lasta_2-12.jpg
Sämitigge | Saamelaiskäräjät
Sajos | FI–99870 INARI
tel +358-(0)10 839 3100
info(at)samediggi.fi
Ovd‚sijđo arrow Sšmmiliih
Sšmmiliih Suom‚st PDF Tulosta

Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. Sämmilij algâaalmugsajattâh lii nanodum Suomâ vuáđulaavâst. Algâaalmug kriteereh vuáđudeh aalmugijkoskâsâš pargoseervi, ILO, sopâmušân nummeer 169. Sopâmuš mield jiecânâs enâmijn ässee aalmugeh annojeh algâaalmugin, ko sij láá šaddaaš aalmugist, mii eennâm väldidem teikâ asâiduttem teikâ táálái staatâraajij šoddâm ääigi aasâi enâmist teikâ ton eennâmtieđâlâš kuávlust, kuus eennâm kulá. Algâaalmug ij meid lah merideijee sajattuvvâst jieijâs aassâmkuávlust. Algâaalmug kalga jieš anneeđ jieijâs tagarin. Algâaalmug lii kolgâm siäiluttiđ vuoigâdvuođâlâš sajattuvvâst peerusthánnáá ollâsávt teikâ uásild jieijâs sosiaallijd, ekonomâlijd, kulttuurlijd já poolitlijd instituutioid.

 

Suomâst sämmilâšvuotâ lii miäruštâllum sämitiggelaavâ kuálmád ceehist (3 §) já ton válduvuáđustâssân lii sämikielâ. Laavâ mield sämmilâš lii olmooš, kote ana jieijâs sämmilâěěân toin iävttoin, ete sun jieš teikâ aainâs-uv ohtâ suu vanhimijn teikâ ááhust já äijihist lii oppâm sämikielâ vuossâmuu kiellân. Suomâst sárnuh kuulmâ sämikielâ: tavesämi-, anarâš- já nuorttâlâškielâ, moh láá puoh uhkevuálásiih. 

 

Suomâst lovottem etnisâš tuávváá vuáđuld lii olmooštiätulaavâ mield lavâttem jis tooimâin ij lah asâttum eromâšávt laavâst. Suomâ sämitiggelaavâ § 23 mield sämitigge paijeentuálá vaaljâluvâttâllâm sämmilijn. Vaaljâluvâttâlmist ij pyevti luovâttiđ tiäđuid eres ko sämitige haldâttâs luuvijn lovottem- já tutkâmtárguttâsân. Sämitige vaaljâi ohtâvuođâst noreh lovottuv sämmilij meereest sämikuávlu kieldâin, sämikuávlu ulguubeln já olgoenâmijn. Lovottâh lii tärkkilumos tiätu Suomâ sämmilij meereest. Aalmugregistertiätuvuáhádâhân puáhtá almottiđ eenikiellânis sämikielâ. Vuáhádâh ij vala sierree eres sämikielâid. Ive 2012 loopâ räi lijjii eenikiellânis sämikielâ aalmugtiätuvuáhádâhân almottâm 1900 olmoěid. 

 

Suomâst láá suullân 10 000 sämmilâěěâd. Sist paijeel 60 prosenttid ääsih jo päikkikuávlus ulguubeln, mii aasât sämikielâlâš máttááttâsân, palvâlussáid já tiäđujyehimân uđđâ vátámâšâid. Sämmiliih ääsih sii ärbivuáválijn aassâmkuávluin Suomâst, Taaěâst, Ruotâst já Ruošâst. Puohnâssân sämmiliih láá ohtsis 75 000 -100 000. Enâmustáá sämmiliih láá Taaěâst. Kaavpuglum lii vaikuttâm puoh sämisiärváduvváid já sehe Taaěâ ete Ruotâ uáivikaavpugkuávluin tego Suomâst-uv lii stuorrâ sämisiärvádâh. Sämmilij meeri lii šoddâm ive 1992 rääjist ihán 2011 55 prosenttid. Taan ääigi sämikuálvu ulguubeln ässee sämiaalmug meeri lii šoddâm 165 %. Sämikuávlu aalmugmeeri lii vuálánâm taan ääigi 13 %. 

 

Tavlustâh: Sämmilij mere ovdánem Suomâst 

 

 Ihe

 Sämikuávlust

Prosentuaallâš uási 

Sämikuávlu ulguubeln 

Prosentuaallâš uási 

 Ohtsis

 1992  3969  62 % 2435   38 %  6404
1995   4066  59 %  2795  41 %  6861
 1999  4083  54,5 % 3419  45,5 %  7502
 2003  3669  46 %   4287   54 %   7956
 2007  3577   38 %  5773  62 %  9350
 2011  3459  35 %  6460  65 %  9919

 

 
Käldee: Sämitiggevaaljâin já säämi parlament vaaljâin nuurrum lovottuvah  
Viimeksi päivitetty ( 17.03.2014 )
 
vanha_rouva.jpg