Sämitige kulttuurtorjui uuccâm 2019

Sämitigge almoot uuccâmnáál Máttááttâs- já kulttuurministeriö moom. 29.80.52 (Säämi kulttuurmeriruttâ) torjuid, moh mieđettuvvojeh sämikielâlâš kulttuur oovdedmân já sämiseervij toimâmân ihán 2019 čujottum meriruuđâst. Toorjâucâmušâid kalga čujottiđ Sämitiigán majemustáá 31. roovvâdmáánu 2018 tme 16.15 räi čujottâssáin: info@samediggi.fi teikâ Sämitigge, Sajos, 99870 Aanaar. Uuccâmluámáttuvâid já lasetiäđuid uážžu kulttuurčällest puh. 010 839 3103 já šleđgâpoostâ pehti riitta.orti-berg(at)samediggi.fi.

Uuccâmluámáttuvâid puáhtá meid printtiđ Sämitige internetsiijđoin čujottâsâst www.samediggi.fi. Toorjâucâmušâid puáhtá toimâttiđ persovnlávt tâi äššialmaa pehti, vuolgâttiđ šleđgâpoostâ teikâ poostâ pehti. Toorjâucâmušâi vuolgâttem tábáhtuvá vuolgâtteijee ovdâsvástádâssáin.

Ive 2019 ávuduvvoo OA algâaalmugij kielâi ive. Teemaive tárguttâssân lii pajediđ oovdân maailm algâaalmugij kielâi tile. Kulttuurlävdikodde avžuut occeid uásálistiđ teemaihán.

Kove: Anja Vest

Uuccâmluámáttuvah

Puávtáh luođiđ vuoluubeln pdf-luámáttuv tevdim várás. Luámáttuv puáhtá tevdiđ meiddei uásist lađđuin, tegu Chrome teikkâ Internet Explorer.

Teknisâš ravvuuh

Seervi toimâtoorjâ /proojeekttoorjâ

Pargoišeruttâ

Projeekttoorjâ

Tiličielgiittâs

Sämitigge uárnee ráhtádâttâmpeeivi auktorisistum jurgâleijee totkosân 5.10.

Sämikielâliih auktorisistum jurgâleijeeh láá uccáá já Sämitige sämikielâ toimâttâh haalijd toimâinis torjuđ já movtijdittiđ sämmilijd jurgâleijeid čođâldittiđ auktorisistum jurgâleijee tođhos. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá leđe vaigâd čođâldittiđ ráhtádâthánnáá já ráhtádâttâm toorjân Sämitigge uárnee ráhtádâttâmpeeivi, mon ulmen lii uápásmuđ auktorisistum jurgâleijee totkosân. Ráhtádâttâmpeivi lii vuosâsaajeest čuosâttum sijjân, kiäh láá almottâttâm totkosân, mutâ tilálâšvuotân puáhtá meid uásálistiđ tagareh, kiäh láá perustum tođhos čođâlditmist já mudoi jurgâlemsyergist.

Máttááttâshaldâttâs haldâšem auktorisistum jurgâleijee tođhos uárnejuvvoo jyehi ive, taan ive tođhostilálâšvuotâ lii lávurduv 10.11.2018 já almottâttâm taan ive totkosân lii nuuhâm. Auktorisistum jurgâleijee tođhos puáhtá čođâldittiđ puoh Suomâst sarnum sämikielân já tot lii virgálâš tuođâštus jurgâleijee áámmáttááiđust. Auktorisistum jurgâleijee lii äššitobdee, kiäst lii vuoigâdvuotâ rähtiđ auktorisistum jurgâlusâid. Tođhos siskáldâsâst puáhtá luuhâđ tärhibeht máttááttâshaldâttâs siijđoin: https://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/auktorisoidut_kaantajat

Ráhtádâttâmpeivi uárnejuvvoo 5.10.2018 tme 13-17 Sajosist. Peeivi ohjelm juáhás kyevti uásán, vuossâmuu uásist tme 13-15 uápásmeh tođhos siskáldâsân já ráhtusân sehe jurgâlem etiikkan. Nube uásist tme 15-17 ráhtojeh munepargoi vuáđuld jurgâlemhárjuttâsah já sánádâhpargo. Peeivi ääigi uásálisteeh finnejeh ravvuid totkosân ráhtádâtmân já torjuu kielâtipšomân. Škuávlejeijein tilálâšvuođâst tuáimiv auktorisistum jurgâleijeeh Maiju Saijets já Merja Fofonoff.

Almottâttâm ráhtádâtmân já lasetiäđuh kielâtorvočällee Anne Kirste Aikiost:

anne-kirste.aikio@samediggi.fi
Mob. +358 40 707 5626
Tel. 010 839 3124

Sämmilâš kielâravviittâh 27.9.2018 tme 18-20 – Sárnup kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâs

Sämmilâš kielâravviittâh 27.9.2018 18-20 Sajos, Aanaar – Sárnup kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst: Maaŋgâkielâlii párnáá arâšoddâdem.

Tiervâpuáttim Sämmilii kielâravviittuv kuálmád Facebook-njuolgâvuolgâttâsân 27.9.2018 tme 18-20. Vuolgâttemsaijeen lii Sajos, Aanaar. Livestream Sämmilâš kielâravviittâh-siijđoi peht.

Vuolgâttâsâst mij teivâp kielâtotkeid já sämikielâlii arâšoddâdem já kielâpiervâltooimâ äššitobdeid. Niina Siltala já Pirjo Lotvonen lává mii ehidist anarâš- já nuorttâlâškielâlii kielâpiervâltooimâ äššitobden já pargen. Merja Pieski puáhtá mieldi eenikielâláid uáivildum orjâlâškielâlii arâšoddâdem uáinu.

Laura Arola já Annika Pasanen kommentistev savâstâllâm kielâiäláskittem já kielâtutkâm uáinui peht. Vuolgâttâs ääigi puáhtá vuolgâttiđ äššitobdeid koččâmušâid, moh kyeskih párnáá maaŋgâkielâlii ovdánmân já sämmilii arâšoddâdmân.

Sämmilâš kielâravviittâh

Sämmilâš kielâravviittâh lii uási Peerâpalvâlemmalli Laapin- haavâ (Lape-haahâ) mon ulmen lii nanodiđ meid sämmilij vuáđupalvâlusâid. Lape-haahâ lii uási soti- já eennâmkoddeuđâsmittem. Sämikielah eellih noonâ uđđâsistiäláskittempaje, kuás perruin lii tárbu kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuotâstivriimân. Ääigimildsii stivrim uhkevuálásij ucceeblovokielâi sárnoid lii tääl kuittâg hástulâš finniđ. Sämikielâlij perrui kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuotâravviittâh lii vyeligâs kozzii palvâlemkeččâlem, mon ulmen lii nanodiđ sämikielâlij perrui maaŋgâkielâlâšvuotâtááiđuid.

Kielâravviittâh lii uáivildum puoh perruid, kiäh láá perustum nanodiđ sämikielâ já maaŋgâkielâlâšvuođâ perrust. Puoh vaanhimeh sehe perruujesâneh láá tiervâpuáttim kuullâđ, ete maht jieijâs toimáin já valjiimijguin puáhtá tuárjuđ já nanodiđ perruus kyevtkielâlâšvuođâ. Ucceeblovokielâ siäiluttem já sirdem parnijd (eromâšávt kaavpugpirrâsist) váátá vanhimijn maŋgii eromâš stuorrâ aktiivlâšvuođâ já hiätukocceem. Kielâ sárnoid kalga ruokâsmittiđ kevttiđ ucceeblovokielâ, vâi kielâ sirduuččij parnijd. Tooimâst váldojeh huámášumán kulmâ sämikielâlii juávhu; anarâškielâ, orjâlâškielâ, nuorttâlâškielâ.

Kielâravviittâh ana sistees Facebook-siijđoid, moos noreh ääigitásásii tiäđu kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst. Siijđoi peht puáhtá älkkeht adeliđ macâttâs já tuáivuid ornimnáál kielâravviittâh-vuolgâttâsâi siskáldâssáid. Siijđoin puáhtá meid savâstâllâđ kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâst já toos lohtâseijee hástusijn já šiev vuáháduvâin. Priivaat stivrim lii máhđulâš finniđ priivaatviestáin. Juávhu paijeentuállen tuáimih Lape-haavâ hahâpargee Riitta Lehtola, sämitige kielâpiervâlstivrejeijee Annika Pasanen sehe maaŋgâkielâlâšvuotâaktiiv Laura Arola.

Kielâravviittuvvâst uárnejuvvoo kiiđâ já čohčuv 2018 ääigi 5 livevuolgâttâs, main kieđâvušeh kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâ sierâ peelijd. Ulmen lii adeliđ vanhimáid keevâtlii  ravvim kyevt- já maaŋgâkielâlâšvuođâ hástusijn, šiev vuáháduvâin, päärni arâšoddâdem valjiimist já škovlâjotemist kyevt- já maaŋgâkielâlâžžân. Livevuolgâttâsâin sárnon láá sämikielâ kielâiäláskittem äššitobdeeh sehe vaanhimeh. Vuossâmuu vuolgâttâsân tun puávtáh uásálistiđ šleđgâlávt päikkisohvá alne. Kiiđâ já čoovčâ puáttee vuolgâttâsäigimudoh fádáiguin almottuvvojeh Kielâravviittuv Facebook-siijđoin.

Seminaar säminuorâi kuáhtám seksuaallii heemâdmist já -viehâvääldist, äigitavlu

Seminaar ulmen lii, ete säminuorah peesih jyehiđ ferimijdis já jurduidis seksuaallii heemâdmist já viehâvääldist. Taažâ Sämitige nuorâipoolitlâš lävdikodde lii algâttâm savâstâllâm fáádást já tárguttâssân lii vijđediđ savâstâllâm oles sämienâmân. Lii tehálâš pyehtiđ fáádá uáinusân, tastko fáádást jaskodeh viehâ távjá. Seminaar viggá adeliđ pargoniävuid kuáhtáđ já tuárjuđ nuorâ, kote lii kuáhtám seksuaallii viehâvääldi, sehe kieđâvuššâđ jieijâs feeriimijd.

Äigi: vástuppeivi 5.10.2018 tme 9.00-15.30

Saje: Aanaar, Saijoos Parlamentsali Solju

Äigitavlu

9.00-9.10 Seminaar lekkâm, Risten Mustonen nuorâirääđi saavâjođetteijee

9.10-9.40 Seksi ij lah räjittem – rääjih láá Västideijee kriisâpargee Kati Puhakka, Raiskauskriisikeskus Tukinainen

9.40-10.10 Nuorâi feerim seksuaalviehâväldi  Seksuaalviehâväldipargo stivrejeijee Noora Wilhelmsson, Otava-haahâ, Tyttöjen Talo® Ruávinjargâ

10.10-10.40 Sämikielâliih já -kulttuurmiäldásiih palvâlusah Sämmilâš mättimkuávdáš ‐ psyykkisâš pyereestvaijeem já uáiváditteehuolâttâs, SÁNAG tooimâ oovdânpyehtim, Raghild Varsi Dahl Säminuorâi psykiatrisâš juávkku, proojeekthovdâ/seksolog Ingunn Eriksen AMATHEA-haahâ

10.40-11.00 Rape culture – mii já kiän čuolmâid tot lii? Nuorâ sämmilâš elleekoverähtee Sunna Nousuniemi

11.00-12.00 Säminuorâi paaneelsavâstâllâm

12.00-13.00 Peivimäälis, Saijoos raavâdviäsu Čaiju

13.00-14.00 Pargopáájáh:

Seksuaalviehâvääldi kuáhtám nuorâ kuáhtám Seksuaalviehâväldipargo stivrejeijee Noora Wilhelmsson, Otava-haahâ, Tyttöjen Talo® Ruávinjargâ Stivrejeijee Elina Kreus, Tyttöjen Talo® Ruávinjargâ

Pargopáájást uásálisteeh finnejeh kiärgusvuođâid seksuaalviehâvääldi kuáhtám nuorâ sensitiivlii kuáhtámân. Mij kieđâvuššâp meid seksuaalviehâvääldi väldimist savâstâlmân já tahheid, moh suojâleh nuorâid.

Aktivistee pargopáájá: Seksuaallii viehâvääldi kuáhtám nuorâi tuárjum sehe säminuorâi pyereestvaijeem toorjâtooimâi vuávám pajemáttáátteijee, psykolog Tomi Guttorm, Áámmátlâš máttáátteijeeollâškovlâ / Oamk 

Pargopáájást mij kieđâvuššâp ovdâmeerhâid, maid uásálisteeh pyehtiđ kyeđđiđ nomâtteemmin ohtsâš porgâmvuálášân (Huám! tiättur fáárun). Lasseen pargopáájást vuáváp ohtsâštoimâlávt toorjâtooimâid säminuorâi várás. Pargopáájá maŋa puáhtá meid savâstâllâđ priivaatlávt psykologáin suomâkielân teikâ orjâlâškielân.

Seksuaalšoddâdem merhâšume seksuaallii viehâvääldi estimist västideijee kriisâpargee Kati Puhakka Raiskauskriisikeskus Tukinainen.

Pargopáájást mij vuáijup seksuaalšoddâdem merhâšumán sehe smiettâp meid konkreetlijd vuovijd uásálistei perustume mield.

Vyevih sárnuškyettiđ rikosaašijn, seksuaalrikkoos tubdâm já iše uuccâm tehálâšvuotâ kuávluhovdâ Päivi Alanne-Kunnari já toimâstivrejeijee Katja Huotari Rikosuhripäivystys

Pargopáájást mij eellip čoođâ sierâlágán seksuaallii viehâvääldi haamijd ovdâmerkkâtábáhtusâi vievâst já suogârdâllâp oovtâst ei, ete maht puáhtá išediđ skippáár, kote lii karttâm seksuaalrikkoos uhren.

14.00-14.30    Kähvi fáállun

14.30-15.30    Pargopáájái čuákánkiäsu

Seminaar lii nuuvtá já uásálisteid fálloo peivimäälis já kähvi. Seminaar kielah láá sämikielâ já suomâkielâ. Tilálâšvuođâst lii tulkkum. Ohjelmnubástusah láá máhđuliih.

Lasetiäđuh já almottâtmeh 27.9.2018 räi:

Kaisa Tapiola-Länsman, kaisa.tapiola-lansman@samediggi.fi, 050 382 5179

Sämitige stivrâ oovdânpuáhtá, ete Sämitige čuákkim hilgo lahâhammiittâs uđđâ sämitiggelaahân

Sämitige stivrâ meridij oovdânpyehtiđ Sämitige čuákkimân, ete tot hilgoččij haldâttâs oovdânpyehtim sämitiggelaavâ nubásmitmân. Sämitige stivrâ ana, ete sämitiggelaavâ 9 ceehi miäldásâš ráđádâllâmkenigâsvuotâ ij lah olášum ääšimiäldásávt.

– Sämitigge oonij 9 ceehi miäldásii ráđádâlmist 30.8., ete tot ráđádâllâm ij lamaš ko tuš peri teknisâš kuullâmtilálâšvuotâ ijge tot tiävdám sämitiggelaavâ 9 ceehi tárguttâs olmâ ráđádâlmist, muštâl Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio.

Luuvâ Sämitige oles vástádâs 14.9. staatârááđán  täst (suomâkielân).

– Riehtiministeriö já Sämitigge láá oovtâst ráhtám raavâmuštottemčalluu 9 ceehi miäldásii ráđádâllâmlattiimist já lii-uv uáli läitittettee, ete sämitiggelaahân kyeskee ráđádâlmist ráđádâllâmkenigâsvuotâ ij olášum teikâ Sämitige ráđádâllâmpivdemáid iä miettâm, juátká Sanila-Aikio.

Toimâkode pargo čuávvumjuávhuiguin ovdánij tälviv 2017-2018, mutâ aalgâ rääjist toimâkoddeest lijjii tiäđust pargo vátávumos sajeh. Tondiet Sämitigge luovânij-uv ráđádâlmijn, mutâ uáiviminister avžuuttâsâst meridij kuittâg-uv juátkiđ ráđádâlmijd. Toimâkodde kuođij smiettâmuš ciälkkámušâi adelem várás kesimáánust 2018.

– Sämitigge kale piivdij merkkiđ toimâkode 13.6. tollum čuákkim pevdikiirján, ete čuávvoo vaaljâi olášuttem tááláá laavâ vuáđuld lii pargojuávhu finnim toimânadelem vuástásâš já siämmást ton Suomâ haldâttâs já Sämitige koskâsii ohtsâšibárdâs vuástásâš, moos pargojuávhu asâttem vuáđudui,  looppât Sanila-Aikio.

Sämitige stivrâ ana, ete laahâ Sämitiggeest lii tergâdumos laahâ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem, jiešhaldâšem ornijdem já ton peht oles sämmilij jiešhaldâšem uáinust. Laahâ Sämitiggeest olášut sämmiláid algâalmugin Suomâ vuáđulaavâst tähidum vuoigâdvuođâid. Sämitiggelaavâ hástuseh sehe nubástustáárbuh láá maaŋgâin oosijn lamaš tiäđust joba laavâ asâttem rääjist. Sämitige prioriteettin lii lamaš jo maaŋgâ vaaljâpaje uđâsmittiđ laavâ Sämitiggeest.

Lasetiäđuh:

Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi

Tiervâpuáttim digitaallii mainâstâllâm pargopááján 5.-7.10.2018 Anarân!

Pargopáájást vuájuh nuorâi feerimijn já jurduin jiešsuurmij estimist já mielâ pyereestvajemist säminuorâi juávhust.

Pargopáájá lii uáivildum säminuoráid Suomâst, Ruotâst já Taažâst. Uásálisteeh pyehtih leđe 16 ‒ 30 -ihásiih. Pargopáájá uárnejuvvoo Sajosist, Anarist. Porgâm álgá vástuppeeivi 5.10. ehidist já pištá pasepeeivi eehidpeeivi räi. Uárnejeijeeh kuástideh mätki- já ijâstâllâmkoloid sehe purâdem.

Ulmen lii jyehiđ mainâstâllâm peht feerimijd já jurduid jiešsuurmij estimist já mielâ pyereestvaijeem tuárjumist säminuorâi siärváduvâin. Uásálisteeh uáppih, ete muštâlusâst ráhtoo digitaallâš maainâs anemáin ävkkin Adobe Final Cut Pro -ohjelm. Pargopáájá loopâst uásálisteest lii máhđulâšvuotâ jyehiđ suu mainâs juávkun.

Digitaallii mainâstâllâm pyehtih uásálistiđ 10‒15 säminuorâd, kiäh pargeh áámmáttáiđulâš fasilitaattorjuávhoin. Digitaallii mainâstâllâm vyehi tuárju uásálisteid kevttiđ teknologia jieijâs mainâsij muštâlmist. Fasilitaattoreh fäälih uásálisteid mainâsmateriaal, mii iššeed sii rähtiškyettiđ mainâs. Uásálisteeh pyehtih rähtiđ mainâs ohtuu teikâ uccâ juávhuin. Mainâseh vuájuh mielâtiervâsvuotân já mielâ pyereestvajemân, jiešsuurmij estimân, psyykkisii sävrivuotân já siärváduv tooimân säminuorâi uáinust.

Uásálisteid fálloo meid máhđulâšvuotâ jyehiđ suu maainâs uássin tutkâmuš já viestâdem arktâsii rääđi merideijeid. Mainâsij rähtim lasseen uásálisteeh kuleh arktâsii rääđi já ton pištee ovdánem pargojuávhu pargoost, jiešsuurmij estimist já tutkâmušetiikast.

Pargopáájá uárnee Suomâ sämitige nuorâirääđi oovtâstpargoost kanadalii äššitobdeejuávhoin, sosiaal- já tiervâsvuotâministeriöin já arktâsâš rađđijn. Tot lii uási arktâsii rääđi proojeekt Circumpolar Resilience, Engagement and Action Through Story (CREATeS).

Pargopáájá pargokielâ lii eŋgâlâskielâ, mutâ tulkkum sämikielân lii fáállun.

Pargopáájá lii uási arktâsii kuávlu aalmuglij pargopáájái rááiđu. Sajosist, Anarist, uárnejuvvoo 30.1.-1.2.2019 rááiđu lopâtteijee pargopáájá, moos puáhtá uásálistiđ arktâsii kuávlu jieškote-uv algâaalmugij nuorah.

Lasetiäđuh já almottâtmeh 30.9.2018 räi:

Kaisa Tapiola-Länsman, kaisa.tapiola-lansman@samediggi.fi, 050 382 5179

   

Škovlimpovdiittâs säminuoráid olmoošvuoigâdvuođâin

Puáđi oppâđ olmoošvuoigâdvuođâin! Olmoošvuoigâdvuotâlito já Sämitige nuorâirääđi ornim škovliimist eellip čoođâ, ete moh láá olmoošvuoigâdvuođah já mii tain tahhoo. Mij kieđâvuššâp eromâšávt algâaalmugvuoigâdvuođâid já olmoošvuoigâdvuotâluávkkámijd, maid sämmiliih láá kuáhtám Suomâst. Mij suogârdep oovtâst vuovijd piäluštiđ já ovdediđ olmoošvuoigâdvuođâi olášume.

Äigi: lávurdâh 22.9.2018 tme 9.30-15.30

Saje: Oulu váldukirjerááju, Kaarlenväylä 3, Eennâmkoddenurâldâhviste (3. keerdi)

Vuáđusteijee äigitavlu:

9.15-9.30        Iiđeedkähvi

9.30-11.00      Olmoošvuoigâdvuođah: moh toh láá, mast toh puátih já mii tain tahhoo? Mij savâstâllâp olmoošvuoigâdvuotâvuáháduvvâst já ton tooimâst já vuáijup eromâšávt toos, ete maht olmoošvuoigâdvuođah vaikutteh keevâtlávt já uáinojeh jyehipiäiválii tooimâst. Matti Jutila, olmoošvuoigâdvuođâi äššitobdee

11.00-12.00    Peivimäälis

12.00-13.30    Olmoošvuoigâdvuođâi ovdedem vaikuttempargoin: Vaikuttem vuávám, ääigi miäruštâllâm já sierâlágán vyevih. Rähtip oovtâst vaikuttem vuávám uásálistei valjim fáádást. Heli Markkula, vaikuttempargo hovdâ

13.45-15.15    Vuoigâdvuođâi piäluštem: Main aašijn vaidâleh riehtituámustovlijd, mast kuoddâleh lavâlâšvuotâkoccei (om. ovdâskode riehtiäššialmai)? Maid lii pyeri väldiđ huámmášumán? Maggaar argumentaatiotorjuu puáhtá finniđ Euroop olmoošvuoigâdvuotâtuámustoovli vuáháduvâst? Heta Heiskanen, ALL-YOUTH STN

15.15-15.30    Lopâttem, macâttâs já jotkâpargo vuávám

Škovliittâs lii nuuvtá já uásálisteid fálloo peivimäälis.

Lasetiäđuh já almottâtmeh 19.9.2018 räi:

Kaisa Tapiola-Länsman, kaisa.tapiola-lansman@samediggi.fi, 050 382 5179