Buriid juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi 2019!
Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ihe 2019!
Šiõǥǥ rosttov da leklvaž ođđ eeʹǩǩ 2019!
Hyvää joulua ja onnellista uutta vuotta 2019!
Merry Christmas and Happy New Year 2019!
Kove: Ville-Riiko Fofonoff
Kove: Tomi Guttorm
Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 24.12.2018-2.1.2019. Valjâlävdikoodán kyeskee aašijn vääldi ohtâvuođâ puhelinnumerân 040 660 3702 / 040 670 8862.
Saijoos kongrespalvâlusah já raavâdviäsu láá kiddâ 24.12.2018-1.1.2019.
Tuorâstah 27.12. tme 10-16
Vástuppeivi 28.12. tme 10-16
Vuossargâ 31.12. tme 10-16
Lahâčällee váldupargon lii toimâđ sämmilij vuoigâdvuođáid kyeskee aašij valmâštellen já oovdânpyehten Sämitige haldâttuvvâst. Pargoh miärášuveh Sämitige pargo-oornig 25 § mield. Sämitiggeasâttâs (1727/95) miäldásâš tohálâšvuotâvátámâššân lii riehtitiettuu kandidaat tođhos (aaleeb ollâškovlâtođhos) já sämmiláid kyeskee vuoigâdvuođâlij aašij tubdâm sehe sämikielâ táiđu. Virge miänástuvvee hoittám išedeh lasseen šiev sämikulttuur já haaldâtlij pargoi tubdâm sehe šiev ruotâ/tárukielâ já eŋgâlâskielâ táiđu.
Virge tevdimist lii kuuđâ mánuppaje keččâlemäigi. Pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi III/I mield (vuáđupälkki 3064,92 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh hárjánemlaseh já sämikuávlust porgâdijn 24 % lase.
Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ čäällimkoodán 22.1.2019 tme 16.00 räi čujottâsân info(at)samediggi.fi. Lasetiäđuid addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. +358(0)10 839 3106. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 20.12.2018 Sämitigge
Ovdâskode staatâvarijváljukodde iävtut laseruttâdem sämikielâi ovdedempaargon ihán 2019. Staatâvarijváljukode iävtuttâs mield laseruuđah puáđáččii sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân já Säämi Kielâkäldee pirrâihásii tooimâ turviimân. Säämi Kielâkäldee ruttâdem lii lamaš epivises.
Säämi Kielâkäldee toimâ Suomâst puáhtá jotkuđ vuáváámij miäldásávt oles ive 2019. Ovdâskode ive 2019 staatâ budjetist iävtutteh 184 000 eurod kielâoovtâstpargon. Toos lasseen ovdâskode staatâvarijváljukodde lii iävtuttâm 190 000 eurod staatâ ive 2019 budjetân tohhum lasemeriruuđâin ađai nuuvt kočodum juovlâskeŋkkâruuđâin Säämi Kielâkäldee tooimân. Ruttâdem vievâst Sämitigge puáhtá pálkkááttiđ Säämi Kielâkäldei kielâpargeid nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân oles ihán, mii taha máhđulâžžân kielâravvim jotkum pirrâ ive. Meid nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielâ kielâjuáhuseh, moh adeleh sánádâh- já normâdemavžuuttâsâid, pyehtih juátkiđ pargos oles ive. Ruttâdem vievâst puáhtá meid pálkkááttiđ toimâttâhčällee.
Staatâvarijváldukodde iävtut meid nk. juovlâskeŋkkâruuđâin Sämitige iävtuttâs miäldásávt 10 000 euro lasattâs sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân. Lasattâs pajedičij sämmilij kulttuur- já kielâpiervâltooimân väridum ruttâdem ive 2018 táásán já lii uđđâ iävtuttâs miäldásávt ohtsâš 1,2 miljovn eurod. Lasattâssáin pasteh turviđ puoh táálái kulttuur- já kielâpiervâlij tooimâ, mutâ meid ovdediđ tooimâ.
