõskeeʹl iiʹjji 2011 da 2015 sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ. ”Vuäitt pâi tuäivvad, što KHO še fiʹttai da preemm puʹrǧǧeemooccmõõžž ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea uʹvddem tuʹmmstõõǥǥi mâŋŋa”, juätkk II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso.

Tueʹǩǩen lie ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea täʹlvvmannust 2019 uʹvddem kuõʹhtt čåuddmõõžž, koi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg oʹđđest ärvvtõõllâd säʹmmla mieʹrteeʹlm tõn ainsmâʹttma, što õudldõõzz jiõnnvuõiggâdvuõʹtte sääʹmteeʹǧǧ vaalin meäʹrtõõlât da tõid suåvldet ciʹsttjeeʹl säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ââʹnned siiʹsǩlaž jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõđ meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki  õõlmâs-suåppmõõžž meâldlanji.

Sääʹmteeʹǧǧ vaal 2019

Sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet 2.9.-30.9.2019. Võboršeeʹǩǩ piijjmõõžž âlgg tuejjeed vaal-luʹvddkådda mââimõsân påʹrǧǧmannu 2 peeiʹv. Võboršeeʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧ vaalin vuäiʹtte piijjâd ooʹccmõsân kolmm oummu, kook lie mieʹrǩǩuum jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe. Võboršeeʹǩǩ piijjmõõžž vääras tieuʹdet vaʹlljeemõhttõõzz vuâđđeemäʹššǩeeʹrj da võboršeeʹǩǩ miâsttâmlomaakk, koid vuâllaǩeeʹrjtum âlgg maaccted vaal-luʹvddkådda mââimõssân påʹrǧǧmannu 2.peeiʹv 2019 õuʹddel čiâss 16.00.

www.samediggi.fi/vaal-2019/?lang=nuo

Lââʹssteâđ:

I väärrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto, 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

II väärrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso, 040 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Mainnsid ruõkkât, ǩiiʹrjid da ǩiõllharjjtõõzzid digiprograʹmme – mättmateriaal ǩieʹsstuâjjla hooddâst!

Sääʹmteʹǧǧ lij paʹlǩǩääm ǩeäzzas nellj projekt-tuâjjla: õõut juõʹǩǩ sääʹmǩiõʹlle da lââʹssen õõut digimateriaaltuâjjla. Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõlltuâjjla lie paʹlǩǩuum sääʹmǩiõli ougglestmätt’tõshaʹŋǩǩõʹsse. Täävtõssân lij jåʹttlâʹtted jeäʹrben ougglestmätt’tõõzzâst tarbbsõs digimateriaal vuäǯǯmõõžž.

Tâʹvvsääʹmǩiõl mättmateriaaltuâjjliʹžžen tän kieʹzz ääiʹj tuåimmjeei Solja Magga tuejjad Gea 2- ǩeeʹrjest digitaal’laž versio Cloubi-prograʹmme. Digitaal’laž materiaalâst vueiʹtet kuvddled pukid ǩeeʹrj teʹksttkuuʹsǩid da saaʹnid di mätt’tõõllâd tuâji vieʹǩǩeld. ” Ǩieʹzz pââʹjest lij mieʹrr vuäǯǯad puk jiõntõõzzid valmmšen”, Solja ceälkk.

Aanarsääʹmǩiõlltuâjjlaž Anne Seipiharju še tuejjad jiõntõõzzid. Son reâugg Hitruu- ǩeeʹrji jiõnnliântivuiʹm di jeeʹres digitaal’laž materiaalivuiʹm. Medialiinj jeällam Anne lij kuärǥaž jiijjâs ämmatvuuʹd tuâjin da suu miõlâst lij äukkai reâuggad jiõnnstudiost. “Täʹst mättai lââʹzz da šõõddât rutiin jiõni raajjmõʹšše.”

