Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämitigeh uárnejeh ohtsii kielâseminaar tulháid, jurgâleijeid já eres kielâpargeid

/in , /by

Sämitigeh uárnejeh oovtâst 9.-10.10.2019 kielâseminaar Anarist eromâšávt toid, kiäh pargeh sämikielâiguin: jurgâleijen, tulkkân tâi eres kielâpargen. Seminaar uárnejuvvoo Taažâ, Ruotâ já Suomâ Sämitiigij já Säämi Kielâkäldee oovtâstpargon. Seminaar kulá OA algâaalmugkielâi ive huámmášumán väldimân Sämitiigij uásild.

Taan kuulmâ Sämitige ohtsii ornim juurdân lii tuárjuđ kielâpargei áámmáttááiđu, adeliđ máhđulâšvuođâ savâstâllâđ jieŋâlubbooht kielâaašijn já vuáijuđ tuulhâi, jurgâleijei já kielâpargei pargoid kyeskee koččâmuššáid, máhđulâšvuođáid já hástusáid. Taat tilálâšvuotâ fáálá meid máhđulâšvuođâ viärmádâttâđ já liäkká oovtâstpargomáhđulâšvuođâid kielâpargei kooskân já návt nanosmit raajijd rastaldittee oovtâstpargo sämikielâi oovdân.

Sämitigeh puávdejeh iloin puoh kielâst kiäsuttum ulmuid kielâseminaarân 9.-10.10.2019 Anarân!

Seminaar ohjelm já eres tiäđuh almottuvvojeh maŋeláá.

Seminaarân almottâttâm uásálisteid lekkâp čohčâkeesi 2019.

Lasetiäđuh:

Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi, mätkipuhelin. +358 40 7075626

Mikkel Rasmus Logje, mikkel.rasmus.logje(at)samediggi.no, mätkipuhelin: +47 412 65 375

Marie Louise Allas, marielouise.allas(at)sametinget.se, mätkipuhelin +46 70-367 46 82

 

Sämitige vaaljah uárnejuvvojeh äigitaavlu mield

/in /by

Haldâttâs iävtuttâs ovdâskoodán laahân sämitiggeest adelum laavâ nubásmitmist ij ovdánâm ovdil ko ovdâskode kesipuddâ aalgij. Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh tienuuvt äigitaavlu miäldásávt 2.9.-30.9.2019. ”Tile liččii puáhtám tivvoođ vaaljâid maŋŋeedmáin, mutâ tääl mij vuáijup valjáid já rähtip tain sämmilij jieijâs vaaljâid”, I värisaavâjođetteijee  Heikki Paltto kommentist tile.

“Staatâst ličij lamaš máhđulâšvuotâ tuálvuđ ääši ovdâskulij vyesimáánu rääjist, ton maŋa ko lâi ráđádâllâm OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea miärádâsâi keežild Sämitiggijn”, juátká Paltto.

Sämitige čuákkim meridij 18.6.2019 oovdânpyehtiđ staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin nubásmitáččii sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid. Iävtuttâs mield liččii maŋedâm čuávuváid sämitige vaaljâid sämitiggelaavâ 3 § nubásmitmân tárbulii ääigi.

”Sämmiliih vuordii, ete haldâttâsohjelmist orroo kirjimeh aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi nuávditmist sehe sämmilij vuoigâdvuođâi kunnijâtmist liččii jođettâm keevâtlijd toimáid”, iätá II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso. Rinne haldâttâsohjelm mield staatâ lii čonâdâttâm kunnijâttiđ já ovdediđ algâaalmug sämmilij kielâlijd já kulttuurlijd vuoigâdvuođâid. Toos lasseen haldâttâsohjelmist mainâšii, ete haldâttâs seelvât huápulijn äigitavluin sämitiggevaaljâi äigimuudon lohtâseijee koččâmuš.