Staatâvarijváljukode budjet lasattâsâid kieđâvušeh ovdâskoddeest ive 2019 staatâ budjet kieđâvuššâm ohtâvuođâst ovdil juovlâi.
Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. p. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio p. 010 839 3124, anne-kirste.aikio@samediggi.fi
Má. säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa p. 010 839 3183, marko.marjomaa@samediggi.fi
Čuovvovaš Sámedikki čoahkkin (4/2018) dollojuvvo 18.12.2018 dmu 10 rájes Sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris.
Čoahkkima sáhttá čuovvut báikki alde parlameantasáles dahje live stream bokte čujuhusas www.sogku.fi/live. Parlameantasáles tulkonrusttegat leat guldaleaddjiid anus. Sáddagis gullo čoahkkinsáles hállojuvvon giella.
Čoahkkináššegirjjit gávdnojit dokumeanttain dáppe.
1 Čoahkkima álggaheapmi
2 Čoahkkima lágalašvuođa ja mearridanválddi gávnnaheapmi
3 Beavdegirjjidárkkisteaddjiid ja jienaidrehkenastiid válljen
4 Aitosaš čoahkkináššiid gieđahallanortnega dohkkeheapmi
5 Ságajođiheaddjiid ja Sámedikki ovddastan lahtuid oppalašgeahčastat
6 Anárašáššiid ráđđádallangoddi
7 Sámedikki doaibmaplána-bušeahtta 2019
8 ILO 169 -soahpamuša gieđahallama joatkkadoaibmabijut
9 Aimo Guttorm almmuhus iežas eret cealkimis
10 Duohtavuohta- ja soabadanproseassa
11 Eará ovdan boahtti áššit
12 Almmuhanáššit
13 Čoahkkima loahpaheapmi
Pargo álgá, ko ruttâdem visásmuvá, sopâmuš mield já pištá 31.12.2019 räi. Toimâttâhčällee pargoid kuleh ei.
Asâttâsvuáđuslâžžân tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (sämitiggeest adelum asâttâs 1727/1995). Pargo miänástuvvee hoittám išedeh šiev sämikielâ njálmálâš já kirjálâš táiđu sehe maaŋgâpiälásâš hárjánem toimâttâhpargoin. Toos lasseen meid ruotâ- tâi tárukielâ táiđu iššeed pargo hoittám. Pargo váátá šiev ATK-tááiđuid, jiešráđálâšvuođâ, vuáválâšvuođâ, systemaatlâšvuođâ, tärkkivuođâ, orniistâllâmnaavcâ, huolâlâšvuođâ, naavcâ hoittáđ maaŋgâid sierâ pargoid siämmáá ääigi sehe ohtsâšpargo- já vuáruvaikuttâstááiđuid. Nahcâ njyebžilis juávkkupaargon já positiivlâš jurdâččemvyehi láá meid teháliih.
Kuávdáá pargo lii oovtâst sämitiggijn tave-eennâmlii kielâoovtâstpargo nanodem já ovdedem, sämikielâ nanodem já ovdedem tienuuvt, ete jieškote-uv kielâjuávhu ohtâgâsliih táárbuh, hástuseh já vyeimiväärih váldojeh huámmášumán já sämikielâ iäláskittem já turvim puátteevuođâst.
Toimâttâhčällee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ sämitiigán já pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI já II juávhu mield (vuáđupälkki 1868,01 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige čäällimkoddeest Sajosist. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.
Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 31.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info(at)samediggi.fi Lasetiäđuid pargoost addel má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 17.12.2018 Sämitigge
Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimá ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee, mon tooimâ ruttâdeh Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärásij kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo já kielâ normâdem.
Sämitigge ocá 1 meriáigásii nuorttâlâškielâ kielâpargee, 1 meriáigásii anarâškielâ kielâpargee já 1 meriáigásii tavesämikielâ kielâpargee ááigán 7.1.2019 – 31.12.2019. Tooimah tiävdojeh 7.1.2019 rääjist, jis ruttâdem visásmuvá já pargo álgá sopâmuš mield.
Kielâpargee pargoid kuleh kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo, normâdem já tieđettem- já ravvimpargo. Kielâpargei puáhtá meridiđ eres-uv tooimâid, moh kuleh ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargoid.
Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu. Haahân occoo vuosâsajasávt olmooš, kiäst sämikielâ lii eenikiellân tâi västideijee kielâtáiđu. Tuáivup occest hiäivulâš sämikielâ škovlim (ollâškovlâ/ollâopâttâh), hárjánem västideijee pargoost já sämiohtsâškode já -kielâi tubdâm. Pargo miänástuvvee hoittám váátá áámmátlii mättim, oovtâstpargonaavcâ, sämikielâ kirjálâš tááiđu sehe naavcâ jiečânâs já ulmemiäldásâš porgâmân. Ohtsâštave-eennâmlii sämikielâ áámmát-/reesuurskuávdáá pargokielah láá sämikielâ sehe suomâkielâ já ruotâ/tárukielâ.
Kielâpargee lii palvâluskoskâvuođâst Suomâ Sämitiigán já pälkki miärášuvá Suomâ Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtaasij V/II–V/I mield (vuáđupälkki 2139,83 eurod/mp–2373,87 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Toimâsaje lii Sämitige monnii toimâsaajeest tâi sopâmuš mield eres saajeest. Pargoost lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi. Haavâst västid sämikielâ toimâttâh já hovdân tuáimá säämi kielâašijčällee.
Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ Suomâ Sämitige čäällimkoodán 31.12.2018 tme 16.00 räi šleđgâpoostâ peht čujottâsân info@samediggi.fi Ovdeláá vuolgâttum ucâmušah váldojeh vuotân. Lasetiäđuid pargoost adelává má. Säämi kielâašijčällee Marko Marjomaa marko.marjomaa(at)samediggi.fi. já kielâtorvočällee Anne-Kirste Aikio anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi já Säämi Kielâkäldee tooimân www.giella.org
Anarist 17.12.2018 Sämitigge
Savâstâllâmtilálásvuotâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist Saijoos auditoriost, Anarist vuossaargâ 17.12.2018 tme 1730-1830.
Pääihi alne tilálâšvuođâst staatârääđi kanslia staatâčällee Paula Lehtomäki já riehtiministeriö hovdâ Johanna Suurpää.
Tilálâšvuođâst lii meid tulkkum sämikielah – suomâkielâ – sämikielah.
Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ stream peht čujottâsâst: sogku.fi/live.
Tiervâpuáttim!
Sämmilij aašijd kyeskee sovâdâttâmproosees -kuullâmraapoort
Lasetiäđuh sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees valmâštâlmist
Staatârääđi tiäđáttâs kuullâmraapoort almostitmist (26.11.2018): https://vnk.fi/documents/10616/11086133/559+Sovintokomission+valmistelu+-raportti+inarinsaame.pdf
Aanaar markkânân Juvduujuv riidon huksejum sämikulttuurkuávdáš Sajos lii Suomâ sämmilij haldâttuv já kulttuur kuávdáš. Sajos lii maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje – tábáhtustáálu, kongreskuávdáš já čuákkimsaje.
Mij uuccâp Saijoos raavâdviäsun paargon irâtteijeeluándulii, jiešráđálii, positiivlii, njyebžilis já áámmáttáiđulii sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuid omâsteijee kookâ meriáigásii pargokoskâvuotân 14.1.2019 – 31.12.2019. räi.
Maaŋgâpiälásâš pargo ana sistees peivimáállás já vitriinpyevtittâsâi rähtim, čuákkimfalâdem, äššigâspalvâlem, tukkutiilámij hoittám, liitij, piergâsij já kievkkântiilij putesin toollâm sehe eres raavâdviäsu almolijd pargoid.
Occein mij tuáivup paargon hiäivulii škovlimtuáváá, tuárvi kuhes pargohárjánem västideijee pargoin sehe hygienia- já alkoholpaasâ. Pargoost tarbâšuvvoo piäiválávt sämikielâ, suomâkielâ já eŋgâlâskielâ. Pargoäigi lii iänááš argâpeeivij 9-17.
Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá vijđes sämikulttuur tubdâm.
Mij faallâp tunjin jiešráđálii já maaŋgâpiälálii pargo sehe hävskis juávhu tuu toorjân. Raavâdviäsupargee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/II miäldásávt (1879,22/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Saje tiävdoo tállán, ko hiäivulâš occee kávnoo.
Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm 010 839 3109. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga vuolgâttiđ čujottâsân info@samediggi.fi majemustáá 4.1.2019.
Lasetiäđuh Sajosist já Sämitiggeest láá nettisiijđoin www.sajos.fi já www.samediggi.fi
Aanaar markkânân Juvduujuv riidon huksejum sämikulttuurkuávdáš Sajos lii Suomâ sämmilij haldâttuv já kulttuur kuávdáš. Sajos lii maaŋgâkulttuurlâšvuođâ kuáhtámsaje – tábáhtustáálu, kongreskuávdáš já čuákkimsaje.
Mij uuccâp Sajosân paargon jiešráđálii, positiivlii, njyebžilis já šiev vuáruvaikuttâstááiđuid omâsteijee raavâdviäsupargee/lájádâshuolâtteijee meriáigásii pargokoskâvuotân 14.1.2019 – 31.12.2019 räi.
Maaŋgâpiälásâš pargo ana sistees kookâ išedem peivimáállás já vitriinpyevtittâsâi rähtimist, čuákkimfalâdem, äššigâspalvâlem já liitij, piergâsij já kievkkântiilij putesin toollâm sehe eres raavâdviäsu almolijd pargoid. Tun išedah lasseen Saijoos lájádâshuolâtteijee eres Sajosist orroo tiilij putesin tolâmist.
Occein mij tuáivup paargon hiäivulii škovlimtuáváá, tuárvi pargohárjánem västideijee pargoin sehe hygienia- já alkoholpaasâ. Pargoost tarbâšuvvoo piäiválávt sämikielâ, suomâkielâ já eŋgâlâskielâ. Pargoäigi lii iänááš argâpeeivij 9-17. Tohálâšvuotâiähtun lii pargo vaattâm škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Pargo miänástuvvee hoittám váátá sämikulttuur tubdâm.
Mij faallâp tunjin jiešráđálii já maaŋgâpiälásii pargo sehe hävskis juávhu toorjân. Raavâdviäsupargee pälkki miärášuvá Sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuotâtääsi VI/III miäldásávt (vuáđupälkki 1822,68 eurod/mp). Vuáđupäälhi lasseen pargoost máksojeh 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánem mield miärášuvvee hárjánemlaseh. Saje tiävdoo tállán ko hiäivulâš occee kávnoo.
Lasetiäđuid pargoost addel markkânistemhovdâ Katariina Guttorm 010 839 3109. Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga vuolgâttiđ čujottâsân info@samediggi.fi majemustáá 4.1.2019.
Lasetiäđuh Sajosist já Sämitiggeest láá nettisiijđoin www.sajos.fi já www.samediggi.fi
Aanaar savâstâllâmtilálâšvuođâst oovdân pajanii Sämitige čuákkimorniistâlmeh já eromâšávt kuálástemääših. Uásálisteeh halijdii tiettiđ, maht Sämitigge puáhtá tuárjuđ sämikielâi ovdánem sämmilij päikkikuávlu ulguupeln já maht Sämitigge oovded ovtâspargo ovdâskode kulij. Luuvâ stiivrâ jesânij vástádâsâid tääbbin.
Taat lii lamaš vuosâsaajeest ekonomâlâš koččâmâš. Sämitiggeest ij lah lamaš ruttâ toollâđ kyevti peeivi čuákkimijd, ko lii tivrâs hommá orniđ čuákkimijd. Sämitige budjetân lii puátimin lasattâs já ive 2019 toimâvuávámhammiittâsân lii čaallum, ete Sämitigge čokkân toimâivveest ohtsis neljii já kyehti tain čuákkimijn pištáččij kyehti peeivi.
Sämitigge lii ciälkkám eennâm- já meccituáluministeriö iävtuttâsâst kuálástemlaavâ nubásmitmist 11.11.2018. Sämitige ciälkkámuš mieldi eennâm- ja meccituáluministeriö ferttee mutteđ sii iävtuttâs Paje-Laapi mávsuttem kuálástemlove (kuálástemlaahâ 10 §) uásild nuuvt, ete ovdâl ive 2016 kuálástemlaavâ nubásmittem lamaš vuoigâdvuotâtile macâttuvvoo.
Ton lasseen Sämitigge iävtuttij uccâ nubástusâid ceehi siskáldâsân: 1) sämmilijn, kiäh láá pargo, peerâ tâi škoovlâ tiet varriim sämikuávlu ulguupeln, ferttee leđe máhđulâšvuotâ siäiluttiđ ohtâvuođâ jiejâs kuávlun já jieijâs suuvâ kuálástemkulttuurân já ärbivuáválii pivdosoojijd, 2) pyeredemiävtuttâs kuáská sämmilij päikkikuávlu Laapi palgâs kuávlun, mii kulá kieldâjyehim mieldi Suáđikylá kieldâ kuávlun, ijge tondiet kulá kuálástemlaavâ Paje-Laapi mávsuttem kuálástemlove pirrâdâhân, 3) tubdâstep vuáđujuurdâ, mon heiviitmáin pyehtip västidiđ kritiikin, mon mieldi lii keččum, ete Paje-Laapi rijjâ kuálástemvuogâdvuotâ uhked kuolij sävrivuođâ.
Sämitige peht mieđettuvvoo ruttâdem sämmilâš kielâ- já kulttuurpiervâltooimân já sämikielâlii kulttuur ovdánmân já sämiservij tooimân meid sämmilij päikkikuávlu ulguupel.
Ton lasseen Sämitigge lii fáárust sämikielâi káidusohtâvuođâid kevttee máttááttâs piiloothaavâ olášutmist. Máttááttâs- já kulttuurministeriö lii mieđettâm ruttâdem Ucjuv kieldân, kote joođeet haavâ já uárnee máttááttâs. Sämitige pargon lii koordinistiđ máttááttâs, uáppeekarttim já tiätujyehim väldikodálávt.
Sämitigge olášut puáttee ive sämikielâlii párnáimateriaal ovdedemhaavâ. Haavâst lii tárguttâs pyevtittiđ vuálá škovlâahasáid čuosâttum materiaal kuulmâ sämikielân sämmilii arâšoddâdem já perrui kiävtun. Tiäddučuogâstâh lii vuálá škovlâahasáid hiäivulii digitaallii materiaalist, tego spellâheiviittâsah já šleđgâliih jienâkirjeh.
Mij lep vuáđudâm ovtâspargo-orgaan ovdâskoddejuávhui já Sämitige kooskân. Pargojuávkku lii čokkânâm kuohtii moonnân ive já kuohtii taan ive ääigi. Ulmen lii ovdediđ Sämitige já ovdâskoddejuávhui ovtâspargo. Sämitigge lii ovdil toimâm ministeriöi, ministerij já staatâ virgealmai kulij, mutâ tääl mij ovdedep ovtâspargo meid ovdâskode já aalmugovdâsteijei kulij. Sipilä haldâttâsohjelmist ij lamaš mainâšume sämiaašijn, mutâ ohjelmist ij meid mainâšum, ete sämmilij aašijd ij ovdedičij.
Sämitige stiivrâ viiđâd savâstâllâmtilálâšvuotâ lâi Anarist majebaargâ 4.12.2018. Tilálâšvuotân uásálistii stiivrâst Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto, Magreta Sara já Petra Magga-Vars. Ive 2019 toimâvuávámhammiittâs mieldi stiivrâ savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh puáttee ive sämmilij päikkikuávlust (Hetta, Čevetjävri, Kärigâsnjargâ) já päikkikuávlu ulguupeln (Ruávinjargâ, Oulu).
Lasetiäđuh
Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi