Sämitigge uásálist OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) New Yorkist

/in , /by

Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso já nuorâirääđi saavâjođetteijee Risten Mustonen uásálistev OA algâaalmugij pisováá foorumân (UNPFII) 22.4.-3.5.2019. Foorum 18. čuákkim válduteeman lii ärbivuáválâš tiätu (Traditional knowledge: Generation, transmission and protection).

Nuorâirääđi saavâjođetteijee Risten Mustonen uásálist foorumân 22.-27.4. já II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso 23.4.-2.5. Taan ive foorumist pyehtih oovdân válduteema lasseen OA algâaalmugkielâi ive.

– Mun vuárdám taan ive šiev savâstâlmijd eromâšávt algâaalmugij uásálistemvuoigâdvuođâst Ovtâstum aalmugáid. Uásálistemvuoigâdvuotâ lii ohtâ mii válduprioriteet Ovtâstum aalmugijn tääl”, muštâl II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso uásálistmist foorumân.

Foorumân uásálisteh Taažâ já Ruotâ Sämitigeh sehe maaŋgah sämiseervih Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst. Algâaalmugij ovdâsteijeeh uárnejeh pisováá foorum ääigi ärbivuáválávt maaŋgâid miäldustábáhtusâid. Tábáhtusâi ulmen lii kiddiđ huámmášume já jyehiđ tiäđu algâaalmugáid kyeskee äigikyevdilis teemain.

OA algâaalmugij pisovâš foorum (The United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues, UNPFII) lii ive 2000 vuáđudum OA ekonomia- já sosiaalrääđi (Economic and Social Council, ECOSOC) vuálásâš raavâadeleijee toimâorgaan, moos kuleh 16 jiečânâs äššitobdeejesânid. Haldâttâsah nomâtteh käävci jesânid já algâaalmugeh käävci jesânid.

Foorum pargon lii pyehtiđ savâstâlmân algâaalmugáid kyeskee koččâmušâid eromâšávt ekonomâlii já sosiaallii ovdánem, kulttuur, pirâskoččâmušâi, škovlim, tiervâsvuođâ já olmoošvuoigâdvuođâi syergist. Pisovâš foorum addel avžuuttâsâid sehe tuáimá tehálâš foorumin staatâi, algâaalmugij sehe OA sierânâsseervij koskâsii savâstâlmân. Tot čokkân ohtii ivveest OA válduviäsust New Yorkist. Sämitigge uásálist pisováá foorum čuákkimáid jo-uv uássin Suomâ staatâ airâskode tâi jiečânávt.

https://www.un.org/development/desa/indigenouspeoples/unpfii-sessions-2/18-2.html

 

Lasetiäđuh:

Sämitige II värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, puh. +358 40 187 1331, tuomas.juuso(at)samediggi.fi

Sämitiigán ruttâdem algâaalmugkielâi ive várás

/in , /by

Ive 2019 lii aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi teemaihe já Sämitige lii nanosávt mieldi teemaive olášutmist. Sämitige toimân lii orniđ jieš tooimâ teemaive ääigi sehe movtijdittiđ eres tuáimeid uásálistiđ teemaihán.

– Máttááttâs- já kulttuurministeriö meriruuđâ vievâst Sämitigge puáhtá ovdediđ sämikielâi oinum Suomâst já muštoot kielâi maaŋgânálásâšvuođâst sehe ovdediđ uđđâ kielâkevttimareenaid. Lii eromâš tehálâš, ete staatâ uásálist torjuin teemaihán, illood Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila Aikio.

Vuávámnáál láá materiaaleh vávváást kidâ elilâm ulmuid: sämikielâliih vávvákirjeh, sämikielâlâš ivnelávgu, ivnimkirje, škovlâláid nuorâi sänikirjeheiviittâs já kielâkampanjah, ravvuuh kielâvaljiimân vaanhimáid já áhhoid já äijiháid, konserteh, kielâkevttimân movtijdeijee materiaal, kirjeh já ennuv eres.

– Torjuin mij pyehtip olášuttiđ maaŋgâid aašijd, maid mij ep lah ovdil pastam porgâđ. Sämikielâi iäláskittempargo perruin sehe párnái já nuorâi kooskâst lii ovdánâm ennuv já mij mielâst lii eidu olmâ äigi pyehtiđ positiivlii movtijdittem kielâ kevttimân sierâ taasijn já návt uásálistiđ mii uásild teemaihán, juátká haavâ västideijee kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio.

Lasseen Sämitigge movtijdit teemaive ääigi irâttâsâid, virgeomâháid já eres tuáimeid Suomâst viijđáht uásálistiđ sämikielâi oinum lasseetmân oles enâmist. Tave-enâmij Sämitigeh uárnejeh oovtâst Säämi Kielâoho  (Sámi Giellavahkku) 21. – 27.10.2019. Oho ulmen lii, ete sierâ tuáimeeh Suomâst, Taažâst já Ruotâst váldáččii mahtnii sämikielâid huámmášumán toimâstis.

Sämitigge mieđeet ive loopâst Säämi kielâtaho -palhâšume. Palhâšume mieđettuvvoo virgeomâhâžân tâi siärvádâhân, kote lii toimâstis váldám huámmášumán teemaive tâi mudoi ánsulávt porgâm sämikielâ oovdedmân Suomâst.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettij Sämitiigán ruttâdem OA algâaalmugkielâi ive oovdânpyehtimân. Ruttâdem mieđettii ministeriö almos taiđuu já kulttuur ovdedeijee haavâi sierânâstorjuin já torjuu meeri lii ohtsis suulân 47 000 eurod. Haavâst lii tárguttâs olášuttiđ sämikielâ kevttimân movtijdeijee kampanjaid, lasettiđ sämikielâi oinum Suomâst já rähtiđ eromâšávt párnáid já nuoráid kielâ oppâmân já kiävtun tuárjoo tábáhtusâid já materiaalijd. Haavâ sierâ oosijd olašuteh oovtâst sierâ tuáimeiguin, tego Sämitige nuorâirađđijn já párnáikulttuurkuávdáš Mánnuin.

Aalmugijkoskâsii algâaalmugkielâi teemaivveest láá jieijâs siijđoh, kuus noreh puoh tábáhtusâid teemaive ääigi.

 

Lasetiäđuh:

Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, puh. 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Kove: Kevin Francett/ Sämitigge

Sämitigge tuáivut puorijd pessijáid puohháid!

/in /by

Sámediggi sávvá buriid beassážiid buohkaide!
Sämitigge tuáivut puorijd pessijáid puohháid!
Sääʹmteʹǧǧ tuäivad šiõǥǥ eʹjjpeeiʹv pukid!
Saamelaiskäräjät toivottaa hyvää pääsiäistä!

 

Tiervâpuáttim savâstâllâđ sämimađhâšem táárbuin já oovdedmist Anarân

/in , , , , /by

Uássin Laapi mađhâšemstrategia rähtimân lohtâseijee kuávluin jotteem Laapi litto uárnee Sämitiggijn 8.5.2019 tilálâšvuođâ, kuus mij pivdep savâstâllâđ sämimađhâšem já sämmilij päikkikuávlun sundešuvvee mađhâšem táárbuin já uáinuin. Taan pargopáájá ulmen lii kavnâđ sämimaađhâšmân já sämmilij päikkikuávlun sundešuvvee maađhâšmân lohtâseijee ideaid já uánuid čäällimnáál Laapi mađhâšemstrategian.

Laapi mađhâšemstrategia čáittá mađhâšem ovdedem tehálijd tiäddusoojijd já čuujoot almos torjuu. Mađhâšemstrategia linjáá meid tooimâid, moiguin puáhtá tarvaniđ uđđâ mađhâšem šoddâm máhđulâšvuođáid pehtilávt, mutâ nuuvt, ete kunnijâteh kilelis ovdánem prinsiipijd. Sämimađhâšem ovdedem oovtâstpargoost já ovdâsvástádâslávt lii tehálâš puoh uásipeelijd.

Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo 8.5.2019, tme 13.00–16.00 Kollehovist, Anarist. Almottât tilálâšvuotân taan liiŋkâ peht 30.4.2019 räi: https://fi.surveymonkey.com/r/Inari

Kulttuurlávt ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem – haahâ lii finnim máttááttâs- já kulttuurministeriöst jotkâruttâdem 60 000 €. Taan ruttâdem vievâst haahâ juátká tooimâs vuosâsajasii ulmen levâttiđ vijđáht tiäđu Sämitige čuákkimist čohčâmáánust 2018 tuhhiittum Ovdâsvástádâslii já eettisávt kilelis sämimađhâšem toimâprinsiipeh– ravvuin.

Kove: Anja Vest

 

Lasetiäđuh

Kirsi Suomi
Vuávájeijee, Kulttuurlávt ovdâsvástádâslâš sämimađhâšem
010 839 3118
kirsi.suomi(at)samediggi.fi

Kristian Sievers
Proojeekthovdâ
040 828 4095
kristian.sievers(at)lapinliitto.fi
http://www.lappi.fi/lapinliitto/lapin-arktinen-matkailuekosysteemi
http://www.lappi.fi/matkailu

Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân

/in , , , , /by

Vuáččulij nuorâi teatterjuávkku Čearpmahat vuálgá ovdâstiđ säminuorâid väldikodálii Teatris-tábáhtusân Jyväskylän vyesimáánust. Juávhust láá ohtsis nelji nuorâ já ton stivrejeijen tuáimá Mathis Ole Vars. Tuámáreh rámmojii juávhu oovdânpyehtim eromâšávt ton čielgâ ubâlâšvuođâst.

Aanaar Sajosist koskoho já tuorâstuv 10.-11.4. uárnejum Säminuorâi taaiđâtábáhtus lâi miänástus. – Tábáhtusân iä lah kuássin uásálistám nuuvt stuorrâ juávkku säminuorâid ko tääl, muštâl tábáhtus váldu-uárnejeijen toimâm Anna Lumikivi. – Mieldi lijjii párnááh já nuorah puoh sämmilij päikkikuávlu škoovlâin já lasseen Helsigist já Ruávinjaargâst. Lâi hirmâd šiev, kirjáás já huššâ peivi, mast huolâhánnáá puoh moonâi pyereest já meid puátuaulan huksejum pargopáájáin já mainâsláávust pijssájii jotteeh.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus válduteeman lâi teatter, moos uásálistii ohtsis 12 sämikielâlâš čaitâlmid. Toos lasseen ooinijm Helsig Pasila sämiluokkalij juáigusoovdânpyehtim, moos sehe keččeeh já tuámáreh lijkkuustuvvii. Puoh oovdânpyehtimeh lijjii fijnáseh já pyereest valmâštâllum, já tuámárijn lâi vaigâdis pargo valjiđ palhâšume finnee juávhuid.

Tábáhtusâst palhâšii stipendáin Kärigâsnjaargâ škoovlâ 13-ihásâš uáppee Aslak Pieski, kote máálái taaiđâtábáhtus posterân já postâkorttáid teddilum já ennuv rámmojum kove, mast lii puásuifáddá.

Väldikodálii Teatris-tábáhtusân vyelgee Čearpmahat-juávkku finnij oovdânpyehtimmääđhi lasseen palhâšummeen 300 euro stipend. Juávkun kullii Biret-Ingermaria Vars, Helli Alakorva, Mihkal-Máhtte Magga já Sinna-Briitta Sieppi. Teatris-tábáhtus uárnejuvvoo Jyväskyläst 24.-26. vyesimáánu.

Toos lasseen čuávuvááh juávhuh finnejii stipend:

1) Pasila vuáđuškoovlâ sämiluokkalij Diidamáilbmi oovdânpyehtimist Arvečalmmit, mon lâi stivrim Milla Pulska (100 €),

2) Aivvefal Eanodagas – Sámi Sinderellá, Anne-Mari Kukkonen ja Ulla Magga, Hettaast (200 €)

3) Sueʹnnʹjel siid äʹrbb– Tuõtt avi ǩeeʹles, Hanna-Maaria Kiprianoff ja Seija Sivertsen, Čevetjäävrist (100 €)
4) Davvinásttit – Boahttedolin, Hanna Outakoski ja Satu Nieminen, Kärigâsnjaargâst (100 €)
5) Skállovári idjaskuvlaččat – Oaivvehis olmmoš, Anni Ahlakorpi, Aleksi Ahlakorpi ja Sini Länsman, Ucjuuvâst (100 €)

Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin toimii elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, niävttár Anni-Kristiina Juuso sehe niävttár/sämikielâlii párnái TV-ohjelm pyevtitteijee Heli Huovinen.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Säminuorâi taaiđâtábáhtus álgá

/in , , , , /by

Tääl tot viijmâg álgá –  Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuálgá joton koskoho 10.4. lekkâmjuhlijn! Saijoos auditoriost mij kuullâp muusikoovdânpyehtimijd puoh kuulmâ Suomâ sämikielân tme 18.00 rääjist. Tábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. auditoriost lyeve oolâ puátih säminuorah jieijâs sämikielâlij oovdânpyehtimijguin.

Tuorâstuv Saijoos uuvsah lekkâseh tme 8.00, kuás lekkâseh meid almottâttâmsaje sehe pargopáájáh aulast já Soljust. Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi sehe Kieletär. Toos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoostPargopáájáh juátkojeh aulast
12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulastMainâsláávu mainâseh juátkojehAuditoriost čáittojeh videoh
16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo

/in , /by

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš kielâpiervâlstivrejeijee pargo. Pargo álgá 3.6.2019 tâi sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi já máhđulávt kuhheeb-uv, sierânâsruttâdem olášume mield. Kielâpiervâlstivrejeijee pargoid kuleh ei. sämmilij kielâpiervâltooimâ stivrim, koordinistem já ovdedem sekä kielâpiervâlij staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoh.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá olesváldálii pedagogisii uáinu säämi arâšoddâdmist, kielâ iäláskittemvuovij tubdâm, uápásmum sämikulttuurân sehe staatâtorjuu haaldâšmân lohtâseijee pargoid. Tuáivup, ete tooimân väljejum ulmust lii párnáikärdimáttáátteijee tohálâšvuotâ. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II-III mield (vuáđupälkki 2625,08-2 565,88). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, Anarist.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 30.4.2019 tme 16.00 räi čujottâssáin info@samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio puh. 010 8393124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 9.4.2019 Sämitigge

Sämitige valmiimist uđđâ auktorisistum sämikielâ jurgâleijeeh

/in , /by

Sämitigge ornij moonnâm roovvâdmáánu ráhtádâttâmpeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân. Ráhtádâtmân uásálistii vittâ ulmuu. Auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejui skammâmáánust 2018 já totkos puátuseh almostuvvii kiđđuv 2019. Totkos čođâlditijn kyehti sämikielâlâš jurgâleijee, Arla Magga čođâlditij suomâ-tavesämikielâ kielâpaarân auktorisistum jurgâleijee totkos já Terhi Harju suomâ-nuorttâlâškielâ kielâpaarân.

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio tuáivut luho Arla Maggan auktorisistum jurgâleijee totkosist.

Ráhtádâttâmpeeivi ornim Sämitige kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio illood jurgâleijei mere lassaanmist.

– Lii suotâs, ete mii ráhtádâttâmpeeivi peht kyehti uđđâ jurgâleijee čođâlditijn totkos. Nuorttâlâškielâst lii lamaš tuše ohtâ auktorisistum jurgâleijee oles maailmist, tääl suái lává kyevtis. Tavesämikielâ totkos čođâlditteeh majemui love ive ääigi láá lamaš tuše aaibâs muádis, te tast-uv lasattâs lii uáli merhâšittee.

Totkos čođâldittei Terhi Harju já Arla Magga mielâst Sämitige ráhtádâttâmpeeivist lâi stuorrâ merhâšume totkosân ráhtádâtmân.

– Ráhtádâttâmpeeivist finnij tehálâš, totkosân lohtâseijee tiäđu, já šiev oonâid totkosân ráhtádâtmân. Lâi vissásub tobdo, ko totkosân lohtâseijee aašijd lâi uážžum eelliđ čoođâ äššitobdeiguin oovtâst muuneeld, kommentist Terhi Harju.

Máttááttâshaldâttâs  haldâšem auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo čuávuváá keerdi skammâmáánust 2019. Sämitigge uárnee puáttee čoovčâ meid ráhtádâttâmpeeivi, jis ulmuuh láá perustum.

-Tođhos lii vättee já totkosân ráhtádâttâm kannat algâttiđ ääigild. Kannat uápásmuđ totkos siskáldâsân já anneeđ ävkkin Sämitige ráhtádâttâmpeeivi, rävvee uđđâ auktorisistum jurgâleijee Arla Magga .

Sämitigge uárnee meid kiiđâ ääigi tuulhâ pargoost kiäsuttum ulmuid uápásmittemškovlim, tastko jurgâleijei lasseen meid sämikielâi tuulhâin lii stuorrâ vänivuotâ. Škovliimist tieđettuvvoo sierâ.

 

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio
anne-kirste.aikio@samediggi.fi
puh. 010 8393124

Sämitigge ocá raččom AHR miärádâssáid

/in /by

Sämitige stivrâ tuhhiittij raččomucâmuš alemuu haldâttâhrievti (AHR) miärádâssáid, moh kyeskih ive 2011 já 2015 sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmân. Ovtâstum aalmugij (OA) olmoošvuoigâdvuotâkomitea adelij 1. kuovâmáánu 2019 kyehti čuávdus, moi mield AHR miärádâsah iivij 2011 já 2015 sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmist luávkkájii olmoošvuoigâdvuođâid.

OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea pahudij miärádâsâinis, ete sämmilij valjâluvâttâlmân merkkim luvâttâllâm rähtidijn lii sämmilii jiešmeridemvuoigâdvuođâ vááimus. – Sämitige valjâlävdikodde lii sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ institutionaallii olášuttem tehálumos instituutio. Staatâ pargon lii suoijiđ taam jiešmeridemvuoigâdvuođâ, já tienuuvt suoijiđ valjâlävdikode porgâm já riehtioornigân vuáđuduvvee kuorâttâllâm, muštâl saavâjođetteijee Sanila-Aikio raččomucâmuš vuáđustâsâin.

“Olmoošvuoigâdvuotâkomitea tiäduttij čuávdusijnis sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ sajattuvâs já siärvusis jeessânvuođâ uásild. Olmoošvuoigâdvuotâkomitea suorgiittij KP-sopâmuš 27 artikkâlist “siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâ” tuáváduv, mast lii tehálâš merhâšume čuávdusijn. Ton siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuotân kulá sämmilij vuoigâdvuotâ vuosâsajasii meridemvááldán juávhu jeessânvuođâst. Olmoošvuoigâdvuotâ keevtij tulkkumamnâstâhhân meid OA almosčuákkim ive 2007 tuhhiittem algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštus”, pahuduvvoo raččomucâmušâst, mon Sämitige stiivrâ tuhhiittij.

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea paahud, ete ive 2011 rääjist AHR lii spiekâstâm sehe sämitiggelaavâ 3 § sänihäämist, já lahâsaje ohtsâšibárdâsân vuáđuduvvee tulkkuumist, ko tot laavâst vattum objektiivlij kriterij saajeest lii heiviittâm jieijâs “oleskuorâttâllâm”. Sämitige valjâlävdikode ohtâgâslâš tutkâm valjâluvâttâlmân väldimist lâi eidu vuáđudum laavâst asâttum kriteráid.

Suomâ ratifisistem aalmuglâš- já poolitláid vuoigâdvuođáid kyeskee almossopâmuš (nk. KP-sopâmuš) 2 (3) artikkâl mield sopâmušstaatâ lii kenigâs pyerettiđ olmoošvuoigâdvuotâluávkkám kuás taggaar lii pahudum. Adelum čuávdusistis komitea paahud, ete taat váátá “tievâ ovdii tilán macâttee pyerettem turvim”.

Olmoošvuoigâdvuotâkomitea paahud meid sierâ, ete Suomâ lii kenigâs tärhistiđ sämitiggelaavâ 3 § tienuuvt, ete visásmiteh, ete Sämitige vaaljâi kritereh jienâvuoigâdvuotân láá miäruštâllum já toh keevâtlávt heiviittuvvojeh vuovvijn, mii västid Sämiaalmug vuoigâdvuođâ navdâšiđ siskáldâs jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Suomâ lii meid kenigâs väldiđ puoh tárbulijd laavhijd, vâi visásmiteh, ete västideijee luávkkámeh iästojeh puátteevuođâst.

OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea almostitij 1. kuovâmáánu 2019 kyehti čuávdus väidimáid iivij 2011 já 2015 sämitiggevaljáid lohtâseijee alemuu haldâttâhrievti čuávdusijn. Čuávdusij mield AHR miärádâsah, moiguin Sämitige valjâluvâttâlmân váldojii 93 olmožid Sämitige valjâlävdikode já stiivrâ uáivil vuástá, luávkkájii KP-sopâmuš 25 artikkâl sehe ohtuu já oovtâst 27 artikkâláin já tulkkum 1 artikkâl mield. Tain sopâmušsoojijn 25 artikkâl kuáská poolitláid uásálistemvuoigâdvuođáid, 27 artikkâl ucceeblovoi vuoigâdvuođáid já 1 artikkâl aalmugij jiešmeridemvuoigâdvuotân.

Suomâ kalga raportistiđ komitean kuuđâ mánuppaje siste tain tooimâin, mooid čuávdusij keežild láá álgám.

Sämitige stivrâ meridij čuákkimistis 4. kuovâmáánu algâttiđ raččomucâmuš valmâštâllâm AHR áášán kyeskee miärádâsâin. Raččomucâmuš lii ráhtám OTT Markku Kiikeri. Sämitige stivrâ meridij čuákkimistis 6. njuhčâmáánu pivdeđ jotelis ráđádâllâm olgoministeriöst já riehtiministeriöst OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea čuávdusân kulen. Toos lasseen Sämitige stivrâ meridij čuákkimistis 28.-29.3.2019 orniđ ääšist kuullâmtilálâšvuođâ Sámi Árvvut siärván.

Sämitige stiivrâ čuákkim 6/2019 tollui 28.-29.3.2019. Čuákkim pevdikirje almostiteh Sämitige dokumentpaaŋkist kyevti oho siste čuákkim tolâmist.

Sämitige tiäđáttâs 1.2.2019: OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea: AHR miärádâsah ive 2015 sämitiggevaaljâi valjâluvâttâlmist luávkkájii olmoošvuoigâdvuođâid

Čuávdus olmoošvuoigâdvuotâkomitea internet-siijđoin čujottâsâst:
https://tbinternet.ohchr.org/Treaties/CCPR/Shared%20Documents/FIN/CCPR_C_124_D_2668_2015_28169_E.pdf

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Katja Gauriloff, Anni-Kristiina Juuso já Heli Huovinen taaiđâtábáhtus tuámárin – tábáhtus ohjelm almostui

/in , , , /by

Elleekovestivrejeijee Katja Gauriloff, filmâtäsni/čaittâleijee Anni Kristiina Juuso já čaittâleijee/sämikielâlii párnái TV Unna Junná pyevtitteijee Heli Huovinen tuáimih 10.-11.4. Aanaar Sajosist ornimnáál Säminuorâi taaiđâtábáhtus tuámárin. Uárnejeijeeh ilodeh tobdos elleekove- já tv-taasnij mieldi puátimist. – Jieijâs kulttuur ovdâsteijee tobdos ulmui oinum jieijâs tábáhtusâst lii šiev äšši. Puáhtá tuše kuvâttâllâđ, ete maggaar tobdo lii oovdânpyehtiđ jieijâs teatter pirrâ maailm palhâšum taiđârij oovdâst, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus lekkâmeh ávuduvvojeh koskoho ehidist Saijoos stuorrâ auditoriost tme 18 rääjist. Lekkâmijn kuullâp muusik puoh kuulmâ Suomâ sämikielân. Nuorttâlij muusik oovdânpuáhtá Anna Lumikivi čuojâtteijen Katri Kittilä. Amoc já Ailu Valle ráppáv anarâš- já tavesämikielân. Sámi musihkkaakademiij  ohjelmist lii ärbivuáválâš já uđđâ sämimuusik.

Taaiđâtábáhtus liäkká Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Säminuorâi taaiđâtábáhtus váldupeeivi, tuorâstuv 11.4. uáinip 12 säminuorâi teatteroovdânpyehtimid. Toos lasseen tábáhtussaajeest láá máhđulâšvuođah maaŋgâlágán pargopáájáid, sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuotân uáppáásmân tâi veikâ sämikielâi foontij luođiimân jieijâs puhelimân já tabletân tâi kuuvij väldimân taaiđâtábáhtus selfie-seeini piällást.

Tábáhtusân vyerdip alda 500 uásálisted Helsig já Ucjuv kooskâst. Teatteroovdânpyehtimijn láá mieldi paijeel 100 nuorâd. Tábáhtus kiellân láá sämikielah.

Tuorâstuv 11.4. ohjelm:

8:00 Saijoos uuvsah lekkâseh
Almottâttâmsaje lekkâs aulast
Vuosâišesaje lekkâs
Pargopáájáh lekkâseh aulast
8:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
9:00 Ohjelm álgá auditoriost
Čiččâm vuossâmuš oovdânpyehtimid
11:30 Peivimäälispuddâ álgá
Ohtsâškove puoh tábáhtus uásálistein Saijoos ovdâšiljoost
Mainâsláávu lekkâs Saijoos ovdâšiljoost

Pargopáájáh juátkojeh aulast
12:50 Auditorio uuvsah lekkâseh
13:00 Ohjelm juátkoo auditoriost
Kuttâ majemuš oovdânpyehtimid
15:00 Tuámáreh pääcih smiettâđ puátusijd
Pargopáájáh juátkojeh aulast

Mainâsláávu mainâseh juátkojeh

Auditoriost čáittojeh videoh
16:00 Puátusij almostittem já stipendij jyehim

Ohjelmân sättih puáttiđ nubástusah!

Tábáhtus jođettuvvoo tego ovdil-uv kuulmâ kielân: nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân. Tábáhtus jođetteijen láá nuorttâlâškielân Teemu Titola, anarâškielân Satu Aikio já tavesämikielân Aslak Uula Länsman.

Pargopáájái lasseen tábáhtusâst puáhtá teivâđ sämikielâlii párnái- já nuorâikirjálâšvuođâ kuástideijeid. Tábáhtusân láá puátimin Dávvi Girji, Nuõrttsääʹmkulttuurfondd, Anarâškielâ servi sehe Kieletär. Toos lasseen Sámi giella- ja kulturguovddáš Kárášjuuvâst puátá jyehiđ Gába-loostâ.

Lasetiäđuh:

Anna Lumikivi
010 839 3174, 040 684 1957
anna.lumikivi(at)samediggi.fi
Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma
Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus
Tábáhtus hashtagih: #sndd2019 / #sntt2019