Kati Ljetoff reâuggad nuõrttsääʹmǩiõlin. Son ǩeeʹrjat vuämmsab mainnsid oođâs ǩeeʹrjtemvuâkka, ouddmiârkkan Jieʹnnǩiõll- lookkâmǩeeʹrjin. Tõn lââʹssen son jeäll noorrmen jiõnnǩiõllsaž mainsteejin muäʹdd vuänkab mainnâz, koid son teʹl ǩeeʹrjat. “Tät ǩieʹsstuâjj sääʹmǩiõlin lij tuõđi šiõǥǥ äʹšš da šiõǥǥ vuäittmõš ââʹnned ǩiõl da mättjed õinn lââʹzz.” Sääʹmvuuʹd škooultemkõõskõõzz nuõrttsääʹmǩiõl da -kulttuur liinjâst ǩeâđđa valmštõõvvâm Kati maainast.

Digimateriaaltuâjjliʹžžen tuåimmjeei Emilia Nieminen miõlâst lij leämmaž šiõǥǥ mätt’tõõllâd Cloubi-prograamm âânnmõõžž da vueiʹnned tät pieʹll škooulmaaiʹlmest. Son lij aaunâsuʹčteeʹl da jieʹli mõõnni lookkâmeeʹjj aanarsääʹmǩiõl da -kulttuur liinj. Ǩieʹzz pââʹjest son serdd mättǩeʹrjjmateriaalid Cloubi-prograʹmme, koon lââʹssen son vueiʹtlvânji jåårǥlâtt še harjtõsǩeeʹrjid aanarsääʹmǩiõʹlle.

Koulutus ja oppimateriaali

Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõl alfabeʹtt-taaul kaartivuiʹm iʹlmstõʹvve

Uʹčteeʹli kuuʹǩǩ vueʹrddem aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaaul liâ iʹlmstõõvvâm. Aanarsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaaul lie õlmstâʹttum sääiʹmest, tâʹvvsääʹm alfabeʹtt-taaul liâ sääiʹmest di priʹnttjum hääʹmest.

Aanarsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaauli koovid lij raajjâm uʹčteʹl-kovvčeäʹppneǩ Tania-Maria Moilanen. Alfabeʹttkovvtaaulid vuäitt laaddâd täʹst.

Tâʹvvsääʹmǩiõl alfabeʹttkovvtaauli koovid lij raajjâm Nora Bäck, kååʹtt lij kaartʼtam še Sääʹmteeʹǧǧ čõõđtam Gea-mättmateriaalrääid. Alfabeʹttbukvaid vuäitt laaddâd täʹst, leʹbe tiʹlljed škooultõs- da mättmateriaalkonttrest kartoʹŋŋe priʹnttjum.

Kovvtaaulid lij tooimtam Anni Näkkäläjärvi Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkonttrest.

Tiʹllʼjõõzz: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Saaǥǥjååʹđteei ǩiõčldõk ekka 2018

Eeʹjj 2018 muuʹštet tõn diõtt, što sääʹmteeʹǧǧ sååbbar heelǥii sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz mâŋŋa nuʹtt pirr eeʹjj pešttam saǥstõõllmõõžžin di tõn diõtt, što trafikk- da saaǥǥtem-minister Berner vaʹlljii ruʹvddǩeäinnõhttvuõđ Ruäʹvnjaarǥâst Aanar pääiʹǩ Ǩeârkknjaʹrǧǧe juätkkseʹlvvtemnalla. Eeʹjj 2018 muuʹštet še tõn diõtt, što sääʹm ǩiõli olgglõsmättʼtõõzz kuõskki pilotthaʹŋǩǩõs vuäǯǯai teäggtõõzz da tõn diõtt što Sääʹmteeʹǧǧ vaaldâšm raaveeš saaǥǥtem da teâđtem veeʹrj ǩiõččlõddmin da mâʹŋŋlõbân veeʹrj aalǥtummšin.

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj vueiʹtet ââʹnned säʹmmlai vuâđđlääʹǩǩen. Tõt lij meeʹst suvereniteeʹtt symbol, jiiʹjjen ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm kuʹlmmǩeäʹdǧǧ. Sääʹmõõutstõs di Sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkååʹdd uʹvdde mâŋŋa lääʹǩǩhämmaz vueiʹnnmes kõrr vuäinnmõõžžâs lääʹjj siiskõõzz jeänmõsân miârkteei vääʹnnvuõđin nuʹtt riiʹǩǩe ko Sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse, leša Sääʹmteeʹǧǧ saǥstõõllâmraukkmõõžžin huõlǩani sääʹmteeʹǧǧ vuäinnmõõžž halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttõssân, koon sääʹmteʹǧǧ ǩiõttʼtõõli čõhččmannu 24. peeiʹv, jeät tuõđâst valddum lokku. Lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz mieʹldd 3 § viõʹǩǩe puättmõõžž serddmõš mâʹŋŋla ko lääʹǩǩ leäi muđoi pueʹtted viõʹǩǩe, eʹtǩǩuum vuõiǥeemluʹvddkååʹdd norrõs da nõõmeemnääʹll di tõt mõõntõõllmõš, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžžid jeät jäʹrjstum sääʹmteeʹǧǧ raukkmõõžžin huõlǩani, leʹjje määin, kook viʹǩǩe eʹtǩǩõõzz heelǥummša sääʹmteeʹǧǧ såbbrest.

Lääʹddjânnam jueʹtǩi Aarktlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtempââʹjes eeʹjjest 2018. Tän pââʹj meäʹrti kõrrsânji Lääʹddjânnam vuejjam Jiõŋŋmiâr ruʹvddǩeäinnhaʹŋǩǩõs. Ruʹvddǩeäinnteeʹmm lij čuõppâm čõõđ sõrgg puk Aarktlaž suåvtõõzz tuåimmjummuž vueʹjjest, koʹst ǩeäinn ij leäkku leämmaž plaanin leʹbe ni saǥstõõllâm tääʹzzest saaǥǥjååʹđtempââʹj plaanâmpoodd äiʹǧǧen. Ruʹvddǩeäinnhaʹŋǩǩõõzz õõudummuš leäi še meerlaž trafikk-, vuʹvdd- da luâttreeʹǧǧesvuõttpolitiikk kõskkõõzzâst. Tät lij viikkâm sääʹmtuåimmjeeʹji viõǥǥid määŋgai jeeʹres tääʹrǩes teeʹmi ǩiõttʼtõõllmõõžžâst.

Rämmšam tõn, što mâŋŋa eeʹǩǩpõõʹjid pešttam saǥstõõllmõõžžin säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei päärna da nuõr pieʹsse sääʹm ǩiõli mättʼtõʹsse sizz, ko mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi Uccjooǥǥ kådda teäggtõõzz kolmm eeʹjj piʹštti sääʹm ǩiõli mättʼtõõzz olgglõsõhttvuõđid õõʹnni pilotthaʹŋǩǩõõzz vääras. Tän õõl âʹlddmättʼtõõzz jäʹrjsteškuõʹtti Heʹlssnest.

Miârkteei äʹššen mušttlemeeʹjj äiʹǧǧen leäi še tõt, što sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥtummuž da teâđtummuž raaveeš. Saaǥǥtempiisar tuâj vaaiktõs lij leämmaž aainâst tõʹst, što Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjem positiivlaž kuâsttjummuš di vuõiggäiggsaž da ääiʹjpoddsaž teâđ mieʹrr tuåimmjem pirr lie lâssnam. Ååskam še tõõzz, što poliittlaž tuâj raavummuš väärrsaaǥǥjååʹđteeʹji paʹlǩǩummšin lij kookkas ǩiõččeeʹl samai miârkteei läuʹǩǩ õõudårra Sääʹmtegga di juʹn muđoi viõkkväärr aainâs tuâlljažkååʹdd da oskkum oummi õhttsažtuâj õõudummša.

Looppâst haaʹlääm späʹssbõõššâd mij tuâjjlažkååʹdd tuåimmjemtäävtõõzzeen ouʹdde tuejjuum kõrr tuâj di šiõǥǥ õhttsažtuâj ooudâst. Haaʹlääm še späʹssbõõššâd åskkoummeen, jeäʹrben väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjeen, šiõǥǥ poliittlaž õhttsažtuâjast mõõnnâm eeʹjj peäʹlnn di čõõnâsjooukeen da õhttsažtuâjjkuõiʹmeen, jeäʹrben Sääʹmrääʹđ, Saaʹmi siidsåbbrid sääʹmsuåvtõõzzeezvuiʹm, sääʹmõhttõõzzid, sääʹmvuuʹd paalǥâskooʹddid di sääʹmaktiivid mõõnni eeʹjj ooudâst!

Aanar 27.5.2019
Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio

Sääʹmteeʹǧǧ tuåimm-mušttlõõzz eeʹjjest 2018 priʹmmeš Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest 18.6.2019. Piâzzak tobdstõõttâd tuåimm-mušttlõʹsse Sääʹmteeʹǧǧ dokumeʹnttbaaŋkâst (lääddas).

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs valmštââll tuåim põõššjen piijjmõõžž

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs valmštââtt tuåimas põõššjen piijjmõʹšše. Haʹŋǩǩõs aaʹlji čâhčča 2018 da tõt poott eeʹjj 2020 looppâst. Õõudbeäʹlnn haʹŋǩǩõõzz puuttam  tuåimmjeei âʹlǧǧe raajjâd mättʼtõs- da kulttuurministerian eʹtǩǩõõzz sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz põõššjen piijjmõõžž dommvuuʹd kooʹddi ååuǥbeäʹlnn. Nuʹt 70 % vuâđđmättʼtõsâkksaž sääʹmpäärnain jeälste da jåʹtte škooul säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi ååuǥbeäʹlnn.

Snimmõõǥǥâst sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz koordinaattor Arla Magga Sääʹmteeʹǧǧest da projeʹkttjååʹđteei Eila Tapiola Uʹccjooǥǥ kååʹddest.

Vuõssmõs tuåimmeeʹjj haʹŋǩǩõs uuʹdi sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõõzz õhttsiʹžže 16 nuõrttsääʹm-, 18 aanarsääʹm- da 19 tâʹvvsääʹmǩiõl škooulnekka. Haʹŋǩǩõõzzâst leʹjje mieʹldd õhttsiʹžže 21 kåʹdded da 39 škooulad. Pueʹtti čõõuč mättʼtõõttimeäʹr lâssne da haʹŋǩǩõʹsse puäʹtte mieʹldd čiččâm ođđ škooultõõzz jäʹrjsteeʹjed.

Škoouleeʹjj looppâst  leämmaž maacctõs kõõjjõõzz puåđõõzz leʹjje älšmõʹtti. – Mättʼtõõtti di sij peâmmi lie sääʹmǩiõl mättjemvueiʹttemvuõđ diõtt kuärǥast da späʹssballaž, mušttle haʹŋǩǩõõzz tuejjla Eila Tapiola da Arla Magga.

Sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõs leäi saakkân Mättʼtõshalltõõzzâst 12.6. õnnum Säʹmmlai škooultõsaaʹšši õhttsažtuejjorgaan såbbrest. Såbbra vuässõõđi õllʼjummõs šurr Olli-Pekka Heinonen, kååʹtt vuõiʹni ougglõsmättʼtõshaʹŋǩǩõõzz puuttmõõžž kõõsk škoouleeʹjj čuõlmm äʹššen. Såbbar õhttsaž  huõllân leäi, mäʹhtt õlgg staanâd sääʹmǩiõli mättʼtõs säʹmmlai dommvuuʹd ååuǥbeäʹlnn eeʹjj 2021 aalǥâst õõudårra, ǥo haʹŋǩǩõs poott.