Sämitigge lii uuccâm raččom alemuu haldâttâhrievti miärádâssáid (AHR) moh kyeskih iivij 2011 já 2015 sämitige valjâluvâttâlmân. ”Puáhtá tuše tuáivuđ, ete meid AHR ibbeerd já tuhhit raččomucâmuš OA olmoošvuoigâdvuođâkomitea adelem miärádâsâi maŋa”, juátká II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Tyehin láá OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem kyehti čuávdus, moi mield Suomâ kalga árvuštâllâđ uđđâsist sämmilii miäruštâllâm vâi visásmit tom, ete iävtuh jienâvuoigâdvuotân sämitige vaaljâin miäruštâllojeh já toh heiviittuvvojeh nuuvt, ete kunnijâteh sämmilij vuoigâdvuođâ kevttiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâ aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš miäldásávt.

Sämitige vaaljah 2019

Sämitige vaaljah toimâttuvvojeh 2.9.-30.9.2019. Iävtukkâs asâttem kalga toohâđ valjâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 2. peeivi. Iävtukkâs sämitige vaaljâin puáhtá asâttiđ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâvuoigâdvuođâlâžžân sämitige valjâluvâttâlmân. Iävtukkâsasâttem várás kalga tevdiđ väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje já iävtukkâs miettâmluámáttuv, maid kalga macâttiđ vuáláčallum valjâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 2. peeivi 2019 ovdil tme 16.00.

www.samediggi.fi/vaaljah-2019/?lang=an

Lasetiäđuh:

I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto, 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, 040 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Mainâseh, kirjeh já kielâhárjuttâsah muttojeh digiháámán – škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvâst lii huššâ!

/in , /by

Sämitigge lii pálkkááttâm nelji proojeektpargee taan kiäsán: oovtâ jieškote-uv sämikielân já lasseen digimateriaalpargee. Anarâškielâ- já tavesämikielâpargeeh láá pálkkááttum sämikielâi káidusmáttááttâshaahân já ulmen lii lasettiđ eromâšávt káidusmáttááttâsâst tárbulâš digimateriaal.

Tavesämikielâ oppâmateriaalpargen tuáimá taan keesi Solja Magga, kote ráhtá Gea 2 -kirjeest digitaallâš heiviittâs Cloubi-ohjelmân. Digitaallâš materiaalist lii máhđulâš kuldâliđ puoh kirje pittáid já saanijd jeđe hárjuttâllâđ pitái siskáldâsâid pargopitáiguin. “Keessiv lii tárguttâs finniđ puoh paddiimijd valmâšin”, Solja iätá.

Meiddei anarâškielâ pargee Anne Seipiharju ráhtá paddiimijd. Sun parga Hitruu-kirjij paddiimijguin já eres digimateriaalijguin. Säämi máttááttâskuávdáá medialinje jottáám Anne illood jieijâs syergi kesipargoost já ana jienâstudiost porgâm ávhálâžžân. “Uáppá lase já jienâigijn porgâm šadda ruutiinin.”

Kati Ljetoff parga nuorttâlâškieláin. Sun čáálá puárásub mainâsijd uđđâ čäällimvyevi mield, ovdâmerkkân Jiäʹnnǩiõll -luuhâmkirjijn, mon lasseen sun iälá nurâmin eenikielâlâš sárnoin muádi uánehis mainâsijd, maid sun talle litterist já čáálá putesin. “Taat kesipargo nuorttâlâškieláin lii tuođâi šiev äšši já pyeri máhđulâšvuotâ kevttiđ kielâ já oppâđ ain lase” Säämi máttááttâskuávdáá nuorttâlâškielâ já -kulttuur linjeest taan kiiđâ valmâštum Kati muštâl.

Digimateriaalpargen tuáimee Emilia Nieminen arvâl, ete lii lamaš suotâs máttááttâllâđ Cloubi-ohjelm já uáiniđ taam pele škovlâmaailmist. Sun lii amnâsmáttáátteijee já juuđij moonnâm luuhâmpaajeest anarâškielâ já -kulttuur linje. Keessiv sun sirdá oppâkirjemateriaalijd Cloubin, mon lasseen sun máhđulávt meid jurgâl hárjuttâskirjijd anarâškielân.

Škovlim já oppâmateriaal

Anarâš- já orjâlâškielâ puustavtaavluh láá almostum

/in , /by

Máttáátteijei kuhháá tuáivum anarâš- já orjâlâškielâ puustavkovetaavluh láá almostum. Anarâškielâ puustavtaavluh láá almostum neetist, orjâlâškielâ puustavtaavluh láá sehe neetist já teddilum häämist.

Anarâškielâ puustavkuuvijd lii sárgum máttáátteijee-kovetaaidâr Tania-Maria Moilanen. Puustavtaavluid puáhtá luođiđ já teddiliđ täst.

Orjâlâškielâ puustavtaavlui kuuvijd lii sárgum Nora Bäck. Nora lii kovetahhen meiddei Sämitige almostittâm Gea -oppâmaterialrááiđust. Puustavtaavluid puáhtá luođiđ já teddiliđ täst, teikkâ tiiláđ škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst teddilum häämist.

Kovetaavluid lii toimâttâm Gáijon Issát Ánne/ Anni Näkkäläjärvi Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvvâst.

Tiilám: kirjatilaus(at)samediggi.fi

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ valmâštâl tooimâ stáđásmittem

/in , /by

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ ocá čuávdusijd tooimâ vuáhádutmân. Haahâ aalgij čohčuv 2018 já tot nohá ive 2020 loopâst. Ovdil haavâ nuuhâm tuáimeeh kalgeh rähtiđ máttááttâs- já kulttuurministeriön iävtuttâs sämikielâi káidusmáttááttâs stáđásmittemân sämmilij päikkikuávlu ulguubel kieldâin. Suullân 70 % vuáđumáttááttâsihásijn sämipárnáin ääsih já kazzeh uápu päikkikuávlu ulguubel kieldâin.

Kooveest sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ koordinaattor Arla Magga sämitiggeest já proojeekthovdâ Eila Tapiola Ucjuuvâ kieldâst.

Vuosmuu toimâive haahâ adelij sämikielâi káidusmáttááttâs ohtsis 16 nuorttâlâškielâlâš, 18 anarâškielâlâš já 19 orjâlâškielâlâš uáppei. Haavâst lijjii fáárust ohtsis 21 kieldâd já 39 škovlâd. Puáttee čoovčâ uáppeeloho stuáru já haahân puátih fáárun čiččâm uđđâ škovlimuárnejeijed. Škovlâive loopâst tohhui macâttâskoijâdâllâm, mon puátuseh movtijditeh – uáppeeh já sii vanhimeh láá sämikielâi oppâmmáhđulâšvuođâst iloliih já kijttevááh, muštâlává haavâ pargeekyevtis Eila Tapiola já Arla Magga.

Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lâi äššin Máttááttâshaldâttuvvâst 12.6. uárnejum Sämmilij škovlimaašij ohtsâšpargo-orgaan čuákkimist. Čuákkimân uásálistij pajemuš hovdâ Pekka Heinonen, kote oonij káidusmáttááttâshaavâ nuuhâm koskân škovlâive čuolmân. Čuákkim ohtâsâš huolâ lâi, maht turvâstep sämikielâi máttááttâs sämmilij päikkikuávlu ulguubeln ive 2021 aalgâ rääjist, ko haahâ nohá. Čuákkimân uásálistii Sämitige já máttááttâshaldâttuv ovdâsteijei lasseen sämimáttááttâs äššitobdeeh Helsig, Ruávinjaargâ já Oulu kaavpugijn, Suáđigil, Aanaar já Ucjuuvâ kieldâin, Säämi máttááttâskuávdáást, Laapi kuávluhaldâttâhvirgáduvâst sehe máttááttâs- já kulttuurministeriöst.

Haavâ pargeeh Eila Tapiola, Arla Magga já Ulla Aikio-Puoskari uásálistii 11.6. káidusmáttááttâsškovlâ Etäkoulu Kulkuri ávus peeivij tilálâšvuotân (https://www.youtube.com/watch?v=mSTQB3t2u3g). Etäkoulu Kulkuri fáálá suomâkielâ já suomâkielâlii máttááttâs syemmilâš párnáid, kiäh ääsih miätá maailm. Tilálâšvuođâ ohjelmân kuulâi el. paaneelsavâstâllâm jieijâs eenikielâ merhâšuumeest. Panelistan lijjii Etäkoulu Kulkuri rehtor Tuija Tammelander, máttááttâsräđiolmooš Katri Kuukka já káidusmáttááttâshaavâ proojeekthovdâ Eila Tapiola, kote puovtij savâstâlmân fáárun sämikielâi uáinu. Savâstâlmist tiäduttuvvojii kielâi riggodâh meiddei ohtâvuotâ kulttuurân, mii kuoskât siämmáánáál syemmilâš párnáá, kote áásá olgoenâmist ko meiddei sämipárnáá, kote áásá Suomâst. Panelisteh já keččeeh suogârdâllii meiddei ovdâmerkkân eenikielâ merkkimmáhđulâšvuođâ aalmugregistertiäđoid. Toho ij lah tääl máhđulâš merkkiđ eenikiellân maŋgâ kielâ. Taan áášán sij tuáivuh nubástus.

Lasetiäđuh

proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094

proojeektkoordinaattorid Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033

https://www.saamenetaopetus.com/

Sämitigge iävtut staatârááđán vaaljâi äigimudo nubásmittem

/in , /by

Sämitige čuákkim 18.6.2019 meridij iävtuttiđ staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nubásmitáččii tienuuvt, ete maŋediččii čuávuváid sämitiggevaaljâid nuuvt kuhháá ko lii tárbu sämitiggelaavâ 3 § nubásmittem tiet.

Haldâttâs iävtuttâshammiittâs ovdâskoodán laahân sämitiggeest adelum laavâ nubásmitmist mield ive 2015 toimâttum vaaljâi puáttus vuáđuld asâttum Sämitige toimâpaje jotkuuččij spiekâstâhlávt ive 2021 loopâ räi. Iävtuttâs tuávváást láá Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuotâkomitea kuovâmáánust 2019 adelem kyehti čuávdus, moi mield Suomâ kalga miäruštâllâđ uđđâsist sämmilii miäruštâllâm vâi visásmit tom, ete iävtuh jienâvuoigâdvuotân sämitige vaaljâin miäruštâllojeh já toh heiviittuvvojeh kunnijâtmáin sämmilij vuoigâdvuođâ kevttiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâs aalmug- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš miäldásávt.

Vaaljâi sirdemist ličij koččâmuš kerdiluándulii tooimâst, mon ulmen lii visásmittiđ sämitiggelaavâ nubástusâi valmâštâllâm, kieđâvuššâm já olášuttem ovdil ko čuávuvááh sämitige vaaljah toimâttuvvojeh. Iävtuttum laahâ ličij tárguttâs šoddâđ vuáimán 1. porgemáánu 2019.

Sämitige čuákkim jienâstij miärádâsâst savâstâllâm maŋa. Jienâstem tohhui Sämitige stiivrâ iävtuttâs (jáá) já Anu Avaskari iävtuttâs (ij) kooskâst.  Avaskari iävtuttij, ete iä sirde sämitiggevaaljâid já iävtuttâs vaaljâi sirdemist kalga hilgođ. Jienâid adelii ohtsis 17, main jáá jienah 13 já ij jienah 4.

Jáá: Tiina Sanila-Aikio, Jouni Aikio, Veikko Feodoroff, Jouko Hetta, Aslak Holmberg, Tuomas Aslak Juuso, Kirsti Kustula, Ulla Magga, Petra Magga-Vars, Anne Nuorgam, Heikki Paltto, Magreta Sara já Asko Läsman.
Ij: Anu Avaskari, Pigga Keskitalo, Kari Kyrö já Pekka Pekkala. Vuástá jienâstem ulmuuh kuođđii ääšist miärádâsân spiekâsteijee uáivil.

Miärádâsân šoodâi stiivrâ iävtuttâs, ete Sämitige čuákkim iävtut staatârááđán, ete staatârääđi tovâččij Suomâ ovdâskoodán huápulâžžân kieđâvuššâmnáál lahâiävtuttâs, moin sämitige valjáid kyeskee njuolgâdusâid nubásmitáččii tienuuvt, ete maŋediččii čuávuváid sämitiggevaaljâid nuuvt kuhháá ko lii tárbu sämitiggelaavâ 3 § nubásmittem tiet.

Toos lasseen čuákkim váldásmitij Sämitige stiivrâ ráđádâllâđ já sooppâđ Suomâ staatáin detaljijn já monâttâllâmvuovijn, maid nubástus valmâštâllâm váátá.

Sämitige čuákkim 2/2019 tuálloo 18.-19.6.2019 Anarist (Sajos). Čuákkim puáhtá čuávvuđ pääihi alne parlamentsalist tâi njuolgâ nettivuolgâttâs peht čujottâsâst www.samediggi.fi/live. Njuolgâ nettivuolgâttâsâst puáhtá tääl kuldâliđ meid tulkkum.

Lasetiäđuh

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Meriáigásâš proojeektpargee Dihtosis -sämiškovlâkolliistâlmeh jotkâhaahân

/in /by

Pargo álgá 5.8.2019 já pištá 15.3.2020 räi.

Dihtosis-haavâst tahhoo sämmilâšvuotâ já sämikulttuur uápisin škoovlâin. Haavâst peividuvvoo jo valmâš materiaal škovlâkolliistâlmij várás, kolliistâleh škoovlâin já ráhtoo  moobiilspellâ, mon fáddán lii sämmilâšvuotâ já mon almostiteh sämmilij aalmugpeeivi väldikodálávt Suomâ škoovlâin.

Proojeektpargee pargon lii Dihtosis -sämiškovlâkolliistâlmeh haavâ olášuttem já haldâšem hahâvuáváám miäldásávt oovtâstpargoost stivrimjuávhoin, nuorâičällein já Nuorten Akatemiain.

Pargo miänástuvvee hoittám iššeed hiäivulâš škovlim, sämikulttuur tubdâm, hárjánem vijđes amnâstuvâi haaldâšmist sehe  nahcâ jiečânâs porgâmân já oovtâstpaargon eres tuáimeiguin. Proojeektpargest váttoo sämikielâ táiđu.

Proojeektpargee pälkki meriduvvoo Sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V/II mield (vuáđupälkki 2 180,06 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksoo sämikuávlust porgâdijn 24 % sämikuávlu lase já  pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.

Ucâmušâid tuođâštusâiguin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 1.7.2019 tme 16.00 räi čujottâsâst   https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?3daeb547

Lasetiäđuid pargoost addel vs. nuorâičällee Elli-Marja Hetta, elli-marja.hetta(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3134. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 13.6.2019 Sämitigge

Iävtukkâs asâttem sämitige vaaljâin

/in , /by

Valjâlävdikodde valmâštâl sämitige vaaljâid äigitaavlu mield. Sämitiggevaaljah toimâttuvvojeh 2.9–30.9.2019.

Sämitiggeest adelum laavâ (974/95, nubástum 1279/02) 27 § mield iävtukkâs sämitige vaaljâin pyehtih asâttiđ ucemustáá kulmâ ulmuu, kiäh láá merkkejum jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân sämitige valjâluvâttâlmân. Iävtukkâsasâttâllâm várás tiävdoo väljejeijeeseervi vuáđudemäššikirje já iävtukkâs miettâmluámáttâh, mon kalga macâttiđ vuáláčallum häämist valjâlävdikoodán majemustáá porgemáánu 2. peeivi 2019 tme 16.00. Luámáttuvâid já tärhibijd tiäđuid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst čuj. Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puh. 010 839 3120, 010 839 3138 tâi šleđgâpostâ  vaalit@samediggi.fi. Luámáttuvâid puáhtá meiddei printtiđ www.samediggi.fi.

Valjâlävdikodde

Luámáttâh iävtukkâsasâttem várás

Sämitige vaaljah 2019

 

Kove: Juha Kauppinen

Sajos ocá lájádâshuolâtteijee sajasii

/in /by

Lájádâshuolâtteijee pargon lii huolâttiđ Saijoos tiilij jyehipiäiválii čurgiimist já toos lasseen táárbu mield išediđ táálust ornimnáál čuákkimij já tábáhtusâi keevâtlijn ornimijn.

Sajasâšvuotâ álgá 10.7.2019 já pištá 23.8.2019 räi. Pargo miänástuvvee hoittám iššeed lájádâshuolâtteijee tođhos tâi västideijee já kelijdeijee hárjánem uđđâáigásij almolij tiilij čurgiimist. Mij anneep áárvust šiev vuáruvaikuttâstááiđuid, positiivlâšvuođâ sehe njyebžilvuođâ já jiečânâs pargovyevi. Pälkki meriduvvoo sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VII/IV mield, vuáđupälkki lii 1575,81 eurod/mp, mon lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já hárjánemlaseh, moh meriduvvojeh pargohárjánem mield.

Uusâ pargosaje 21.6. räi čuávuváá liiŋkâ peht https://www.sympahr.net/public/pq.aspx?43f9605e

Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm, katariina.guttorm(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3109.

Saijoos tooimân tun puávtáh uápásmuđ čujottâsâst www.sajos.fi

Anarâšaašij ráđádâllâmkode saavâjođetteijen Heikki Paltto

/in , /by

Anarâšaašij ráđádâllâmkode saavâjođetteijen väljejui Heikki Paltto já värisaavâjođetteijen Kirsti Kustula. Ráđádâllâmkodde čokkânij vuossâmuu keerdi vuossaargâ 10.6.2019. Čuákkimist kieđâvuššojii ráđádâllâmkode ornijdum lasseen anarâššáid kyeskee äigikyevdiliih ääših, tegu Jieŋâmeerâ rađehaahâ sehe tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees.

Ráđádâllâmkodde meridij čuákkimistis iävtuttiđ tuotâvuotâ já sovâdâttâmproosees mandaatráđádâlleid, ete mandaatist mainâšuvvoo anarâšah jiejâs juávkkun. Ton lasseen ráđádâllâmkodde iävtut, ete parlamentaarlâš čuávvumjuávhu aasâtmist váldoo huámášumán anarâšâi ovdâstem.

Jieŋâmeerâ rađehaavâst ráđádâllâmkodde pahudij, ete tot váldá huolâid tuođâlávt, maid anarâšah láá puáhtám oovdân haavâ uásild. Ráđádâllâmkodde kieđâvuš ääši čuávuváin čuákkimijn. Ton lasseen ráđádâllâmkodde haalijd ovdediđ čielgiittâs rähtim anarâšâi ärbivuoigâdvuođâin sehe navdâšemvuoigâdvuođâin eennâm- já čäcikuávluin nuuvt siärvus ko ovtâskâs ulmuu tääsist. Ráđádâllâmkodde meridij kieđâvuššâđ ääši čuávuváá čuákkimist.

“Lii tehâlâš, ete mij lep peessâm anarâšaašij ráđádâllâmkode pargoost aalgân. Ráđádâllâmkode pargon lii vala valmâštâllâđ taarbâšlijd nubástusâid Sämitige pargo-oornigân ráđádâllâmkode máhđulâš asâttem várás”, iätá ráđádâllâmkode saavâjođetteijee já Sämitige I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto.

Sämitige čuákkim 4/2018 meridij vuáđudiđ anarâšaašij ráđádâllâmkode meriáigásâžžân ihán 2019. Ráđádâllâmkode tárguttâssân lii ovdediđ anarâšâi aašijd já sajattuv. Ráđádâllâmkodde tuáimá raavâadeleijee orgaanin sierâ Sämitige linjáorgaanist. Ráđádâllâmkode jesâneh láá Jouni Aikio, Anu Avaskari, Neeta Jääskö, Kirsti Kustula, Heikki Paltto já Jan Saijets.

Ráđádâllâmkode pargon lii adeliđ ciälkkámušâid Sämitige stiivrân já lävdikuddijd anarâššáid kyeskee aašijn, čuávvuđ anarâššáid kyeskee aašij ovdánem, toimâđ äššitobden anarâššáid kyeskee aašijn sehe toohâđ iävtuttâsâid anarâššáid kyeskee koččâmušâin.

Kove: Juha Kauppinen

Lasetiäđuh:

Sämitige I värisaavâjođetteijee Heikki Paltto puh. 040 756 9075, heikki.paltto(at)samediggi.fi

Viestâdemčällee Johanna Alatorvinen puh. 010 839 3140, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi