Säämi parlamentaarlâš rääđi vuálásâžžân tuáimá ohtsâštave-eennâmlâš sämikielâi áámmát- já reesuurskuávdáš Säämi Kielâkäldee, mon tooimâ ruttâdeh Suomâ, Ruotâ já Taažâ Sämitigeh. Áámmát- já reesuurskuávdáá pargoh láá eereeb iärásij kielâtipšom, kielâovdedem, terminologiapargo […]
Suomâ haldâttâs lii Sämitige iävtuttâsâst algâttâm sämiaašijd kieđâvuššee tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees valmâštâllâm roovvâdmáánust 2017. Sämitige čuákkim oovdânpuovtij tollum vuolgâttâssavâstâlmist 9.2.2018, ete prosesist uárnejuuččii sämmilij kulâmeh nuuvt sämmilij päikkikuávlust ko meid ton ulguubeln-uv. Staatârääđi kanslia almostitij kulâmijn raapoort 26.11.2018.
– Raapoort kiäsá oohtân jurduid, moh pottii oovdân kulâmijn tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist, nomâtteemmin. Mun anam, ete eromâš tehálâš raportist lii tot, ete maid aašijd já tábáhtusâid kolgâččii tutkâđ, jis meriduvvoo asâttiđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.
– Mun pajediččim raportist kyehti válduhuámmášume, main vuossâmuš lii tot, ete sämmiliih láá eresárvusiih syemmilii háárán nuuvt lahâasâttem tääsist ko nk. táválii elimist-uv. Nubbe raapoort váldunáágus – assimilaatio ađai lädijduttem já kolonisaatio eennâmkevttimist juátkojeh – lii tehálâš, pyereest agâstâllum já kolgâččij leđe tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees ráđádâlmij vuolgâsaje, juátká Sanila-Aikio.
Almostittum kuullâmraportist uárnejuvvoo puohháid ávus savâstâllâmtilálâšvuotâ 17.12.2018 tme 17:30 Anarist Saijoos auditoriost. Pääihi alne láá ei. staatâčällee Paula Lehtomäki sehe staatârääđi kanslia já riehtiministeriö virgeulmuuh.
Sämitigge, riehtiministeriö já staatârääđi kanslia soppii sämmilij kulâmij orniimist kiđđuv 2018. Sämmilij päikkikuávlust já Suomâ stuárráámus kaavpugijn tuállojii 29 kulâmid 2.5.–29.6.2018 koskâsii ääigi. Staatârääđi kanslia almostitij kulâmijn raapoort 26.11.2018. Raapoort lii almostittum viiđâ kielân; anarâš-, nuorttâlâš- já orjâlâškielân, suomâkielân já ruotâkielân. Toos lasseen raapoort almostittoo maŋeláá meid eŋgâlâskielân.
Sämmilij aašijd kyeskee sovâdâttâmproosees -kuullâmraapoort
Lasetiäđuh sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees valmâštâlmist
Staatârääđi tiäđáttâs kuullâmraapoort almostitmist (26.11.2018): https://vnk.fi/documents/10616/11086133/559+Sovintokomission+valmistelu+-raportti+inarinsaame.pdf
Saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
Sierânâsäššitobdee Anni-Kristiina Juuso, p. 0295 160 169, staatârääđi kanslia
Poske (Tave- Suomâ sosiaalsyergi mättimkuávdáš) sämiohtâdâh olášut koijâdâllâm oovtâstpargoost Peerâkuávdáštoimâmalli Laapin – ohtâlistum maaŋgâ tuáimee palvâlusah perruid (su. Perhekeskustoimintamalli Lappiin – integroidut monitoimijaiset palvelut perheille) –havváin (2017–2018). Puáttee eennâmkodde já soti-uđâsmitmij mield lii tehálâš selvâttiđ vuáđulávt sämikielâlij soti-syergi mättei áámmát- já kielâtááiđu sehe sajadume väldikodálávt. Eennâmkoddeuđâsmittem mield sämikielâlij palvâlusâi pyereeb koordinistem já mättei karttim lii ohtâ merhâšittee koččâmuš sämikielâlij palvâlusâi turvim tááhust.
Koijâdâllâm kuáská vuosâsajasávt sämikielâláid čuovviittâs já sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi áámmátulmuid kieldâin, seervijn, servikuudijn sehe puátteevuođâ soti-mätteid oppâlájádâsâin. Koijâdâlmân pyehtih meid uásálistiđ puoh sij, kiäh halijdeh pyehtiđ oovdân sii mättim sämikielâi uásild. Čielgiittâs puátusijd kevttih eennâmkodde- já soti-valmâštâlmist čuosâttiđ sämikielâlij áámmátulmui čuosâttum. Koijâdâllâm olášuttoo Webprobol-koijâdâlmin já västidem pištá suulân 10-15 minuttid. Puátusijn mij muštâlep ive 2019 ääigi.
Koijâdâlmân västidem ij kenigit västideijee moossân já koijâdâlmân puáhtá västidiđ jo-uv jieijâs noomáin tâi nomâttáá. Persovntiäđui kieđâvušmist mij nuávdittep EU tiätusyejiasâttâsâid. Vástádâsâid kieđâvušeh Lape-haavâ proojeektpargee, Sämitige soti-čällee, Poske sämiohtâduv vuávájeijee sehe Laapi eennâmkode sämipalvâlusâi vuávájeijee. Vástádâsâid já ohtâvuotâtiäđuid kevttih tuše sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi sehe čuovviittâspalvâlusâi vuáváámân já oovdedmân. Vástádâsâid siäilutteh torvolávt syelisaanijn syeijejum muštosäägist. Västideijee puáhtá estiđ jieijâs vástádâsâi kevttim maajeeldkietân väldimáin ohtâvuođâ Poske sämiohtâduv vuávájeijei.
Mij kijttep lieggâsávt jo muuneeld tuu vástádâsâst. Mij pivdep vástádâsâid koijâdâlmân 14.12.2018 räi.
Riitta Lehtola
riitta.lehtola@poskelappi.fi
p. 040 16 26 424
Karin Tuolja Ruotâ Juhâmohheest já Jekaterina Mechkina Ruošâ Murmanskist uážžuv tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume ive 2018.
Suomâ Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, Taažâ Sämitige saavâjođetteijee Aili Keskitalo, Karin Tuolja, palhâšumelävdikode jeessân Solvår Knutsen Turi Taažâst, Ruotâ Sämitige saavâjođetteijee Per-Olof Nutti. Kove: Ann Kristin Lindaas / KMD
Kollekielâ – Tave-eennâmlâš kielâpalhâšume juáhhoo Karin Tuoljan Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämmilâšaašijn västideijee ministerij já sämitigij saavâjođetteijei čuákkim ohtâvuođâst Oslost 26.11. já Jekaterina Mechkinan Murmanskist 29.11. Kielâpalhâšume ulmen lii išediđ sämikielâ nanosmittem, ovdedem já siäilum Taažâst, Ruotâst, Suomâst já Ruošâst.
Karin Tuolja lii porgâm juulevsämikielâ oovdân Ruotâst oles elimis. Sun lii toimâm máttáátteijen, jurgâleijen, oppâmaterialij rähten já kielâtärhisteijen. Tuolja lii tehálâš olmooš juulevsäämi kielâsiärvusist, já sust lii lamaš kuávdáš merhâšume Taažâ já Ruotâ koskâsâš kielâohtsâšpargoost, eromâšávt sänirááju já terminologia oovdedmist já Ráámmát jurgâlmist.
Jekaterina Mechkina uážžu Kollekielâ-kielâpalhâšume kuhesáigásâš pargostis kieldâsämikielâ sajaduv nanodem oovdân Ruošâst. Sun lii uásálistám sänirááju oovdedmân já kieldâsämikielâ sänikirje rähtimân. Mechkina lii čáállám já jurgâlâm kiirjijd sehe ráhtám oppâmaterialijd. Suu kirjálâš pargoi áánsust maaŋgah láá peessâm uápásmiđ Murmansk kuávlu kieldâsämmilij elimân já kulttuurân.
Kielâpalhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs ulmuid tâi siärvusáid, moh láá porgâm eromâš pyere pargo sämikielâ ovdedem peeleest. Palhâšume juáhhoo tääl káávcád keerdi. Čuávuváá keerdi palhâšume juáhhoo ive 2020, ko Suomâ tuáimá kuulmâ riijkâ sämmilâšaašij ohtsâšpargo saavâjođetteijen.
Palhâšumelävdikoodán kullii Neeta Jääskö Suomâst, David Kroik Ruotâst, Nina Afanasjeva Ruošâst sehe Solvår Knutsen Turi já Jane Juuso Taažâst.
Lasetiäđuh:
Ráđádellee virgeolmooš Johanna Hautakorpi, riehtiministeriö, puh. 02951 50018, ovdânommâ.suhânommâ@om.fi
Palhâšumelävdikode jeessân Neeta Jääskö Suomâ sämitiggeest, puh. 040596 9230, neeta@neetainari.fi
Sämitige nuorâirääđi já Nuorâi Akatemia Dihtosis-haavâst fäälih paješkovláid škovlâkolliistâlmijd, main lii sämmilâš teema. Tääl mij uuccâp movtijgis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin kolliistâlmáid, moh olášuttojeh kiiđâ 2019 ääigi. Uuccâmäigi lii vala taan oho.
Kuosij pargon lii jiešráđálávt kolliistâllâđ já muštâliđ sämikulttuurist paješkoovlâin. Tijme juáháš info-uásán sehe toimâlij pargoi porgâmân oovtâst nuorâiguin. Kolliistâlmij ulmen lii sirdeđ tiäđu sämmilijn já sämikulttuurist väldiaalmug nuoráid. Materiaaleh láá valmâšin, te kuosij pargon páácá kolliistâllâm škoovlâin. Kuossijd uárnejuvvoo škovlim Helsigist 14.1.2018, kost uápásmiteh sii. Škovliimân uásálistem lii iähtu kyessin toimâmân
Škovlâkolliistâlmeh olášuttojeh škovlâpeeivij ääigi 1.2.-31.5.2018. Kyesih iä taarbâš čonâdâttâđ leđe fáárust oles kiiđâ, peic kolliistâlmeh láá ton verd ko tiilámeh láá já kyesi jieijâs äigitaavlun heivee. Te tun puávtáh toohâđ kolliistâlmijd eres pargoi tâi uápui paaldâst. Jyehi kolliistâlmist máksoo 54€ stuárusâš pälkki sehe mätkikoloh kolliistâllâmsajan.
Mij uuccâp kuosijd ei. uáivikaavpugkuávlun, Jyväskylän, Tamperen, Oulun já Ruávinjaargân. Meid eres päikkikuudijn perustum säminuorah pyehtih uuccâđ fáárun.
Tooimât rijjâhámásii ucâmuš 30.11.2018 tme 16.00. räi čujottâsân: minna.lehtola(at)samediggi.fi
Minna Lehtola
Proojeektpargee
tel: 010 839 3132 | +358 40 650 3620
minna.lehtola(a)samediggi.fi
Pargo álgá 1.1.2019 já pištá 31.12.2020 räi. Pargo lii uásiáigásâš (50%). Proojeektkoordinaattor västid ohtâvuođâin Suomâ škovláid, škovlim uárnejeijeid já vanhimáid. Koordinaattor čuákkee sämikielâi máttááttâsjuávhuid já tuáimá aldasâš ohtsâšpargoost Ucjuuvâ kieldâst tuáimee proojeekthovdáin já proojeekt viermipalvâlusâi pyevtitteijein. Proojeektkoordinaattor paargon kuleh meid tieđettem já raportistem. Proojeekt uárnee káidusmáttááttâs, mii lii vuáđumáttááttâs já luvâttâhškovlim tievâsmittee sämikielâi (aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ) máttááttâs, sämmilij päikkikuávlu ulguubelkieldâi škovláid. Proojeekt ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Pargo miänástuvvee tipšom išedeh sämisiärvus tubdâm já máttu porgâđ jiešráđálávt. Tohálâšvuotâvátámâššân lii pargo vaattâm hiäivulâš škovlim já sämikielâ táiđu (asâttâs 95). Projektist västid škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh já hovdân tuáimá škovlimčällee.
Proojeektkoordinaattor pälkki miärášuvá Sämitige pälkkivuáháduv vátámâštääsi IV/IV mield (vuáđupälkki 2491,54 €, 50 %). Vuáđupäälhi lasseen máksoo 24 % sämikuávlu lase já pargohárjánemlase. Koordinaattor toimâsaje lii sämikulttuurkuávdáš Sajosist já pargoi porgâm uásild káiduspargon lii sopâmuš mield máhđulâš. Rijjâhámásâš pargoucâmuš lahtosijguin kalga toimâttiđ Sämitige čäällimkoodán 5.12.2018 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid addel škovlimčällee Ulla Aikio-Puoskari, ulla.aikio-puoskari@samediggi.fi / puh 010 839 3112. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi.
Anarist 21.11.2018 Sämitigge
Sämitigge uárnee oovtâst Kulttuur puohháid -palvâlussáin vorâs sämmilii kirjálâšvuotâčielgiittâs “Čálli giehta ollá guhkás” oovdânpyehtimtilálâšvuođâ Sajosist 27.11.2018 tme 13-16. Tilálâšvuođâst puáhtoo oovdân vorâs čielgiittâs sämmilii kirjálâšvuođâst já savâstâlloo sämmilii kirjálâšvuođâ tiileest. Tilálâšvuođâst čielgiittâs oovdânpyehtiv Kulttuur puohháid -palvâlus toimâjođetteijee Rita Paqvalén já hahâkoordinaattor Helga West. Tilálâšvuotâ lii ávus puohháid.
Čielgiittâs sämmilii kirjálâšvuotâkiedi tiileest lii ráhtám kirjálâšvuotâtotkee já jurgâleijee Johanna Domokos. Čielgiittâs ana sistees meid eres totkei kielâkuáhtásijd kejâstuvâid sämikielâ kirjálâšvuođâ tiileest já addel tärhis avžuuttâsâid sämmilii kirjálâšvuotâkiedi oovdedmân.
Čielgiittâs lii uási Multilingualism and diversity as a resource in the cultural field – employment and integration through literature in the Nordic Countries -haavâ, mon ruttâd Tave-enâmij ministerrääđi (Pohjoismaiden ministerineuvosto). Haavâst västid Kulttuur puohháid -palvâlus. Čielgiittâs almostitij 25.10.2018.
Čielgiittâs puáđusin Johanna Domokos iävtut 15 konkreetlâš avžuuttâssâd, moiguin instituutioh já kirjálâšvuotâsyergi tuáimeeh pyehtih nanodiđ sämmilii kirjálâšvuođâ sajattuv, oinum já eellimvuáimálâšvuođâ. Avžuuttâsah sämmilii kirjálâšvuotâkiedi pyereedmân vuáđuduveh čielgiittâsâst mieldi orroo uásálistei, tego sämmilij čällei feerimáid, Taažâ já Ruotâ sämitiigij já Sämirääđi árvuštâlmáid sehe čielgiittâs kielâkuáhtásáid kejâstuvváid.
Čielgiittâsâst pyehtih oovdân, ete sämmilii kirjálâšvuođâst váiluh jieijâs merikoskâsiih kirjálâšvuotâtábáhtusah, tuálvumkuávdáš, kirjálâšvuotâäigipajelostâ sehe sämmilii kirjálâšvuođâ arkkâdâh, moh tuárjuččii sämmilii kirjálâšvuođâ mieldiorroom já lonottem meid aalmugijkoskâsávt. Meid sämmilii kirjálâšvuođâ mieldiorroom eenâblovo já sämipárnái já -nuorâi máttááttâsvuáváámijn kolgâččij lasettiđ.
Tiervâpuáttim kuldâliđ já savâstâllâđ fáádást lase Anarân! Tilálâšvuođâst lii tulkkum orjâlâškielân.
Rita Paqvalén, toimâjođetteijee, Kulttuur puohháid -palvâlus
rita.paqvalen(at)cultureforall.fi
040 674 3528
Helga West, hahâkoordinaattor, Kulttuur puohháid -palvâlus
helga.west(at)cultureforall.fi
040 594 6596
Anne Kirste Aikio, kielâtorvočällee, Sämitigge
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
010 839 3124
Riitta Orti-Berg, vs. kultuurčällee, Sämitigge
riitta.orti-berg(at)samediggi.fi
010 839 3103
Ulla Aikio-Puoskari, škovlimčällee, Sämitigge
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi
010 839 3112
Hárjuttâl anarâškielâ älkkeht já jotelávt uđđâ digihárjuttâsâiguin! Hitruus kielâoopâst láá maaŋgâláván hárjuttâsah. Koveh, jienah já teevstah išedeh tuu hárjuttâllâđ anarâškielâ vuáđukielâoppâaašijd. Material lii vuávájum anarâškielâ vieres kiellân máttááttâsân vuáđuškoovlâ 3-6 luokkataasijd.
Hitruus kielâoppâ lii uási Hitruu-kirjerááiđu. Material pyehtih meid iäráseh kevttiđ anarâškielâ máttááttâlmân, hárjuttâsâid puáhtá jieš tärhistiđ. Hárjuttâsah láá rahtum Cloubi-vuáđun, tohon puátih maŋeláá lase digimaterialeh máttááttâskiävtun.
Hitruus kielâoppâ lii Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttuv pyevtittem oppâmaterial. Miina Seurujärvi lii vuávám já olášuttám material, kovvejeijee lii Riitta Ahonen.
Jis halijdah kevttiđ material máttáátmist teikkâ máttááttâlmist, vääldi ohtâvuođâ Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâhân:
Miina Seurujärvi, anarâškielâlâš materiaalpargo, miina.seurujarvi(at)samediggi.fi, 010 839 3193
Hannu Kangasniemi, oppâmateriaalčällee, hannu.kangasniemi(at)samediggi.fi, 010 839 3115
Marita Aikio, oppâmateriaalvuávájeijee, marita.aikio(at)samediggi.fi, 010 839 3111
Sämitige čuávvoo vaaljah toimâttuvvojeh čohčâmáánust 2019. Jienâvuoigâdvuođâliih vaaljâin láá puoh toh sämmiliih, kiäh láá merkkejum sämitige valjâluvâttâlmân.
Valjâlävdikodde merkkee ive 2019 valjâluvâttâlmân taid sämmilijd, kiäh lijjii jienâvuoigâdvuođâliih sämitige vaaljâin 2015. Puoh iärráseh kalgeh ucâluđ valjâluvâttâlmân majemustáá taan ive loopâ räi. Valjâluvâttâlmân puáhtá ucâluđ sämitiggelaavâ 3 § 1 moomeent 1,2 já 3 já 21 § vuáđuld (eeji tâi eeni vuoigâdvuođâ vuáđuld, lappalii maajeeldpuátten já sämmilâžžân, kote olgoeennâm aalmugjesânin áásá Suomâst).
Pivdem valjâluvâttâlmân merkkiimân teikâ tast meddâlistmân kalga toohâđ kirjálávt majemustáá 31.12.2018 ovdil tme 16.00. Valjâlävdikode nanodem uuccâmluámáttuv já lasetiäđuid finnee valjâlävdikode toimâttuvâst čuj. Kulttuurkuávdáš Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanaar, puhelin 010 839 3120, šleđgâpostâ: vaalit@samediggi.fi. Uuccâmluámáttuv puáhtá meid printtiđ www.samediggi.fi.
Anarist 30.10.2018 Valjâlävdikodde
Sämitige nuorâirääđi já Nuorten Akatemia Dihtosis-haavâst fäälih paješkovláid škovlâkolliistâlmijd, main lii sämmilâš teema. Tääl mij uuccâp movtijgis paijeel 18-ihásijd säminuorâid pirrâ Suomâ škovlâkyessin kolliistâlmáid, moh olášuttojeh kiiđâ 2019 ääigi.
Kuosij pargon lii jiešráđálávt kolliistâllâđ já muštâliđ sämikulttuurist paješkoovlâst. Kolliistâlmist lii sämikulttuur oovdânpyehtim já toimâliih pargopáájáh. Pargopáájái ulmen lii sirdeđ tiäđu sämmilijn já sämikulttuurist väldiaalmug nuoráid. Kolliistâllâm pištá táválávt 75- 90 minuttid, tađe mield mon kuheh oppâlájádâs tiijmeh láá. Kuosijd uuccâp ei. uáivikaavpugkuávlun, Tuurkun, Jyväskylän, Tamperen, Oulun já Ruávinjaargân. Škovlâkolliistâlmeh láá iänááš škovlâpeeivij ääigi 1.2.-31.5.2019.
Škovlâkolliistâlmijn mäksip 54€/kolliistâllâm sehe maađhijd kolliistâllâmpááikán. Škovlâkolliistâlmeh láá ton verd ko tiilámeh láá já kyesi jieijâs äigitaavlun heivee.
Škovlâkuossijd tuálloo Helsigist Nuorten Akatemia tiilijn škovlim vuossaargâ 14.1.2019. Škovliimân uásálistem lii iähtu kyessin toimâmân. Škovliimist ij finnii päälhi. Máhđuliih mätki- já ijâstâllâmkoloh máksojeh.
Mij vyerdip škovlâkuosijn sämikulttuur tubdâm, movtijgis mielâ škovlâkolliistâlmij tolâmân sehe šiev vuáruvaikuttâstááiđuid.
Tooimât rijjâhámásii ucâmuš 30.11.2018 tme 16.00. räi čujottâsân: minna.lehtola(at)samediggi.fi
Lasetiäđuh:
Minna Lehtola
Proojeektpargee
tel: 010 839 3132 | +358 40 650 3620
minna.lehtola(a)samediggi.fi
https://www.samediggi.fi/dihtosis-haaha/?lang=an
Kove: Satu Miettinen