Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii säminuorâi taaiđâtábáhtus proojeektpargee tooimâ
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii
SÄMINUORÂI TAAIĐÂTÁBÁHTUS PROOJEEKTPARGEE TOOIMÂ
Pargo álgá sopâmuš mield já juátkoo 30.4.2019 räi. Proojeektpargee pargon lii västidiđ 10.-11.4. Sajosist Säminuorâi taaiđâtábáhtus vuáváámist, ornimijn, ohtâvuođâ tolâmist tábáhtus uásálistei já uárnejeijei kooskâ, tieđeetmist, eres munevalmâštâlmijn já tábáhtus loppâpargoin. Proojeektpargee parga Sajosist škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst, mon hovdân tuáimá škovlimčällee.
Pargo miänástuvvee hoittám váátá sämikielâ tááiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi sehe šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi V já tast II juávhu mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
Ucâmušâid uáppu- já pargotuođâštusâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán koskoho 13.2. tme 16.00 räi čujottâsân: info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh. 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 30.1.2019
Sämitigge
Sämitigge juátká uuccâmääigi västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii paargon
Sämitigge almoot uuccâmnáál
Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo
Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Pargo älgim iähtun lii ruttâdem visásmittem já Sämitige já Anarâškielâ seervi ry koskâsii oovtâstpargosopâmuš vyeimist orroom. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis käävci kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. Kielâpiervâlijn láá ohtsis 28 párnážid. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.
Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).
Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 22.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 17.1.2019 Sämitigge (almottâs peividum 30.1.2019)
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii toimâttâhčällee pargo
Sämitigge almoot uuccâmnáál meriáigásii
TOIMÂTTÂHČÄLLEE PARGO
Pargo álgá sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Toimâttâhčällee parga Sajosist škovlim- já oppâmaterialtoimâttuvâst, toimâttuv ovdâolmožin parga škovlimčällee. Toimâttâhčällee pargoin lii meridum sämitige pargo-oornig 41 §:st Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995).
Virge miänástuvvee tipšom iššeed maaŋgâpiälálâš hárjánem toimâttâhpargoin. Mij anneep áárvust jiečânâs já huolâlii pargovyevi, šiev ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Pälkki miärášuvá sämitige pälkkivuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já tast II luoka mield (vuáđupälkki 1879,22 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh.
Ucâmušah uáppu- já pargotuođâštâsâiguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán vástuppeeivi 22.2.2019 tme. 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid pargoost addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, puh 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi
Anarist 23.1.2019
Sämitigge
Vyehikorttâpakkâ- oppâmateriaal škovláid sämmilâšvuođâ kieđâvušmân
Dihtosis-haavâst lii pyevtittum materiaal škovlâkolliistâlmij várás sehe vyehikorttâpakkâ máttáátteijeid fáádá jiečânâs kieđâvuššâm várás uáppeiguin. Dihtosis-vyehikorttâpakkâ lii uáivildum máttááttâs toorjân ovdâmerkkân sämmilij aalmugpeeivi (6.2.) áávvudmân škoovlâin pirrâ Suomâ. Maht ličij skiärrurääđi sämimuusikist tâi uápásmem sämikielâláid tiervâttâssáid? Sierâlágánij já sierâkukkosij hárjuttâsâi vievâst tun puávtáh rähtiđ tuu mielâmield oppâtijme sämmilâšvuođâst.
Vyehikorttâpakkâ ana sistees info-oosijd sehe toimâlijd hárjuttâsâid já taid ovtâstitmáin tun puávtáh rähtiđ sierâlágán oppâtiijmijd. Hárjuttâsah heivejeh paješkoovlâi lasseen meid vyeliškoovlâ alemuu luokkaid sehe nube tääsi oppâlájádâssáid. Pakkâ lii juohhum kuulmâ teeman: Sämmiliih, Algâaalmug já Kulttuur. Jieškote-uv teema ana sistees 2 tiätukoortâ sehe 6 hárjuttâskoortâ.
Koortâin puáhtá rähtiđ vijđes ubâlâšvuođâ, teikâ taid puáhtá kieđâvuššâđ sierâ já vuáijuđ tiätuteeman. Koortáid láá merkkejum hárjuttâs uásálistei ucemusmeeri, tárbuliih piergâseh já äigi, mii suulân kolá hárjuttâssáid. Puoh hárjuttâsah tuáimih tagarin, mutâ uásán lii finnimnáál lasemateriaal Nuorâi Akatemia nettisiijđoin. Hárjuttâsâid puáhtá heiviittiđ juávhu já kieđâvuššâm vuálásij aašij mield. Vyehikorttâpakkâ lii nuuvtá.
Paakâ puáhtá tiiláđ čujottâsâst: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/ tâi haavâ proojeektpargest.
Tun puávtáh ovdil tiilám uápásmuđ paakâ siskáldâsân já lasemateriaaláid tääbbin.
Dihtosis-haahâ lii Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđuid sämmilijn já sämikulttuurist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ.
Lasetiäđuh:
Proojeektpargee, Sämitigge, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi
Proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi
Sämikielâi káidusmáttááttâshaavâ nettisiijđoh lekkâsii – máttááttâsân almottâttâm lii álgám
Sämikielâi káidusmáttááttâs piiloothaavâ nettisiijđoh láá lehâstum. Sijđoid piäsá taan liiŋkâst. Máttááttâsân luuhâmihán 2019-2020 puáhtá almottâttâđ luámáttuvváin, mii lii siijđoin.
Nettisiijđoh fäälih äigikyevdilis tiäđu sämikielâi káidusmáttááttâshaavâst, ton pargein já máttáátteijein sehe sämikielâlijn oppâmaterialijn. Siijđoin láá meiddei eromâšávt škovláid já huolâtteijeid uáivildum haavâ äššikirjeh já lasseen savâstâllâmsijđo škovlâlijd já uáppeid.
Sijđoid peividuvvojeh haavâ äigikyevdilis tábáhtusah, uđđâseh já tiäđáttâsah sehe materialeh, maid uáppeeh rähtih. Nettisiijđoi peht puáhtá meid almottâttâđ káidusmáttááttâsân luuhâmihán 2019–2020. Almottâttâmäigi lii 22.2.2019 räi.
Nettisiijđoi siskáldâs já graafâlii vuávám västideijeeh láá proojeektpargeeh Arla Magga, Eila Tapiola já Sämitige škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari oovtâst nettipuovtâdeijee Eeva Mäkisáin.
Lasetiäđuh:
Proojeekthovdâ Eila Tapiola, eila.tapiola(at)utsjoki.fi, 040 7012 094
Proojeektkoordinaattor Arla Magga, arla.magga(at)samediggi.fi, 040 1985 033
Škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, 010 8393 112
Škovlâkolliistâlmijd puáhtá tääl tiiláđ kiiđân 2019
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ Dihtosis lii škovlim ohtsis 12 škovlâkyessid, kiäid puáhtá tiiláđ škovláid muštâliđ ášálii tiäđu sämmilâšvuođâst. Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ 1.2.-31.5.2019 koskâsii ááigán.
Kolliistâlmijd puáhtá tiiláđ uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Tamperen, Jyväskylän, Oulun, Ruávinjaargân sehe Suáđigilán já ton aldakuávlun. Tot, mon kuhháá kolliistâllâm pištá, meriduvvoo oppâlájádâs oppâtiijmij kukkoduv mield. Oppâtijmeest lii uánihis info-uási sehe toimâliih hárjuttâsah. Tiijmij ääigi uáppeeh peesih vuáijuđ fáádán oovtâst porgâmáin, savâstâlmáin já suogârdâlmáin. Kolliistâllâm lii oppâlájádâsân nuuvtá.
Jis tuu oppâlájádâs päikkikodde lii eres saajeest ko ovdil mainâšum soojijn tâi tuu uáppeeh láá eres luokkatääsist ko paješkoovlâst, te mij faallâp tijjân máttááttâs toorjân sämmilâšfáádáid siskeldeijee vyehikorttâpaakâ. Korttâpaakâst lii info-uási sehe 18 toimâlâš hárjuttâssâd, moi vievâst lii älkkee vuáijuđ fáádán. Vyehikorttâpaakâ puáhtá oppâlájádâsâin anneeđ ävkkin sämmilij aalmugpeeivi (6.2.) áávvudmist. Korttâpakkâ lii nuuvtá.
Dihtosis-haahâ lii Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia ohtsâšhaahâ, mon ulmen lii lasettiđ válduaalmugân kullee nuorâi tiäđulâšvuođâ sämmilijn já sämikulttuurist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ruttâd haavâ.
Tiiláá škovlâkolliistâllâm tâi vyehikorttâpaakâ tuu oppâlájádâsân: www.nuortenakatemia.fi/kouluvierailulomakkeet/
Lasetiäđuh:
Proojeektpargee, Sämitigge, Minna Lehtola 040 650 3620 minna.lehtola(a)samediggi.fi
Proojeektkoordinaattor, Nuorâi Akatemia, Ulla Saalasti 040 567 4203, ulla.saalasti(at)nuortenakatemia.fi
Sämitigge almoot uuccâmnáál västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo
Sämitigge almoot uuccâmnáál
Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee meriáigásii pargo
Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee västid Anarâškielâ seervi ry paijeentoollâm kuulmâ kielâpiervâl – Aanaar Piervâl já Piäju sehe Avveel Kuáđi – arâšoddâdem stivriimist, oovdedmist já pargoviehâhaldâttuvâst. Seervist láá ohtsis 10 kielâpiervâlparged já ohtâ haldâttâhhovdâ. arâšoddâdemstivrejeijee tuáimá Sämitige pargen, mutâ aldasii oovtâstpargoost Anarâškielâ seervi njunošijguin já pargeiguin.
Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim, tego šoddâdemtiettuu kandidaat tođhos tâi sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátollâškovlâtođhos, mii ana sistees arâšoddâdem uápuid. Toos lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs sämitiggeest 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám iššeed pargohárjánem arâšoddâdem já haldâttuv syergist já pargoviehâjoođeetmist. Pargoost kalga tubdâđ arâšoddâdem vuolgâsoojijd, táárbuid já uulmijd. Pargoost tarbâšuvvojeh šiev vuáruvaikuttâstááiđuh sehe nahcâ porgâđ oovtâstpargo perruiguin, kielâpiervâlij eres pargeiguin já eres oovtâstpargokuomijguin. Västideijee arâšoddâdemstivrejeijee parga sämikielâ toimâttuvâst, mon hovdân tuáimá kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Väljejum olmooš kalga oovdânpyehtiđ tuhhiittettee váldus rikosregisterist (L 504/2002).
Stivrejeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV já I juávhu mield (vuáđupälkki 2713,63 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Västideijee stivrejeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo tábáhtuvá uásild meid anarâškielâ kielâpiervâlijn Anarist já Avelist. Jieijâs auto lii pargoost velttidmettum. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 1.2.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 17.1.2019 Sämitigge
Uđđâ suomâ – anarâškielâ sänikirje almostui!
Uđđâ suomâ – anarâškielâ sänikirje siskeeld ärbivuáválij saanij lasseen uđâssaanijd, moh láá rahtum anarâškielâmáttááttâsân já eres kielâkevttim tárbui várás. Taarna Valtonen lii nuurrâm suomâ – anarâškielâ sánáduv Marja-Liisa Olthuis sánádâhmateriaal vuáđuld.
– Teddilum sänikirje lii lamaš pargo vyelni kuhháá, masa 20 ihheed. Sänilisto lii kale lamaš kiävtust keččâlâddâmmáŋgusin jo maaŋgâid iivijd, mutâ kale taat tuođâi-uv lii vuordum riäntus, illood oppâmateriaalčällee Hannu Kangasniemi.
Sänikirjeest kavnuu uuccâmsääni västideijee anarâškielâ sääni vuáđuhäämi já sujâttemhäämi, mon vuáđuld kevttee puáhtá rähtiđ saanij eres sujâttemhaamijd. Toos lasseen taan kiirján láá merkkejum pelikuhes konsonanteh čuogâstâhmerkkiimáin konsonant vuálá já meiddei vokalij kukkodâhmerkkiimeh kávnojeh taan kirjeest.
– Digitaallij sänikirjij maailmist lii čielgâsávt tile vala teddilum kiirjijd-uv, juátká Kangasniemi, puohah iä lah hárjánâm kevttiđ šleđgâlâš sänikiirjijd já veikkâba möökist tâi meecist lii vuovâs laađiistâllâđ pááppárkirje, mon puáhtá toollâđ kieđâi kooskâst.
Uđđâ kiirjijd puáhtá tiiláđ Sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvvâst. Duodji Shop meid vuábdá kirje.
Sämitigge puávdee uápásmuđ toimâsis sämmilij aalmugpeeivi
Sämitigge uárnee ávus uuvsâi peeivi Aanaar Sajosist sämmilij aalmugpeeivi 6.2.2019 tme 10-15. Peeivi ulmen lii pyehtiđ Sämitige tooimâ uápisin. Mij tuáivuttep puohâid tiervâpuáttim uásálistiđ piäiván!
Sämmilij aalmugpeivi ávuduvvoo jyehi ive kuovâmáánu 6. peeivi. Ávutuáluh uárnejuvvojeh talle ärbivuáválávt Sämieennâm jieškote-uv kuávluin já tááláá ääigi meid Sämieennâm ulguubeln. – Taan ive mij halijdep eromâšávt pyehtiđ Sämitige tooimâ uápisin já mij pivdep puohâid, kiäh láá perustum, uásálistiđ ávus uuvsâi piäiván Aanaar Sajosân, illood saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.
– Peeivi ääigi puáhtá uápásmuđ Sämitige toimâive äigikyevdilis teemaid, tego aalmugijkoskâsii algâaalmugkielâi teemaihán. Puoh Suomâst sarnum sämikielâi tile lii hälytteijee já pargo, mii pargoo sämikielâi oovdân, lii eellimtehálâš, juátká Sanila-Aikio.
Ávus uuvsâi peeivi ohjelmist lii uápásmem Sämitige toimâtuvváid sehe poolitlii vaikuttem máhđulâšvuođáid. Sämitigge fáálá puoh kuossijd käähvi já Saijoos raavâdviäsu Čaijust puáhtá uástiđ aalmugpeeivi peivimáállás. Peeivi uásálistei kooskâ vuárbáduvvoo fanimateriaal já siisâpeessâmlippu ive 2019 Ijâttes Ijjâ -festivaalân.
Sämmilij aalmugpeivi lii ohtâ sämmilij liputtempeivi. Juhlepeivin aalmugpeivi lii vala nuorâ, tastko syemmilii almenáákán tot merkkejui eskân ive 2004. Aalmugpeeivist meridui kuittâg jo ive 1992, já juhlepeeivi historjá uulât paijeel čyeđe ive keččin, ihán 1917. Talle Taažâ Ruándimist uárnejui vuossâmuš tave-eennâmlâš sämičuákkim, mon ulmen lâi suogârdâllâđ sämmilij eellimmáhđulâšvuođâid já väldiđ pele sämmiláid kyeskee koččâmuššáid.
Sämmilâštiätu máttááttâsân já ulmuid, kiäh láá perustum: www.oktavuohta.com. Siijđoh láá tuáistáážân suomâkielân.