Ávus tilálâšvuotâ sämmilii kirjálâšvuođâ tiileest

/in , , /by

Sämitigge uárnee oovtâst Kulttuur puohháid -palvâlussáin vorâs sämmilii kirjálâšvuotâčielgiittâs “Čálli giehta ollá guhkás” oovdânpyehtimtilálâšvuođâ Sajosist 27.11.2018 tme 13-16. Tilálâšvuođâst puáhtoo oovdân vorâs čielgiittâs sämmilii kirjálâšvuođâst já savâstâlloo sämmilii kirjálâšvuođâ tiileest.  Tilálâšvuođâst čielgiittâs oovdânpyehtiv Kulttuur puohháid -palvâlus toimâjođetteijee Rita Paqvalén já hahâkoordinaattor Helga West. Tilálâšvuotâ lii ávus puohháid.

Čielgiittâs sämmilii kirjálâšvuotâkiedi tiileest lii ráhtám kirjálâšvuotâtotkee já jurgâleijee Johanna Domokos. Čielgiittâs ana sistees meid eres totkei kielâkuáhtásijd kejâstuvâid sämikielâ kirjálâšvuođâ tiileest já addel tärhis avžuuttâsâid sämmilii kirjálâšvuotâkiedi oovdedmân.

Čielgiittâs lii uási Multilingualism and diversity as a resource in the cultural field – employment and integration through literature in the Nordic Countries -haavâ, mon ruttâd Tave-enâmij ministerrääđi (Pohjoismaiden ministerineuvosto). Haavâst västid Kulttuur puohháid -palvâlus. Čielgiittâs almostitij 25.10.2018.

Čielgiittâs puáđusin Johanna Domokos iävtut 15 konkreetlâš avžuuttâssâd, moiguin instituutioh já kirjálâšvuotâsyergi tuáimeeh pyehtih nanodiđ sämmilii kirjálâšvuođâ sajattuv, oinum já eellimvuáimálâšvuođâ. Avžuuttâsah sämmilii kirjálâšvuotâkiedi pyereedmân vuáđuduveh čielgiittâsâst mieldi orroo uásálistei, tego sämmilij čällei feerimáid, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Sämirääđi árvuštâlmáid sehe čielgiittâs kielâkuáhtásáid kejâstuvváid.

Čielgiittâsâst pyehtih oovdân, ete sämmilii kirjálâšvuođâst váiluh jieijâs merikoskâsiih kirjálâšvuotâtábáhtusah, tuálvumkuávdáš, kirjálâšvuotâäigipajelostâ sehe sämmilii kirjálâšvuođâ arkkâdâh, moh tuárjuččii sämmilii kirjálâšvuođâ mieldiorroom já lonottem meid aalmugijkoskâsávt. Meid sämmilii kirjálâšvuođâ mieldiorroom eenâblovo já sämipárnái já -nuorâi máttááttâsvuáváámijn kolgâččij lasettiđ.

Tiervâpuáttim kuldâliđ já savâstâllâđ fáádást lase Anarân! Tilálâšvuođâst lii tulkkum orjâlâškielân.

Lasetiäđuh:

Rita Paqvalén, toimâjođetteijee, Kulttuur puohháid -palvâlus
rita.paqvalen(at)cultureforall.fi
040 674 3528

Helga West, hahâkoordinaattor, Kulttuur puohháid -palvâlus
helga.west(at)cultureforall.fi
040 594 6596

Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee, Sämitigge
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
010 839 3124

Riitta Orti-Berg, vs. kultuurčällee, Sämitigge
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi
010 839 3103

Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee, Sämitigge
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi
010 839 3112

Hitruus kielâoppâ – uđđâ digioppâmaterial almostui!

/in , /by

Hárjuttâl anarâškielâ älkkeht já jotelávt uđđâ digihárjuttâsâiguin! Hitruus kielâoopâst láá maaŋgâláván hárjuttâsah. Koveh, jienah já teevstah išedeh tuu hárjuttâllâđ anarâškielâ vuáđukielâoppâaašijd. Material lii vuávájum anarâškielâ vieres kiellân máttááttâsân vuáđuškoovlâ 3-6 luokkataasijd.

Hitruus kielâoppâ lii uási Hitruu-kirjerááiđu. Material pyehtih meid iäráseh kevttiđ anarâškielâ máttááttâlmân, hárjuttâsâid puáhtá jieš tärhistiđ. Hárjuttâsah láá rahtum Cloubi-vuáđun, tohon puátih maŋeláá lase digimaterialeh máttááttâskiävtun.

Hitruus kielâoppâ lii Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuv pyevtittem oppâmaterial. Miina Seurujärvi lii vuávám já olášuttám material, kovvejeijee lii Riitta Ahonen.

Jis halijdah kevttiđ material máttáátmist teikkâ máttááttâlmist, vääldi ohtâvuođâ Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâhân:

Miina Seurujärvi, anarâškielâlâš materiaalpargo, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi, 010 839 3193

Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, 010 839 3115

Marita Aikio, oppâmateriaalvuávájeijee, marita.aikio(at)samediggi.fi, 010 839 3111

Sämitige ive 2019 valjâluvâttâlmân ucâlum

/in , /by

Sämitige čuávvoo vaaljah toimâttuvvojeh čohčâmáánust 2019. Jienâvuoigâdvuođâliih vaaljâin láá puoh toh sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige valjâluvâttâlmân.

Valjâlävdikodde merkkee ive 2019 valjâluvâttâlmân taid sämmilijd, kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih sämitige vaaljâin 2015. Puoh iärráseh kalgeh ucâluđ valjâluvâttâlmân majemustáá taan ive loopâ räi. Valjâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1,2 já 3 já 21 § vuáđuld (eeji tâi eeni vuoigâdvuođâ vuáđuld, lappalii maajeeldpuátten já sämmilâžžân, kote olgoeennâm aalmugjesânin áásá Suomâst).

Pivdem valjâluvâttâlmân merkkiimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ kirjálávt majemustáá 31.12.2018 ovdil tme 16.00. Valjâlävdikode nanodem uuccâmluámáttuv já lasetiäđuid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst čuj. Kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puhelin 010 839 3120, šleđgâpostâ: vaalit@samediggi.fi. Uuccâmluámáttuv puáhtá meid printtiđ www.samediggi.fi.

Anarist 30.10.2018 Valjâlävdikodde

Dihtosis-haahâ ocá škovlâkuosijd škovlâkolliistâlmáid moh älgih kiđđuv

/in , /by

Sämitige nuorâirääđi já Nuorten Akatemia Dihtosis-haavâst fäälih paješkovláid škovlâkolliistâlmijd, main lii sämmilâš teema. Tääl mij uuccâp movtijgis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin kolliistâlmáid, moh olášuttojeh kiiđâ 2019 ääigi.

Kuosij pargon lii jiešráđálávt kolliistâllâđ já muštâliđ sämikulttuurist paješkoovlâst. Kolliistâlmist lii sämikulttuur oovdânpyehtim já toimâliih pargopáájáh. Pargopáájái ulmen lii sirdeđ tiäđu sämmilijn já sämikulttuurist väldiaalmug nuoráid. Kolliistâllâm pištá táválávt 75- 90 minuttid, tađe mield mon kuheh oppâlájádâs tiijmeh láá. Kuosijd uuccâp ei. uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Jyväskylän, Tamperen, Oulun já Ruávinjaargân. Škovlâkolliistâlmeh láá iänááš škovlâpeeivij ääigi 1.2.-31.5.2019.

Škovlâkolliistâlmijn mäksip 54€/kolliistâllâm sehe maađhijd kolliistâllâmpááikán. Škovlâkolliistâlmeh láá ton verd ko tiilámeh láá já kyesi jieijâs äigitaavlun heivee.

Škovlâkuossijd tuálloo Helsigist Nuorten Akatemia tiilijn škovlim vuossaargâ 14.1.2019. Škovliimân uásálistem lii iähtu kyessin toimâmân. Škovliimist ij finnii päälhi. Máhđuliih mätki- já ijâstâllâmkoloh máksojeh.

Mij vyerdip škovlâkuosijn sämikulttuur tubdâm, movtijgis mielâ škovlâkolliistâlmij tolâmân sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuid.

Tooimât rijjâhámásii ucâmuš 30.11.2018 tme 16.00. räi čujottâsân: minna.lehtola(at)samediggi.fi

Lasetiäđuh:
Minna Lehtola
Proojeektpargee
tel: 010 839 3132 | +358 40 650 3620
minna.lehtola(a)samediggi.fi

https://www.samediggi.fi/dihtosis-haaha/?lang=an

Kove: Satu Miettinen

Puáđi savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn Ucjuuhân vuossaargâ 5.11.

/in , /by

Sämitige stiivrâ ornim savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh. Stivrâ uárnee čuákkimis ohtâvuođâst savâstâllâmtilálâšvuođâ Ucjuv kieldâtáálust vuossaargâ 5.11. tme 18-20. Tilálâšvuođâ tárguttâssân lii teivâđ kuávlu sämmilijguin já adeliđ mahđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.

Sämitige stivrâ tuáivut Ucjuv kuávlu sämmilijd tiervâpuáttim vaaljâpaje niäljád savâstâllâmtilálâšvuotân! Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Ucjuv kieldâtáálust vuossaargâ 5.11. tme 18-20.

Čuávuvâš stiivrâ savâstâllâmtilálâšvuotâ uárnejuvvoo Anarist 4.12. Tilálâšvuođâst tieđettuvvoo lase maŋeláá.

Sämitige ive 2018 toimâvuávám mield stiivrâ čuákkimeh uárnejuvvojeh máhđulâšvuođâi mield Ucjuuvâst, Vuáčust, Helsigist, Iänuduv Käresavonist já Anarist. Čuákkimij ohtâvuođâst uárnejuvvoo päikkikoddeest savâstâllâmtilálâšvuotâ, mast stivrâ tiäivá kuávlu sämmilijguin, muštâl uánihávt stiivrâ tooimâin já addel epivirgálub máhđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

 

Sämitigge almoot uuccâmnáál SÄMIKIELÂLII PÁRNÁIMATERIAAL OVDEDEMHAAVÂ MERIÁIGÁSII VUÁVÁJEIJEE PARGO

/in /by

Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 31.8.2019 räi. Vuávájeijee västid haavâ vuáváámist, olášutmist já raportistmist. Haavâ ääigi lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid čuosâttum materiaal kuulmâ sämikielân sämmilii arâšoddâdem já perrui kiävtun. Tiäddučuogâstâh lii vuálá škovlâahasáid hiäivulii digitaallii materiaalist. Pargo miänástuvvee hoittám išedeh sämikulttuur tubdâm, materiaalpargo já digitaallii toimâpirrâs tubdâm já nahcâ jiečânâs vuávámpaargon já olášutmân oovtâstpargoost sierâ tuáimeiguin. Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vááttám škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân lii kielâtorvočällee. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Vuávájeijee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi IV/III-IV mield (vuáđupälkki 2491,54 – 2537,96 e). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh sämikuávlu lase 24 % já pargohárjánem mield meridum hárjánemlaseh. Vuávájeijee toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist, já pargo hoittám uásild káiduspargon lii sopâmuš mield máhđulâš. Rijjâhámásijd pargoucâmušâid kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 15.11.2018 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Inari teikâ info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ čujottâsâst www.samediggi.fi.

Anarist 30.10.2018 Sämitigge

Sämitigge ocá pargee sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaahân

/in , /by

Sämitiggeest lii vyelgimin joton sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaahâ. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid čuosâttum materiaal kuulmâ sämikielân sämmilii arâšoddâdem já perrui kiävtun. Tiäddučuogâstâh lii vuálá škovlâahasáid hiäivulii digitaallii materiaalist, tego spellâheiviittâsah já šleđgâliih jienâkirjeh. Taan peht viggeh tuárjuđ arâšoddâdemohtâduvâid já perruid sämikielâ já sämikulttuur sirdemist já naanoodmist, sehe olášuttiđ sämipárnái oovtviärdásii vuoigâdvuođâ navdâšiđ tááláá ääigi párnáikulttuurist jieijâs kielân já jieijâs kulttuur vuáđuld. Haavâ taha máhđulâžžân máttááttâs- já kulttuurministeriö mieđettem sierânâstoorjâ.

Materiaalhaahân occoo meriáigásâš vuávájeijee kote västid haavâ vuáváámist, olášutmist já raportistmist. Pargo álgá sopâmuš mield nuuvt jotelávt ko máhđulâš já pištá 31.8.2019 räi. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân lii kielâtorvočällee. Hahâvuávájeijest vaattâp hiäivulii škovlim já sämikielâ tááiđu, já digitaallii toimâpirrâs tubdâm sehe naavcâ jiečânâs vuávámpaargon já olášutmân oovtâstpargoost sierâ tuáimeiguin. Oovtâstpargokyeimih láá ei. sämitige škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh já sämmilii arâšoddâdem ohtâduvah. Taa lii liŋkkâ pargoalmottâsân.

Sämitigge pivdá pargoucâmušâid lahtosijdiskuin 15.11. räi čujottâsân Sämitige čäällimkodde, Sajos, 99870 Aanaar.

Lasetiäđuid addel kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio@samediggi.fi / puh. 010 839 3124.

Nuorttâlâškielâ puustavvideo lii vaalmâš

/in , /by

Video nuorttâlâškielâ pustavij tubdâmist lii vaalmâš. Videost Tiina já Elli-Dåʹmnn uuccâv já kavnâv nuorttâlâškielâ pustavijd. Jyehi pustavist suoi adelává ovdâmerkkâsääni. Video lii pyevtittâm Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh já video lii mávsuttáá keččâmnáál.

Videost lává fáárust Tiina Sanila-Aikio ja Elli-Dåʹmnn Aikio. Video kietâčalluu lává čáállám Tiina Sanila-Aikio ja Anna-Katariina Feodoroff. Video lii kuvvim já editistám Eeva Mäkinen.

https://www.youtube.com/watch?v=-et0AMEGQ8Y

Lasetiäđuh

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh

 

NEKK – Noveʹllnorldõk 2 – kirje almostittemtilálášvuotâ Čevetjäävri škoovlâ juhlesalist 31.10.2018 tjme 12.00

/in , , /by

Sämitigge lii almostittám Niilo Aikio čäällim já Marketta Nilsen kuvvim nooveelčuákálduv nube uási tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân. Tave- já aanaarsämikielân kirje almostuvâi kiđđuv. Juhlop nuorttâsämikielâlâš kirje almostum Čevetjäävri škovlâ juhlesalist koskoho 31.10.2018 tjme 12.00. Puohah láá tiervâpuáttám almostittemtilálášvuotân.

Kirje nube uási novelleh láá jotkâ vuossâmuš uási muštâlusâid nuorâ kaandâ elimisti Puálmágjäävri  siijdâst. Kirje čällee Niilo Aikio lii jieš aassâm kirje váldupersovn náálá pärni- já nuorâvuođâs Puálmágjäävrist, nuuvtba muštâlusâin lohhee finnee tuođâlii kove moonnâm ääigist. Ivnáás já riges kielâinis Aikio loptee lohhee čoolmij oovdân oskomettum já kiäldulijd tábáhtusâid. Kuáláástmân, piivdon já šiiveettuálun kullee tooimâid Aikio kovvee tärkkilávt já äššitubdâmuššáin.

Kovetaaidâr Marketta Nilsen lii ain kiäsuttâm sämmilii máttu heiviittiđ jieijâs eellim já piergim luándun já ton täsitiädun. Tovle ulmuin ij lah lamaš tárbu ige haalu finniđ puoh máhđulijd hiäđuid olssis. Piäiváá já máánu adelem čuovâmeerij mulsâšuddâm meridij ennuv piäiválijd tooimâid já eellim iävtuid. Nilsen koveh läiđejeh mainâsijd miätá ive skaamâ kiämáduvâst kidâ koskâkeesi ijâttes iijân.

Nilsen maainâst, et máttááttâspargostis sun uusâi tuušijd miäldusmaterial, moos Tave-Suomâ nuorah, távjá kaandah, kiäh lijjii eidu oppâm luuhâđ teikkâ kiäh iä lamaš nuuvt moovtâ luuhâđ, finniiččij movtáskiđ já mon maailmân sij puávtáččii identifisistuđ. “Tiettim, et maaŋgah sist tuše vuordii tom, et škovlâpeivi nohá já sij peesih kuálástiđ, miäcán teikkâ tuoddârân. Nigá-kaandâ feerimijn já suotâs tábáhtusâin mainâsteijee noveleh láá tegu tiilájum tevdiđ taam táárbu!” Marketta Nilsen paahud.

Sämmilâš kulttuuräärbi sirdem suhâpuolvâst nuubán lii meid kirje kuávdáš ulme, mon láá keččâlâm olášuttiđ meid kuvijguin. Niilo Aikio novelehhan muštâleh Tiänuleevi já Puálmágjäävri páihálâšhistorjást já ärbitiäđuin, maid innig puárásub ulmuuh mušteh. Tondiet lii tehálâš, et ääših já detaljeh láá kovvejum riehtâ. Taam olášuttem kuvviimist lii vaattâm čovgâ ohtsâšpargo kovvejeijest já čällest.

Nuorttâsämikielân kirje lii jurgâlâm Raija Lehtola, anarâškielân Ilmar Mattus, orjâlâškielân Niilo Aikio.

Lasetiäđuh

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 24.10.2018

/in /by

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 24.10.2018 pargovievâ pyereestvaijeempeeivi tiet.