Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kulttuurpiisar veeʹrj

Kulttuurpiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 24 §:st.  Kulttuurpiisar tuâjjan lij jm. valmštõõllâd sääʹm kulttuur kuõskki aaʹššid, håiddad sääʹm kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ vaalmdšma kuulli tuâjaid di toimmjed kulttuurluʹvddkååʹdd valmštõõllʼjen da piisren. Tuâj älgg 2.5.2019. Veʹrǧǧ lij sâjjdõttum Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpäikka säʹmmlai dommvoudda.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuâj oudldem škooultõs da tõn õõl kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur, sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid.  Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teädd seännamoodd.

Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju haʹrjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi haʹrjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz. Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžž tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 28.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

 

 

Aanrest 27.2.2019 Sääʹmteʹǧǧ

Påʹrddǩiiʹrji vueiʹnnemnalla âânnmõš

Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 64 § mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧ såbbar da halltõõzz påʹrddǩiiʹrjid tõõzz õhttuum vaiddlemčuäjtõõzzineez ââʹnet tääʹrǩstem mâŋŋa õlmmsânji vueiʹnnemnalla nuʹtt mâʹte tõʹst lij ouddâl iʹlmmtum. Jeeʹres tuåimmorgaan påʹrddǩeeʹrj vueiʹnnemnalla ââʹnnmest tuʹmmai ääʹššvuäzzlaž tuåimmorgaan jiõčč.

Påʹrddǩeeʹrj ââʹnet õlmmsânji vueiʹnnemnalla Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain addrõõzzâst www.samediggi.fi uuʹccmõsân påʹrddǩeeʹrj vaiddlemääiʹj, jõs ij peittastâânnmõõžž kuõskki šiõtlmin šõõdd jeeʹresnalla.

Sååbbaräʹššǩeeʹrj

 

Anna Lumikivi alttii čeäʹppvuõđpeeiʹvi tuâjjliʹžžen

Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi riâššmõõžž aʹlǧǧe ââʹn tuõđi ouddned. Nuõrttsäʹmmlaž musikkneǩ Äʹnn Lumikivi lij alttääm Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi tuâjjliʹžžen. Čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššât Aanar Sajoozzâst 10.-11.4. da peeiʹvi teeʹmmen lie teaʹtter da mainstummuž määŋg hääʹm.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvin vaʹlljeet sääʹmnuõri eeʹttǩeeʹjid väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõʹžže, koon riâššât Jyväskyläst vueʹssmannust. Lââʹssen paʹlǩǩeet pueʹrmõs maainâsčieʹppid. Mainstummuž hääʹm vueiʹtte leeʹd jeeʹresnallšem sääʹnnčeäʹppvuõđ hääʹm da luõđ, livđđ da leuʹdd.

Čeäʹppvuõđpeeiʹv lie Änna ouddlest toobdâs. – Leäm ǩeâšttjõõttâm uʹcc niõđžen da tõn mâŋŋa leäm leämmaž kueiʹt vuâra ärvstõõlli da õõut vuâra jååʹđteeʹjen, mušttal Äʹnn. – Lij hääʹsǩ piâssâd riâššâd Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid, koin lie kuʹǩes äʹrbbvuõđ da šuur vaikktõõzz sääʹmmvuud päärnaid da nuõrid – nuʹtt mâʹte tõin lie leämmaž muʹnne še.

Čeäʹppvuõđpeeiʹvi iʹlmmtõõttmõš älgg sõrgg Webropolist. Seuʹrre Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidaid, čeäʹppvuõđpeeiʹvi Facebook-seeid da Instagram da vuässõõđ!

Väʹlddkååddlaž Teatris-šõddmõõžž vuäʹppõõzzid kaaunak tääiʹben:

https://nuorikulttuuri.fi/wp-content/uploads/sites/111/2018/12/saannot-teatris-2019.pdf

 

Õhttvuõđteâđ

anna.lumikivi(at)samediggi.fi

teʹl. 010 8393 174 da 040 684 1957

Facebook: @saamelaisnuortentaidetapahtuma

Instagram: @samenuoraid_daiddadahpahus

Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31 § meâldlaž vieʹǩǩtõõzz ooccâmnalla

Vuõiggâdvuõttministeria iʹlmmat ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:st jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧ. Veäʹǩǩtieʹǧǧi vääras liâ tän eeʹjj ââʹnnemnalla õhttseʹžže 150 000 euʹrred.

Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd saaʹmi dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:st jurddum privattniiʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvldummšest šoddi takai jeäʹrbi lââʹsskuuli käʹttem diõtt.

Ååʹn ooccâm vueʹlnn åårrai veäʹǩǩtieʹǧǧ liâjurddum 1.1.2019 mâŋŋa šõddâm leʹbe šõddi lââʹsskuulid.Luõvâldǩeeʹrjtum ooccmõõžž aʹlǧǧe tooimted vuõiggâdvuõttministeriaaʹje mââimõõzzâst 1.4.2019 čiâss 16:15 liâdǥlânji addrõʹsse oikeusministerio@om.fi.

Occmõõžž vuäitt še tooimtedpååʹštaddrõʹsse Oikeusministeriö, Demokratia-, kieli- ja perusoikeusasioiden yksikkö, PL 25, 00023 Valtioneuvosto. Pâi mieʹrräigga mõõneeʹstpuättam ooccmõõžž vääʹldet lokku.Ooccmõõžžâst âʹlgge seʹlvted tõk takai jeäʹrab lââʹsskuul, kooi käʹttem diõtt veäʹǩǩtieʹǧǧ vuäǯǯeet.

Lââʹssteâđ vuõiggâdvuõttministeria veäʹǩǩtõõz pirr

Lââʹssteâđaid ouʹdde:

Ǩiõllstaanpiisar Anne Kirste Aikio, 010 839 3124, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla saaǥǥtempiisar veeʹrj

Saaǥǥtempiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 e §. Tuâjjan lij jm. håiddad, plaanâd da viikkâd ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥtummuž kuõskki aaʹššid mieʹldd looǥǥeeʹl saaǥǥtemstrategia tueiʹmme piijjmõš, vieʹǩǩted saaǥǥjååʹđteei da piisarkååʹdd teâđtemtuåimmjummšest di vaalmštõõllâd tuåimmsuârggses kuulli aaʹššid teeʹǧǧ såbbra, halltõʹsse da luʹvddkooʹddid. Tuâjj älgg 1.4.2019.

Veʹrǧǧ lij sâjjdõttum säʹmmlai dommvoudda. Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân lij tuâj oudldem škooultõs da sääʹm ǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Tuâj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur tobddmõõžž, soojjlõs ǩeerjlaž da njäälmlaž õlmmeemtääid di šiõǥǥ õhttsažtuâjj.- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teädd seännamoodd. Ruõcc da eŋgglõs ǩiõl tääid (ǩeerjlaž da njäälmlaž) di tuõjju harjjnummuž vaʹstteei tuâjain ǩiõččât pueʹrren.

Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 €/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju haʹrjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi haʹrjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz. Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi  Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 21.2.2018 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj

Jieʹllemvueʹǩǩpiisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 c §. Tuâjjan lij jm. vaalmštõõllâd sääʹm jieʹllemvueʹjjid da tõi õõudâsviikkma kuulli aaʹššid vääʹldeeʹl lokku sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ di tuåimmjed jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd valmštõõllʼjen. Tuâjj älgg 1.4.2019.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân on veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹzzen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95).  Veeʹrj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur, sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ, sääʹmvuuʹd da -jieʹllemvueʹjji di vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teäddseännamoodd. Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj.

Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju härjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi härjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 21.2.2018 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla meeraikõskksaž aaʹšši piisar veeʹrj

Piisar tuâj lie meäʹrtõllum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst 26 d §. Tuâjjan lij jm. Tuõʹllʼjed, koordinâʹstted, plaanâd di viikkâd ooudâs teeʹǧǧ meeraikõskksaž tuåimmjummuž, vaalmštõõllâd teeʹǧǧ, halltõõzz da luʹvddkooʹddi såbbrest tuåimmsuârggses kuulli aaʹššid di håiddad Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz kuõskki tuåimmjummuž. Veʹrǧǧ lij sâjjdõttum säʹmmlai dommvoudda. Tuâjj älgg 1.4.2019.

Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemkaiʹbbjõssân on veeʹrj oudldem škooultõs da lââʹzzen kaiʹbbjet sääʹm ǩiõl tääid (asetõs 1727/95).  Veeʹrj oʹnstam håiddmõš oudldâstt šiõǥǥ sääʹmkulttuur, sääʹm meeraikõskksaž aaʹšši da vaaldšmallaš tuâjai tobddmõõžž, soojjlõs ǩeerjlaž da njäälmlaž eŋgglõs da ruõcc ǩiõl tääid di šiõǥǥ õhttsažtuâjj- da vuârrvaaiktemtääidaid. Vueʹrddep še vaalmâšvuõđ jiõččnaž tuejjummša, šiõǥǥ organisâʹsttem- da teädd seännamoodd.

Veeʹrjest ââʹnet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. Paʹlǩǩummuš meäʹrrââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ IV/II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2596,52 euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ õõl määuʹset tuõjju haʹrjjnem mieʹldd meäʹrrõõvvi haʹrjjnemlõõʹzzid di sääʹmvuuʹdest tueʹjjeen 24 % lââʹzz.

Ooccmõõžžid tuõđštõõzzivuiʹm âlgg tuåimted Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.3.2019 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâj pirr oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala-Kangasniemi teʹl. 010 839 3106. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd www.samediggi.fi

Aanrest 21.2.2018 Sääʹmteʹǧǧ

Sääʹm kulttuurmieʹrrtieʹǧǧest miõttum kulttuurveäʹǩǩvuõđ eeʹjj 2019

Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkåʹdd jueʹjji kulttuurluʹvddkååʹdd såbbrest 11.-12.2.2019 Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõttâm riikkveäʹǩǩvuõđâst eeǥǥas 2019 õhttsiʹžže 176 000 sääʹmǩiõllsaž kulttuur ooudummša da sääʹmorganisaatioi toimmjummša (nc. sääʹm kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ), mâʹst Uccjooǥǥ sääʹmceerkavpõõrti tuõʹllʼjummša 10 340 euʹrred. Tâʹvvjânnmallaš sääʹmorganisaatio tuärjjummša 15 000 €.

Kulttuurluʹvddkåʹdd lij miõttam kulttuurciistid tobdstõssân nâânas sääʹmǩiõl, kulttuur da kulttuuräʹrbbvuõđ di ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjji jieʹllemviõkkvuõđ ooudummšest da tobddsen raajjmest. Jieʹllemtuâjj -kulttuurciist vuäǯǯai lie Inkermaria Hetta Vuõccust da Antti Oula Juuso Jeänõõǥǥâst. Kuhttu vuäǯǯa 3000 € šoora ciist.

Inkermaria Hetta da Antti Oula Juuso.

Eʹpet vuäitt tuõttâd, što ooccmõõžži tääʹss leäi õlli, kååʹtt maainâst tõn peäʹlest, što sääʹmčeäppõs da -kulttuur jeäʹlle nâânas oođummuž poodd. Seämma ääiʹj jueʹǩǩemnalla åårrai kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ lij põõššâm meäʹr peäʹlest seämmanallšeeʹmen.

Eeʹjj 2019 viõʹttjet ÕM:i alggmeerai ǩiõli eeʹjj. Teeʹmmeeʹjj mieʹrren lij kaggâd ouʹdde maaiʹlm alggmeerai ǩiõli vueʹjj. Kulttuurluʹvddkåʹdd haaʹlii smeʹllkâʹtted juʹn kuʹǩǩen åårrai ǩeeʹrjtemhaʹŋǩǩõõzzi valmmšen vuäǯǯmõʹšše, õutstõõzzi toimmjummuž aktivâʹsttma di kulttuurääʹrb teâđai, tääidai da vuâkkõõzzi jieʹllʼjen da muʹttjen seeiltummša sokkpuõlvvõõǥǥâst nobba.

Kulttuurveäʹǩǩvuõđ vuäǯǯjid vuõltteet suåppmõõžž/tuʹmmstõõǥǥ vuâllaǩeeʹrjtemnalla kueʹhtten käpplõkkân da nuuʹbb käpplõõǥǥ maacctet Sääʹmtegga, koon mâŋŋa veäʹǩǩvuõđid piijât mäʹhssma.

Kulttuurmieʹrrteäʹǧǧ_2019

 

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 1/2019 äʹššlistt

Puõʹtti Sääʹmteeʹǧǧ såbbar ââʹnet (1/2019) Sajoozzâst Aanrest 19.2.2019 čiâss 10.

Såbbar lie õlmmâz da tõid vuäitt seuʹrrjed pääiʹǩ âʹlnn parlameʹnttpääiʹǩest leʹbe live striim mieʹldd addrõõzzâst www.sogku.fi/live. Parlameʹnttpääiʹǩest tuʹlǩǩõsneävv lie oummi ââʹnnmest. Vuõlttõõzzâst kuulât sååbbarpääiʹǩest mainstum ǩiõl.

Sååbbaräʹššǩeeʹrj käunnʼje dokumeeʹntin tääiʹben.

Äʹššlistt

1 Såbbar äävummuš

2 Såbbar lääǥǥlažvuõđ da meäʹrreemvääldlažvuõđ tuõttmõš

3 Påʹrddǩeeʹrj taʹrǩsteeʹji da jiõnnlaʹsǩǩeeʹji vaʹlljummuš

4 Jiõčč sååbbaraaʹšši ǩiõttʼtõõllâmjäʹrjstõõzz priimmʼmõš

5 Saaǥǥjååʹđteeʹji da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâsttam vuäzzlai ǩičldõk

6 Sääʹmteeʹǧǧ mušttlõs riikksuåvtõʹsse eeʹjjest 2018

7 Jieʹllemvueʹǩǩpiisar veeʹrj alttummuš

8 Meeraikõskksaž aaʹšši piisar veeʹrj alttummuš

9 Saaǥǥtempiisar veeʹrj alttummuš

10 Ođđ veeʹrj aalǥtummša kuulli tuâjjriâššmõšmuttâz

11 Lääʹǩǩpiisar veeʹrj teâuddmõš

12 Jeeʹres õuʹdde puõʹtti ääʹšš

13 Iʹlmmtõsääʹšš

14 Såbbar jõskkmõš

Saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttma jäänab tuâjjneävvaid – poliittlaž täätt, tieʹttemvuõđ da silttummuž taarbšet lââʹzz

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi ǩeäʹppummša lie pâi jäänab kuånst. Tõi ââʹnnmavälddmõš õõlǥat kuuitâǥ lââʹzz teäggtõõzz, siltteei veäʹǩǩteeʹjid da teâđ saaʹmi pâjjnam jiõččsoʹrmmjemriisk tuâǥǥõstuejjeeʹjin. Tät puk ooudald lââʹzz poliittlaž täätt.

Sääʹmrääʹđ õhttsažtuâj puåđõssân lij puuʹtʼtum Tâʹvvjânnmin jälsteei saaʹmi jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan. Plaanâst čiŋlmõõvât tõid jõnn vaʹǯǯtõõzzid, kook saaʹmin puäʹtte vuâstta tâʹvvjânnmallaš puârastpiʹrǧǧeemõhttsažkååʹddest kulttuurlaž da identitetta õhttneei tieʹddi vueʹlnn. Plaan tuärjjad jiõččsooʹrmi meerlaž cõõggõõttâmtuâj pukin kolmmân Tâʹvvjânnmest.

“Meeʹst lij ååʹn õhttsažtâʹvvjânnmallaš strateeglaž plaan tõʹst, mäʹhtt saaʹmi jiõččsooʹrmid vueiʹtet cõõggõõttâd. Ååʹn âlgg serddjed jåttlânji tuõđlaž tuõjju, da teivvad oummuid, ǩeäk lie smiõttmen jiõččsååʹrm. Ââʹnnmest lie juʹn šiõǥǥ tuâjjneävv, da vueʹjj tän tuõjju, leša tõid âlgg liâvvted võl veiddsab. Ouddmiârkkân Pâʹjj-Lappist lij vuåǯǯum šiõǥǥ ǩiččlâsttmõõžžid kanadalaž jiõččsooʹrmid teäʹddeei ASIST-škoouʹlʼjummšest. Tõn vuâkka čõõđteš Pâʹjj-Lappist jiõččsooʹrmi cõõggõõttâm škoouʹlʼjummuž vueʹzzen Hyvät käytännöt pysyvään käyttöön -njoonašhaʹŋǩǩõõzz iiʹjjin 2017-2018”, ceälkk sosiaal- da tiõrvâsvuõttminister Pirkko Mattila.

Jiõččsooʹrmi tuâǥǥõõzzâst åårrai tuejjeeʹjin taarbšet lââʹzz teâđ 

Lääʹddjânnmest, Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest sääʹmnarood jiõččsooʹrmi mieʹrr kõskkvuõđâst narodmeärra lij pääiklaž arvvlõõzzi mieʹldd jõnn. Statistikkteâđaid lij vaiggâd vuäǯǯad tõʹnt, ko eetnlaž tuâǥǥõõzz statistisâsttmõš lij Tâʹvvjânnmin lääʹjjvuâsttsaž. Sääʹmõutstõõzzi arvvlõõzzi mieʹldd šuurmõs riskkjoukk lie nuõr da kõskkâkksa åumma. Täin samai häʹrvv ååcc ääiʹjbeäʹlnn vieʹǩǩ vaiggâdvuõđees sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkõõzzin. Tän diõtt jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaanâst õhtt strateeglaž teäddceäkldõs lij åummai puârastpiʹrǧǧeem.

Saaʹmi piâssmõš tääʹssverddsânji tiõrvâsvuõtthuõʹlle da miõltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid lij kõskksaž jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan mieʹrr lij tuärjjad saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da ainsmâʹtted, što saaʹmin lij tuõđlaž vueiʹttemvuõtt piâssâd vaikkted siʹjjid kuõskki tuʹmmjemtuõjju. Seämmast tuärjjeet saaʹmi kulttuurlaž identiteeʹtt, vueiʹttemvuõđ harjjted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da vuõiggâdvuõđ jiiʹjjez jieʹnnǩiõʹlle.

Plaan raajjma vuässõõttâm âʹnne täʹrǩǩen, što jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest vääʹldet lokku jeeʹresnallšem riskktuejjeeʹjid. Täi pirr taarbšet lââʹzz tuʹtǩǩeemteâđ še. Ouddmiârkkân saaʹmi historiaaʹje õhttneei väʹlddnarooʹde assimilâʹsttmest šõddâm traumaid lie tän räjja ǩiõttʼtõllum čuuʹt occanj. Seämmanalla leigga occanj lie vuâmmšum saaʹmi seksuaalʼlaž da jeeʹres viõkkvääʹld vuâlla jouddmõõžž da määin, kook veʹǩǩe viõkkvääʹld ââʹnnma.

Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan vueʹlǧǧemsââʹj lie še ǩieʹppeed saaʹmi eetnlaž čårstummuž da lââʹzzted jeeʹresnallšemvuõđ priimmʼmõõžž. Tät kuâskk ouddmiârkkân seksuaalʼlaž uuʹccbõs jooukid, koi seʹst jiõččsoʹrmmjemriskk lij kõskkmeäʹr šuurab.

Plaanâst teäʹddeet še tõn, što sääʹm taarbše jäänab saaʹmid veäʹǩǩted jiõččsooʹrmi cõõggõõttmest. Täävtõs lij vuäǯǯad saaʹmid tuejjeed jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj nuʹtt rääʹzztääʹzzest ko saaʹmi veerǥlaž instituutioin da organisaatioin.

Ko sääʹm lie nelljen jânnmest (Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam, Taarrjânnam, Ruõššjânnam), jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâj âlgg tuejjeed raaʹji pâʹjjel. Ko lie vääʹnes resuurs, âlgg ainsmâʹtted, što tõk pueʹrmõs nääʹl tuåimmjed mâʹnne še raaʹji pâʹjjel. Õhttsažtuâjj kuâskk nuʹtt škoouʹlʼjummuž, kääzzkõõzzid ko statistisâsttmõõžž.

Siõm õutstõõzzâst jiõččsåʹrmm lij pâi jõnn äʹšš

”Taarbšep jäänab smeʹllkõsvuõđ väʹldded jiõččsoʹrmmjemjurddjid saakkân. Tääzz taarbšet škoouʹlʼjummuž da silttõõzz. Jiõččsoʹrmmes jurddji saakkân välddmõš lij vääžnai ij-ǥa ääʹšš ouʹdde välddmõõžž õõlǥ põõllâd. Jõs jiõččsoʹrmmjemjurddi lie, peäss tõid ǩiõttʼtõõllâd”, ceälkk dåhttar Heidi Eriksen Uccjooǥǥâst.

Eriksen mieʹldd Lääʹddjânnmest saaʹmi jiõččsoʹrmmjemriiskid lij kässjõttum vaiddleei mâʹŋŋeld, håʹt teâđast lij leämmaž juʹn kuuʹǩǩ, što väʹlddnaroodâst-i jiõččsooʹrmid tuejjeet jäänab ko jeeʹres Tâʹvvjânnmin.

”Jeäʹrdõs jõnn gåårdi da siõm õutstõõzzi kõõskâst lij miârkteei. Õhtt jiõččsåʹrmm siõm õutstõõzzâst lij pâi samai jõnn äʹšš da tõt vaikkat obb õutstõʹsse. Jiõččsåʹrmm vââjj tuåimmad še mallân jeärrsid, ǩeäin lie jiõččsoʹrmmes jurddi. Ouddmiârkkân seämma sooǥǥ vuäzzlai vuäʹniǩ ääiʹj seʹst tuejjääm jiõččsååʹrm siõm õutstõõzzin lie neeuʹrteei almmjallaš”, Eriksen maainâst.

Umeå universiteeʹtt professor Lars Jacobsson tuäivv lââʹzz kvaliittlaž teâđ jiõččsooʹrmi riskktuejjeeʹjin. Son teäddad, što jiõččsooʹrmin lie määŋg peäʹl: tõt vââjj leeʹd persoonlaž puåttrõs depressiost, poliittlaž proteʹstt leʹbe jurddum raŋŋstõssân mâʹst-ne. Tuʹtǩǩummšest õõlǥči čiŋlmõõvvâd tõõzz, mii lij oummu šuurmõs motiiv jiõččsååʹrm tueʹǩǩen. Teʹl piâzzčim kässjõõttâd tõid määinaid, kook väiʹvvee oʹdinakai oummu da vuäǯǯa suu smiõttâd da plaaneed jiõččsååʹrm da hueʹnmõs vueʹjjest soʹrmmjed jiiʹjjes.

”Taarbšep teâđ tõʹst, måkam jurddi jiõččsååʹrm smiõtti oummust lie. Smiõttmõš lij almmjallaš ij-ǥa tõt võl leäkku vaarlaž, peʹce jiõččsååʹrm plaanummuš lij juʹn vaarlaž. Jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmplaan õhttu ij riʹjtte, jõs jeäʹt seämmast suåppu konkreettlânji tõʹst, ǩii lij vaʹsttõõzzâst mõõn tuejjummšest da mõõn tuåimin. Âlgg käunnʼjed vaʹsttõõzz kuõʹddi, kååʹtt tuejjad takai tuâj”, Jacobsson mušttat.

Lââʹssen taarbšet poliittlaž täätt da poliittlaž tuʹmmjeeʹji counnõõllmõõžž. Seminaarâst õnnum paneeʹlsaǥstõõllmõõžž vuäʹnad puârast tuʹtǩǩeei Anne Silviken Taarrjânnmest.

”Jiõččsooʹrmi cõõggõõttmõš kollai aivv pukid, meeʹst juõʹǩǩʼkiʹžže”, Silviken mušttat.

Aanrest leäi 30.1.- 1.2.2019 meeraikõskksaž aarktlaž vuuʹdi alggmeeraid kuulli oummui miõltiõrvâsvuõʹtte da jiõččsooʹrmi cõõggõõttma čiŋlmõõvvi seminaar. Tõõzz vuässõõđi jeeʹres jânnmi äʹšštobddi, tuʹtǩǩeei da alggmeerai eeʹttǩeei vaajte ǩiččlâsttmõõžžees jiõččsooʹrmi cõõggõõttâmtuâjast da tõi puåđõõzzin. Seminaar lij vueʹss Lääʹddjânnam saaǥǥjååʹđteeʹjen åårrmõõžž Aarktlaž suåvtõõzzâst iiʹjjin 2017-2019

Artikkel õlmstõttum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria seeidain 31.1.2019: https://stm.fi/artikkeli/-/asset_publisher/saamelaisten-itsemurhien-ehkaisyyn-lisaa-tyokaluja-poliittista-tahtoa-tietoisuutta-ja-osaamista-tarvitaan-lisaa

Lââʹssteâđ:

saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Meri Larivaara, teʹl. 02951 63634, risttnõmm.sokknõmm(at)stm.fi

 

Lââʹssteâđ Aarktlaž suåvtõõzz tuâjast jiõččsooʹrmi cõõggõõttma: