Nuorttâlâškielâ puustavvideo lii vaalmâš

/in , /by

Video nuorttâlâškielâ pustavij tubdâmist lii vaalmâš. Videost Tiina já Elli-Dåʹmnn uuccâv já kavnâv nuorttâlâškielâ pustavijd. Jyehi pustavist suoi adelává ovdâmerkkâsääni. Video lii pyevtittâm Sämitige škovlim- já oppâmaterialtoimâttâh já video lii mávsuttáá keččâmnáál.

Videost lává fáárust Tiina Sanila-Aikio ja Elli-Dåʹmnn Aikio. Video kietâčalluu lává čáállám Tiina Sanila-Aikio ja Anna-Katariina Feodoroff. Video lii kuvvim já editistám Eeva Mäkinen.

https://www.youtube.com/watch?v=-et0AMEGQ8Y

Lasetiäđuh

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh

 

NEKK – Noveʹllnorldõk 2 – kirje almostittemtilálášvuotâ Čevetjäävri škoovlâ juhlesalist 31.10.2018 tjme 12.00

/in , , /by

Sämitigge lii almostittám Niilo Aikio čäällim já Marketta Nilsen kuvvim nooveelčuákálduv nube uási tave-, aanaar- já nuorttâsämikielân. Tave- já aanaarsämikielân kirje almostuvâi kiđđuv. Juhlop nuorttâsämikielâlâš kirje almostum Čevetjäävri škovlâ juhlesalist koskoho 31.10.2018 tjme 12.00. Puohah láá tiervâpuáttám almostittemtilálášvuotân.

Kirje nube uási novelleh láá jotkâ vuossâmuš uási muštâlusâid nuorâ kaandâ elimisti Puálmágjäävri  siijdâst. Kirje čällee Niilo Aikio lii jieš aassâm kirje váldupersovn náálá pärni- já nuorâvuođâs Puálmágjäävrist, nuuvtba muštâlusâin lohhee finnee tuođâlii kove moonnâm ääigist. Ivnáás já riges kielâinis Aikio loptee lohhee čoolmij oovdân oskomettum já kiäldulijd tábáhtusâid. Kuáláástmân, piivdon já šiiveettuálun kullee tooimâid Aikio kovvee tärkkilávt já äššitubdâmuššáin.

Kovetaaidâr Marketta Nilsen lii ain kiäsuttâm sämmilii máttu heiviittiđ jieijâs eellim já piergim luándun já ton täsitiädun. Tovle ulmuin ij lah lamaš tárbu ige haalu finniđ puoh máhđulijd hiäđuid olssis. Piäiváá já máánu adelem čuovâmeerij mulsâšuddâm meridij ennuv piäiválijd tooimâid já eellim iävtuid. Nilsen koveh läiđejeh mainâsijd miätá ive skaamâ kiämáduvâst kidâ koskâkeesi ijâttes iijân.

Nilsen maainâst, et máttááttâspargostis sun uusâi tuušijd miäldusmaterial, moos Tave-Suomâ nuorah, távjá kaandah, kiäh lijjii eidu oppâm luuhâđ teikkâ kiäh iä lamaš nuuvt moovtâ luuhâđ, finniiččij movtáskiđ já mon maailmân sij puávtáččii identifisistuđ. “Tiettim, et maaŋgah sist tuše vuordii tom, et škovlâpeivi nohá já sij peesih kuálástiđ, miäcán teikkâ tuoddârân. Nigá-kaandâ feerimijn já suotâs tábáhtusâin mainâsteijee noveleh láá tegu tiilájum tevdiđ taam táárbu!” Marketta Nilsen paahud.

Sämmilâš kulttuuräärbi sirdem suhâpuolvâst nuubán lii meid kirje kuávdáš ulme, mon láá keččâlâm olášuttiđ meid kuvijguin. Niilo Aikio novelehhan muštâleh Tiänuleevi já Puálmágjäävri páihálâšhistorjást já ärbitiäđuin, maid innig puárásub ulmuuh mušteh. Tondiet lii tehálâš, et ääših já detaljeh láá kovvejum riehtâ. Taam olášuttem kuvviimist lii vaattâm čovgâ ohtsâšpargo kovvejeijest já čällest.

Nuorttâsämikielân kirje lii jurgâlâm Raija Lehtola, anarâškielân Ilmar Mattus, orjâlâškielân Niilo Aikio.

Lasetiäđuh

Škovlim- já oppâmateriaaltoimâttâh

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 24.10.2018

/in /by

Sämitige puhelinkuávdáš lii kiddâ 24.10.2018 pargovievâ pyereestvaijeempeeivi tiet.

Mii lii kielâpiervâl?

/in , /by

Mii lii kielâpiervâl? Kiäsut-uv kielâpiervâl tuu jieijâd párnáá máhđulii arâšoddâdemvyehin? Lii-uv tuu páárnáš kielâpiervâlist já tun uusah lasetiäđu fáádást? Sämitige uđđâ siijđost kaavnah vuáđutiäđuid kielâpiervâlist já kielâláávgust www.samediggi.fi/kielapierval/?lang=an.

Lasetiäđuh:

Má. kielâpiervâlstivrejeijeeAnnika Pasanen, annika.pasanen(at)samediggi.fi, +358 40 662 4741 / +358 10 839 3119

Kielâtorvočällee Anne Kirste Aikio, anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi,+358 40 707 5626 / +358 10 839 3124

Sämmilâš kielâravviittâh 24.10. tme 18-20 – Sämikielâlâš máttááttâs ovdâ- já vuáđumáttááttâsâst

/in , /by

Sämmilâš kielâravviittâh 24.10.2018 tme 18-20 Aanaar
Sárnup kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst: Sämikielâlâš máttááttâs ovdâ- já vuáđumáttááttâsâst

Tiervâpuáttim Sämmilii kielâravviittuv niäljád Facebook-livevuolgâttâsân koskoho 24.10.2018 tme 18-20. Vuolgâttâssaijeen Sajos, Aanaar. Livevuolgâttâs Sämmilâš kielâravviittâh -Facebook siijđoi peht.

Vuolgâttâsâst mij teivâp kielâtotkeid já sämikielâlii máttááttâs já kielâpiervâlmáttááttâs äššitobdeid. Aura Pieski já Eila Tapiola lává mii ehidist tavesämikielâlii máttááttâs já nuorttâlâškielâ máttááttâs äššitobden já pargen. Petra Kuuva puáhtá fárustis anarâškielâlii máttááttâs uáinu.

Laura Arola já Riitta Lehtola kommentistev savâstâllâm kielâiäláskittem já kielâtutkâmuš uáinui peht. Vuolgâttâs ääigi lii máhđulâš vuolgâttiđ äššitobdeid koččâmušâid, moh kyeskih párnáá maaŋgâkielâlii máttááttâsân.

Sämmilâš kielâravviittâh

Sämmilâš kielâravviittâh lii uási Peerâpalvâlemmalli Laapin- haavâ (Lape-haahâ) mon ulmen lii nanodiđ meid sämmilij vuáđupalvâlusâid. Lape-haahâ lii uási soti- já eennâmkoddeuđâsmittem. Sämikielah eellih noonâ uđđâsistiäláskittempaje, kuás perruin lii tárbu kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuotâstivriimân. Ääigimildsii stivrim uhkevuálásij ucceeblovokielâi sárnoid lii tääl kuittâg hástulâš finniđ. Sämikielâlij perrui kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuotâravviittâh lii vyeligâs kozzii palvâlemkeččâlem, mon ulmen lii nanodiđ sämikielâlij perrui maaŋgâkielâlâšvuotâtááiđuid.

Kielâravviittâh lii uáivildum puoh perruid, kiäh láá perustum nanodiđ sämikielâ já maaŋgâkielâlâšvuođâ perrust. Puoh vaanhimeh sehe perruujesâneh láá tiervâpuáttim kuullâđ, ete maht jieijâs toimáin já valjiimijguin puáhtá tuárjuđ já nanodiđ perruus kyevtkielâlâšvuođâ. Ucceeblovokielâ siäiluttem já sirdem parnijd (eromâšávt kaavpugpirrâsist) váátá vanhimijn maŋgii eromâš stuorrâ aktiivlâšvuođâ já hiätukocceem. Kielâ sárnoid kalga ruokâsmittiđ kevttiđ ucceeblovokielâ, vâi kielâ sirduuččij parnijd. Tooimâst váldojeh huámášumán kulmâ sämikielâlii juávhu; anarâškielâ, orjâlâškielâ, nuorttâlâškielâ.

Kielâravviittâh ana sistees Facebook-siijđoid, moos noreh ääigitásásii tiäđu kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst. Siijđoi peht puáhtá älkkeht adeliđ macâttâs já tuáivuid ornimnáál kielâravviittâh-vuolgâttâsâi siskáldâssáid. Siijđoin puáhtá meid savâstâllâđ kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst já toos lohtâseijee hástusijn já šiev vuáháduvâin. Priivaat stivrim lii máhđulâš finniđ priivaatviestáin. Juávhu paijeentuállen tuáimih Lape-haavâ hahâpargee Riitta Lehtola, sämitige kielâpiervâlstivrejeijee Annika Pasanen sehe maaŋgâkielâlâšvuotâaktiiv Laura Arola.

Kielâravviittuvvâst uárnejuvvoo kiiđâ já čohčuv 2018 ääigi 5 livevuolgâttâs, main kieđâvušeh kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâ sierâ peelijd. Ulmen lii adeliđ vanhimáid keevâtlii  ravvim kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâ hástusijn, šiev vuáháduvâin, päärni arâšoddâdem valjiimist já škovlâjotemist kyevt- já maaŋgâkielâlâžžân. Livevuolgâttâsâin sárnon láá sämikielâ kielâiäláskittem äššitobdeeh sehe vaanhimeh. Vuossâmuu vuolgâttâsân tun puávtáh uásálistiđ šleđgâlávt päikkisohvá alne. Kiiđâ já čoovčâ puáttee vuolgâttâsäigimudoh fádáiguin almottuvvojeh Kielâravviittuv Facebook-siijđoin.

Sämitigge almoot uuccâmnáál NUORÂIČÄLLEE VIRGESAJASŠVUOĐÂ

/in , /by

Sämitigge almoot uuccâmnáál NUORÂIČÄLLEE VIRGESAJASŠVUOĐ ááigán 1.12.2018–31.10.2019. Nuorâičällee váldupargon lii toimâđ nuorâirääđi oovdânpyehten já čällen. Lasseen čällee pargoid kuleh nuorâirääđi vuálásij haavâi koordinistem já stivrim.

Asâttâsvuáđustâslâš tohálâšvuođâvátámâššân lii virge vaattâm škovlim já lasseen váttoo sämikielâ táiđu (asâttâs 1727/95). Virgesajasâšvuođâ miänástuvvee tipšom išedeh hiäivulâš ollâškovlâtuđhos sehe šiev nuorâiaašij já haldâttâstooimâ tubdâm. Pälkki miärášuvá sämitige pálkkááttemvuáháduv vátávâšvuođâtääsi IV/IV-II mield (vuáđupälkki losijttáá 2491,54 – 2596,52 eurod/mp). Virgesajasâšvuođâ tevdimist lii kyevti mánuppaje keččâlemäigi.

Ucâmušâid lahtosijdiskuin kalga toimâttiđ sämitige čäällimkoodán 9.11.2018 tme 16.00 räi čujottâsân Sajos, 99870 Aanaar. Lasetiäđuid pargoost addel haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 010 839 3106 teikâ nuorâičällee Kaisa Tapiola-Länsman puh. 010 839 3134. Sämitige tooimân puáhtá uápásmuđ nettičujottâsâst www.samediggi.fi

Anarist 15.10.2018 Sämitigge

Puáđi savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn Käresavonân vuossaargâ 8.10.

/in , /by

Sämitige stiivrâ ornim savâstâllâmtilálâšvuođah juátkojeh. Stivrâ uárnee čuákkimis ohtâvuođâst savâstâllâmtilálâšvuođâ Käresavvoon kappelist vuossaargâ 8.10. tme 18-20. Tilálâšvuođâ tárguttâssân lii teivâđ kuávlu sämmilijguin já adeliđ mahđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.

– Savâstâllâmtilálâšvuođâi ulmen lii nanodiđ sämisiärváduv já Sämitige koskâsii savâstâllâm ohtsij aašij ovdedem pyerrin. Helsig já Vuáču tilálâšvuođah láá čáittám, ete tágáreh epivirgáliih savâstâllâmtilálâšvuođah annojeh, iätá Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Sämitige stivrâ tuáivut Käresavvoon kuávlu sämmilijd tiervâpuáttim vaaljâpaje kuálmád savâstâllâmtilálâšvuotân! Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Käresavvoon kappelist vuossaargâ 8.10. tme 18-20.

Čuávuvááh stiivrâ savâstâllâmtilálâšvuođah uárnejuvvojeh 5.11. Ucjuuvâst já 4.12. Anarist. Tilálâšvuođâin tieđettuvvoo lase maŋeláá.

Sämitige ive 2018 toimâvuávám mield stiivrâ čuákkimeh uárnejuvvojeh máhđulâšvuođâi mield Ucjuuvâst, Vuáčust, Helsigist, Iänuduv Käresavonist já Anarist. Čuákkimij ohtâvuođâst uárnejuvvoo päikkikoddeest savâstâllâmtilálâšvuotâ, mast stivrâ tiäivá kuávlu sämmilijguin, muštâl uánihávt stiivrâ tooimâin já addel epivirgálub máhđulâšvuođâ savâstâllâđ äigikyevdilis aašijn.

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Ovdâskode värisahâolmooš kollij Sämitiggeest

/in /by

Suomâ ovdâskode nubbe värisahâolmooš Tuula Haatainen kollij Sämitiggeest vástuppeeivi 5.10. Teivâdem ääigi Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio muštâlij Sämitige tooimâst já eromâšávt sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi tiileest, olášuumist já ruttâdmist. Teivâdmân Sämitiggeest uásálistij meid haldâttâhhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi.

Kooveest Sämitige saavâjođetteijee Sanila-Aikio čáittá sämikielâlii oppâmateriaalijd, maid Sämitigge lii pyevtittâm, värisahâalmai Haataisâžân. Kove: Sämitigge.

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
Sämitige haldâšemhovdâ Pia Ruotsala-Kangasniemi puh. 040 726 2688, pia.ruotsala(at)samediggi.fi