Såbbra vuässõʹtte Sääʹmteeʹǧǧ da Mättʼtõshalltõõzz eeʹttǩi lââʹssen sääʹm-mättʼtõõzz äʹšštobddi Heʹlssen, Ruäʹvnjaarǥ da Oulun gåårdin, Suäʹđjel, Aanar da Uʹccjooǥǥ kooʹddin, Sääʹmvuuʹd škooultõskõõskõõzzâst, Lappi vuʹvddvaaldâšmkonttrest di mättʼtõs- da kulttuurministeriast.

Haʹŋǩǩõõzz tuejjla Eila Tapiola, Arla Magga da Ulla Aikio-Puoskari vuässõʹtte 11.6. ougglõsmättʼtõs-škooul Etäkoulu Kulkuri äävai uusi peivva. (https://www.youtube.com/watch?v=mSTQB3t2u3g). Etäkoulu Kulkuri taʹrjjad lääʹddǩiõl- di lääʹddǩiõllsaž mättʼtõõzz lääʹdd päärnaid, kookk jeälste pirr maaiʹlm.

Peeiʹv prograʹmme kuuli mm. Paneeʹlsaǥstõõllmõš jiijjâs jieʹnnǩiõl miârktõõzzâst. Paneʹlistten leʹjje Etäkoulu Kulkuri rehttor Tuija Tammelander, mättʼtõsduumšeǩ Katri Kuukka di ougglõsmättʼtõõzz projeʹkttjååʹđteei Eila Tapiola, kååʹtt puuʹti saǥstõõllma mieʹldd sääʹmǩiõli vuäinalm. Saǥstõõllmest teäddtõʹvve ǩiõli reeʹǧǧesvuõtt di ǩiõl õhttvuõtt kulttuuʹre, kååʹtt kuõskat seämma nalla ålggjânnmin jeälsteei lääʹddpäärna ǥu Lääʹddest jeälsteei sääʹmpäärna. Paneʹliist da ǩiõčči smiõʹtte še õuddmiârkkan jieʹnnǩiõl mieʹrǩǩeem vueiʹttemvuõđ meer-rekisterteâđaid. Tok ij leäkku ååʹn vueiʹttemvuõtt mieʹrǩǩeet mäŋgg jieʹnnǩiõl. Tän äšša sij tuõivvu muttâz.

Laassteâđ

Projeʹkttjååʹđteei Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

Haʹŋǩǩõskoordinaattor Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi,  040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

 

 

Sääʹmteʹǧǧ eʹtǩǩad riikksuåvtõʹsse sääʹmteeʹǧǧ vaali ääiʹj mottmõõžž

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 18.6.2019 tuʹmmii eʹtǩǩeed riikksuåvtõʹsse, što riikksuåvtõs tuejjeʹči Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kådda ǩirrsanji ǩiõttʼtõõllâmnalla lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz, koin sääʹmteeʹǧǧ vaalid kuõskki šiõttõõzzid moottčet nuʹtt, što pueʹtti sääʹmteʹǧǧvaalid cõõjčeš sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § muʹttma taarbšum ääiʹj.

Halltõõzz eeʹttiǩ-kådda eʹtǩǩõshämmaz mieʹldd lääʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj muʹttmest eeʹjj 2015 tuåimtum vaali puåđõõzz vuâđald šiõttuum Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpââʹjj juätkkjeʹči čårrneeʹl takai pââʹjest sa eeʹjj 2021 loʹppe. Eʹtǩǩõõzz tueʹǩǩen lie Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea täʹlvvmannust 2019 uʹvddem kuõʹhtt čåuddmõõžž, koi mieʹldd Lääʹddjânnam âlgg oʹđđest ärvvtõõllâd säʹmmla mieʹrteeʹlm tõn ainsmâʹttem diõtt, što õudldõõzz jiõnnvuõiggâdvuõʹtte sääʹmteeʹǧǧ vaalin meäʹrtõõlât da tõid suåvldet ciʹsttjeeʹl säʹmmlai vuõiggâdvuõđ ââʹnned siiskâž jiõččmeäʹrreemvuõiggâdvuõđâs meerlaž- da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki õõlmâs-suåppmõõžž meâldlanji.

Vaali serddmõõžžâst leʹčči kõõččmõš õʹhttešt šõddi tuåimast, koon täävtõssân lij ainsmâʹtted sääʹmteʹǧǧlääʹjj muttsi valmštõõllmõš, ǩiõttʼtõõllmõš da tueiʹmmepiijjmõš õuʹddel pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ vaali tuåimmtummuž. Eʹtǩǩuum lääʹǩǩ leʹčči jurddum pueʹtted viõʹǩǩe påʹrǧǧmannu 1. peeiʹv 2019.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar jiõnsti tuʹmmstõõǥǥâst saǥstõõllâm mâŋŋa.  Jiõnstummuž leäi Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz eʹtǩǩõõzz (naa) da Anu Avaskari eʹtǩǩõõzz kõõsk (ij). Avaskari eʹtǩǩii, što sääʹmteʹǧǧvaalid jeäʹt sirddu da eʹtǩǩõs vaali serddmõõžžâst âlgg heelǥeed. Jiõnid uʹvdde õhttsiʹžže 17, koin naa jiõnid 13 da ij jiõnid 4.

Naa: Tiina Sanila-Aikio, Jouni Aikio, Veikko Feodoroff, Jouko Hetta, Aslak Holmberg, Tuomas Aslak Juuso, Kirsti Kustula, Ulla Magga, Petra Magga-Vars, Anne Nuorgam, Heikki Paltto, Magreta Sara ja Asko Länsman.
Ij: Anu Avaskari, Pigga Keskitalo, Kari Kyrö ja Pekka Pekkala. Vuâstta jiõnstam kueʹđđe ääʹššest čårrneei jurddi.

Tuʹmmstõkkân šõõddi halltõõzz eʹtǩǩõs, što Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar eʹtǩǩad riikksuåvtõʹsse, što riikksuåvtõs tuejjeʹče Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kådda ǩirrsanji ǩiõttʼtõõllâmnalla lääʹǩǩeʹtǩǩõõzz, koin sääʹmteʹǧǧlääʹjj vaalid kuõskki šiõttõõzzid moottčet nuʹtt, što pueʹtti sääʹmteʹǧǧvaalid cõõjčeš sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § muʹttma taarbšum ääiʹj.

Lââʹssen sååbbar miõđi Sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse vääʹld saǥstõõllâd da suåppâd Lääʹddjânnam riikkin muttâz valmštõõllâm õudldem aaʹššin da mõõntõõllâmnaaʹlin tääʹrǩben.

Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 2/2019 ââʹnet 18.-19.6.2019 Aanrest (Sajos). Såbbar vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttpääiʹǩest leʹbe live striim pääiʹǩ addrõõzzâst www.samediggi.fi/live. Vuõigg neʹttvuõlttõõzzâst vuäitt ååʹn kulddled še tuʹlǩǩõõzz.

Lââʹssteâđ

Saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, teʹl. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Mieʹrräiggsaž projeʹktt-tuâjjlaž Dihtosis -sääʹmškooulkõʹllʼjummuž juâtkkhaʹŋǩǩõʹsse

Tuâjj älgg 5.8.2019 da peštt 15.3.2020 räjja.

Dihtosis-haʹŋǩǩõõzzâst tuejjeet sääʹmvuõđ da sääʹmkulttuur tobddsen škooulin. Haʹŋǩǩõõzzâst peeiʹvtet juʹn vaalmâš materiaal škooulkõʹllʼjummši vääras, kõʹllʼjet škooulin di raajât sääʹmteemlaž mobiilspeâl, koon lanseerââʹstet saaʹmi meersažpeiʹvven väʹlddkååʹddlanji Lääʹddjânnam škooulin.

Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij Dihtosis-sääʹmškooulkõʹllʼjummuž haʹŋǩǩõõzz čõõđ viikkmõš da vaaldšmummuš haʹŋǩǩõsplaan meâldlânji õhttsažtuâjast vuäʹpstemjooukin, nuõripiisrin da Nuõri Akatemiain.

Tuâj oʹnnsteeʹjjes håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe ââʹnteei škooultõs, sääʹmkulttuur tobddmõš, ǩiõččlâsttmõš veiddsõs aunstõõzzi vaaldšummšest di odd jiõččnaž tuõjju da õhttsažtuõjju jeeʹres tuåimmjeeʹjivuiʹm. Projeʹktt-tuâjjlast ooudldet sääʹmǩiõlltääid.

Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz V/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 180,06 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzeesvuiʹm âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 1.7.2019 č 16.00 mõõneeʹst addrõõzzâst https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?3daeb547

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vs. nuõripiisar Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, teʹl. 010 839 3134. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.samediggi.fi.

Aanrest 13.6.2019 Sääʹmteʹǧǧ

Võboršeeʹǩǩ piijjmõš sääʹmteʹǧǧvaalin

Vaal-luʹvddkåʹdd valmštââll sääʹmteeʹǧǧ vaalid äiʹǧǧtaaul meâldlanji. Sääʹmteʹǧǧvaal tuåimtet 2.9.–30.9.2019.

Sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj (974/95, mutt. 1279/02) 27 § mieʹldd võboršeeʹǩǩ sääʹmteʹǧǧvaalin vuäiʹtte piijjâd uuʹccmõsân koumm ooumžed, ǩeäk lie mieʹrǩǩuum jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩen sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe. Võboršeeʹǩǩ piijjâm vääras tiuddeet vaʹlljeemõhttõõzz altteemäʹššǩeeʹrj da võboršeeʹǩǩ låppõõttâmpõʹmmai, koid âlgg maaccted vuâllaǩeeʹrjtummšen vaal-luʹvddkådda mââimõõzzâst påʹrǧǧmannu 2. peeiʹv 2019 ouddâl čiâss 16.00.  Lomaakkid da tääʹrǩab teâđaid vuäǯǯ vaal-luʹvddkååʹdd konttrest addrõs: Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanar, teʹl. 010 839 3120, 010 839 3138 leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd vaalit@samediggi.fi. Lomaakkid vuäitt printteed še www.samediggi.fi.

Vaal-luʹvddkåʹdd

Lomaakk võboršeeʹǩǩ piijjmõõžž vääras

Sääʹmteʹǧǧvaal 2019

Sajos ååcc strooiʹtelhuõllʼjeei sâjjsa

Strooiʹtelhuõllʼjeei tuâjjan lij ââʹnned huõl Sajoozz sõõʹji juõʹǩǩpeivvsaž čiistmest da lââʹssen taarb mieʹldd veäʹǩǩted põõrtâst riõššum såbbri da šõddmõõžži takai riâššmõõžžin.

Sâjjsažvuõtt älgg 10.7.2019 da peštt 23.8.2019 räjja. Tuâj oʹnnsteeʹjes håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe strooiʹtelhuõllʼjeei tuʹtǩǩõs leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei ǩiõččlâsttmõš ođđäiggsaž õõlmâs sõõʹji čiistmest. Uʹvddep äärv šiõǥǥ vuârrvaikktemtääidaid, positiivlažvuõʹtte di lueʹǯǯjeei da jiõččnaž tuâjast tääʹvtummša. Päʹlǩǩ meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII/VI mieʹldd, vuâđđpäʹlǩǩ lij 1313,99 euʹrred/mp, koon lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjǩiõččlâsttmõõžž mieʹldd meäʹrtõõvvi ǩiõččlâʹsttemlõõʹzzid.

Ooʒʒ tuâjjpääiʹǩ 21.6. mõõneeʹst tän liiŋk pääiʹǩ https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?43f9605e

Lââʹssteâđaid tuâjast oudd markknâʹsttemjååʹđteei Katariina Guttorm, katariina.guttorm(at)samediggi.fi, teʹl. 010 839 3109. Sajoozz tuåimmjummša vuäitak tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi