Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sajosist Kärigâsnjaargâ škoovlâ sisáimuvädisvuođâi tiet

/in , , /by

Säminuorâi taaiđâtábáhtus 2019 uárnejuvvoo Sämikulttuurkuávdáš Sajosist cuáŋuimáánu 10.-11. peeivi. Taaiđâtábáhtus ij uárnejuu Ucjuv Kärigâsnjaargâ škoovlâst já Njaalâ-maaŋgâtoimâhaalist nuuvt ko ovdil lâi almottum. Škoovlâst láá kavnum tuođâliih sisáimuvädisvuođah. Škovlâ, Ucjuv kieldâ já Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh láá sooppâm ääšist.

Sämitigge finnejii  tuorâstuv 10.1. tiäđu Kärigâsnjaargâ tuođâlijn sisáimuvädisvuođâin. Siämmáást kieldâ peeleest tuoivuu, ete tábáhtus ij uárnejuu Kärigâsnjaargâst nuuvt ko lâi ovdil sooppum. Sehe Sämitigge ete Ucjuv kieldâ šalligâšeh tile. – Tiervâpuáttim Kärigâsnjaargân talle ko mist láá puátteevuođâst tiervâs sajeh já uđđâ škovlâ, iätá Ucjuv čuovviittâsjođetteijee Laura Arola.

Tábáhtus äigi, šlaajah já teemah pisoh siämmán. – Tábáhtus álgá lekkâmtuáluiguin koskoho 10.4. já tot juátkoo tuorâstuv 11.4. eehidpeeivi räi, muštâl Sämitige škovlimčällee Ulla-Aikio Puoskari.

Riijkâvijđosâš teeman tábáhtusâst lii teatter já sämmilâš teeman ”Muštâlem maaŋgah häämih”. Tábáhtus ohtâvuođâst uárnejuvvoo meiddei aldamáttááttâspeivi uáppeid, kiäh loheh sämikielâ päikkikuávlu ulguubeln. Riijkâvijđosii teema ravvuuh láá https://nuorikulttuuri.fi/ – siijđoin. Sämmilâš teema puáhtá leđe ovdâmerkkân juoigâm, livđe, leuʹdd, mainâstem teikkâ eres läävdi alne oovdânpuohtum sänitaaiđâ. Täärhib uásálistemravvuuh almostittep kiiđâ aalgâst, mut rahttâđškyettiđ kannat jo tääl! Čuávu Sämitige nettisiijđoid www.samediggi.fi!

Aldamáttááttâspeivi 10.4. uárnejuvvoo uáppeid, kiäh loheh sämikielâ káidusmáttááttâshaavâ peht sämikuávlu ulguubeln já taan peeivist tieđeet haavâ koordinaattor. Čuávu meiddei haavâ nettisiijđoid, moh lekkâseh eidu tain peeivijn!

Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh lii tábáhtus váldu-uárnejeijee. Tábáhtus ornimist láá fáárust meiddei Laapi kirjeráájui Jottee kirjerááju-haahâ, Sämitige Párnáikulttuurkuávdáš Mánnu, Sämimuusikkuávdáš já nuorâirääđi.

Tábáhtus äigitavlu:
  • tábáhtus šlaajâin, almootmist, sáttoin já ijâstâlmijn tieđettuvvoo tärhibeht kuovâ-njuhčâmáánust;
  • almottâttâm kišto uásiväldeid já eres uásálisteid lekkâs neetist 1.3. já nohá 15.3.;
  • taaiđâtábáhtus puovtâdijjee porgâškuát Sämitige škovlim- já oppâmateriaal toimâttuvvâst suullân kyehti mánuppaje ovdil tábáhtus;
  • säminuorâi taaiđâtábáhtus lii Anarist 10.-11.4.2019 já
  • riijkâvijđosâš TEATRIS-tábáhtus lii Jyväskyläst 24.-26.5.2019.
Lasetiäđuh:
  • Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh: anni.nakkalajarvi(at)samediggi.fi, 040 511 1821; ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 040 767 3101;
  • Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaahâ: arla.magga(at)samediggi.fi, 040 198 5033;
  • Jottee kirjerááju -haahâ: minna.nakkalajarvi(at)rovaniemi.fi, 016 322 21 77;
  • Säämi párnáikulttuurkuávdáš Mánnu: petra.magga(at)samediggi.fi, 040 732 5503.

Säämi Kielâkäldee toimâ juátkoo tievâslâžžân – pargeeh algâtteh uđđâivemáánu ääigi

/in , , /by

Sämikielâ normâdempargo juátkoo tievâslâžžân ubâ ive 2019. Anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ kielâpargeeh porgâškyetih uđđâivemáánu ääigi. Kielâjuáhusij toimâ piäijoo joton ko kielâpargeeh láá algâttâm.

Säämi Kielâkäldee toimâ vuálgá joton tievâslâžžân uđđâivemáánu ääigi. Anarâškielâ kielâpargen aalgât Henna Lehtola, nuorttâlâškielâ kielâpargen Mervi Semenoff já tavesämikielâ kielâpargen Bigga-Helena Magga. Marko Marjomaa juátká Kielâkäldee koskâpuddâsii hovdân já visásmittum ruttâdem vievâst toimâttâhčällen aalgât Hannele Sieppi.

Säämi Kielâkäldee ravvimpalvâlus juátká toimâsis ko kielâpargeeh algâtteh pargostis. Ohtâvuotâtiäđuh peividuvvojeh Sämitige sehe Säämi Kielâkäldee sijđoid.

Lasetiäđuid addel Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš hovdâ Marko Marjomaa

marko.marjomaa(at)samediggi.fi, +358 10 839 3183 tai +358 50 438 2484

www.giella.org

 

Keejâ fáádán lohtâseijee artikkâlijd:

Párnáimateriaalhaavâ vuávájeijen aalgât Petra Kuuva

/in , /by

Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm Sämitiigán 125 500 € stuárusii hahâtorjuu sämikielâlii párnáimateriaal ovdedem várás. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid párnáid hiäivulii digi- já spellâmateriaal kuulmâ sämikielân. Návt viggeh tuárjuđ arâšoddâdemohtâduvâid já perruid sämikielâ já sämikulttuur sirdemist já naanoodmist sehe olášuttiđ sämipárnái ovtviärdásii vuoigâdvuođâ navdâšiđ maaŋgâpiälásii párnáikulttuurist jieijâs kielân ja jieijâs kulttuur vuáđuld.

Materiaalhaavâ vuávájeijen lii algâttâm 2.1.2019 šoddâdemtiettui maister Petra Kuuva. Sun lii ovdil porgâm ei. Aanaar ohtsâšškoovlâ anarâškielâlii luokamáttáátteijen sehe majemustáá Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ já kulttuur máttáátteijen.

“Taat lii pyeri máhđulâšvuotâ peessâđ olášuttiđ ideaid, maid kuhes hárjánem párnái maailmist lii šoddâdâm”, illood Petra. “Ulmen lii rähtiđ sämikielân aaibâs uđđâ materiaal, mii lii eidu tääl párnái juávhust äigikyevdil já piivnoh. Mielâstubbooht lep párnáikulttuur rähten oovtâ läävhi ovdiibeln ko maajeeld!” Petra ana, ete lii tergâd väldiđ haahân fáárun meid syergi pyeremus äššitobdeid ađai párnáid.

Sämikielâlii párnáimateriaalhaavâ ruttâdem lii uási jyehi ive juohhum sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimâ torjust, mii luovânij eres kiävtun ko kielâpiervâlij toimâpaje muttui. Koččâmušâst lii tuáistáážân kerdiluándulâš haahâ, mii pištá porgemáánu 2019 loopâ räi. Haavâst västid Sämitige sämikielâ toimâttâh.

 

Lasetiäđuh:

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / 010 839 3124

Hahâvuávájeijee Petra Kuuva, petra.kuuva(at)samediggi.fi / 010 839 3128

Pöydällä pidettävä saamen lippu ja liituja muovirasiassa.

Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásâš vuávájeijee pargo

/in , /by

Sämitigge almoot uuccâmnáál Sämitige ohtâvuođâst tuáimee Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá sämiohtâduv meriáigásâš vuávájeijee pargo.

Pargo olášuttuvvoo uásiáigásâžžân (70 %). Pargo álgá sopâmuš mield já pištá aalgâst 31.12.2019 räi. Sämiohtâdâh västid sämmilij pyereestvaijeempalvâlusâi oovdedmist, mii lii Tave-Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáá väldikodálâš sierânâspargo. Vuávájeijee pargoh láá miäruštâllum sämitige pargo-oornigist.

Tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasevátámâššân sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95).  Pargo miänástuvvee tipšom iššeed hiäivulâš ollâškovlâtuđhos já kelijdeijee sosiaalhuolâttâs já sämikulttuur tubdâmuš sehe hárjánem ovdedempargoost.  Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/II mield (vuáđupälkki 2 596,52 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Virgekoskâvuođâst lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 25.1.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost uážžu haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemest puh. 010 839 3106.

Anarist 2.1.2019 Sämitigge